Karuott
Re: Karuott
Tsitaate siis sellest EU direktiivist :
Liikmesriigid, kus ühe või mitme esmatähtsa loodusliku
elupaigatüübi ja esmatähtsa liigi esinemisalad hõlmavad
rohkem kui 5% riigi territooriumist, võivad komisjoniga
kokkuleppel taotleda, et kõigi ühenduse tähtsusega
alade valikul kohaldataks III lisas (2. etapp) loetletud
kriteeriume nende territooriumil paindlikumalt.
Jupp siis sellest III lisast:
B. Ala hindamisekriteeriumid II lisa liigi jaoks:
(a) Liigi asurkonna suurus ja tihedus antud alal võrreldes kogu riigi territooriumil paiknevate asurkondadega;
b) Asjaomase liigi jaoks oluliste elupaigaomaduste säilimise määr ja taastamise võimalused;
(c) Alal paikneva asurkonna isoleerituse aste võrreldes liigi loodusliku levilaga;
(d) Üldine ala väärtusele asjaomase liigi kaitse seisukohalt.
C. Nende kriteeriumide alusel klassifitseerivad liikmesriigid alad, mida nad riiklikes nimekirjades soovitavad ühenduse
tähtsusega aladeks sobivate aladena vastavalt nende alade suhtelisele väärtusele iga I lisa loodusliku elupaigatüübi või iga
II lisa liigi kaitse seisukohalt.
Eesti pindala 45000km2
Kaitsealasi 5300km2
Kui keegi leiaks optimaalse arvukuse km2 kohta, siis selline hulk võiks seal kaitsealadel elutseda ja kogu lugu. Palju neid hundi ja karujahimehi on kellede eest hr Männil võitleb ?
Hr Männilit tsiteerides:
Miks aga ikkagi ei võiks olla vaid 40 hunti. 40 hunti produtseeriks aastas juurde 35%, so 14 isendit, st umbes nii palju võiksime iga aasta küttida, et arvukus eriti ei muutuks. Jahi seisukohalt oleks seda aga näotult vähe.
Liikmesriigid, kus ühe või mitme esmatähtsa loodusliku
elupaigatüübi ja esmatähtsa liigi esinemisalad hõlmavad
rohkem kui 5% riigi territooriumist, võivad komisjoniga
kokkuleppel taotleda, et kõigi ühenduse tähtsusega
alade valikul kohaldataks III lisas (2. etapp) loetletud
kriteeriume nende territooriumil paindlikumalt.
Jupp siis sellest III lisast:
B. Ala hindamisekriteeriumid II lisa liigi jaoks:
(a) Liigi asurkonna suurus ja tihedus antud alal võrreldes kogu riigi territooriumil paiknevate asurkondadega;
b) Asjaomase liigi jaoks oluliste elupaigaomaduste säilimise määr ja taastamise võimalused;
(c) Alal paikneva asurkonna isoleerituse aste võrreldes liigi loodusliku levilaga;
(d) Üldine ala väärtusele asjaomase liigi kaitse seisukohalt.
C. Nende kriteeriumide alusel klassifitseerivad liikmesriigid alad, mida nad riiklikes nimekirjades soovitavad ühenduse
tähtsusega aladeks sobivate aladena vastavalt nende alade suhtelisele väärtusele iga I lisa loodusliku elupaigatüübi või iga
II lisa liigi kaitse seisukohalt.
Eesti pindala 45000km2
Kaitsealasi 5300km2
Kui keegi leiaks optimaalse arvukuse km2 kohta, siis selline hulk võiks seal kaitsealadel elutseda ja kogu lugu. Palju neid hundi ja karujahimehi on kellede eest hr Männil võitleb ?
Hr Männilit tsiteerides:
Miks aga ikkagi ei võiks olla vaid 40 hunti. 40 hunti produtseeriks aastas juurde 35%, so 14 isendit, st umbes nii palju võiksime iga aasta küttida, et arvukus eriti ei muutuks. Jahi seisukohalt oleks seda aga näotult vähe.
Re: Karuott
Punkt b on siis see koht, kus tuleb õlu avada, et edasist lugeda kannataks 

Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Re: Karuott
Minu postituse iva oli ikka selles, et kasvatame neid kiskjaid siis kaitsealadel ja kütime neid, kes sinna ära ei mahu. Eesmärk ei peaks ju olema, et ... kogu maa on kaetud kiskjatega ... !
Otse loomulikult on jahimeeste prioriteet põdra- , sea- ja kitsejaht, mitte karujaht või hundijaht, mis ainult mõnedele üksikutele või jahituristidele.
Mure, et jahimehel oleks ka kiskjaid küttida on rohkem kui silmakirjalik.
Pole ju häda selles, et need kiskjad olemas on, vaid selles, et neid on liiga palju. Tuntud tõde ju, et kui sa varjatud eluviisiga ulukit juba nägema hakkad, siis on teda juba ikka liiga palju. See praktikute elutarkus.
Kiskjatest kuuleme aga sellel aastal kindlasti veel palju. Kuuldavasti kõnnivad põdrad Soomaal ilma vasikateta ringi.
Ja küsiks ikkagi veel, miks peaksime taluma kunstlikult tekitatud kiskjate survet meie lemmik- ja koduloomadele. Kujutage ette, kui Saksamaal süüakse kiskjate poolt üks küla koertest puhtaks.
Otse loomulikult on jahimeeste prioriteet põdra- , sea- ja kitsejaht, mitte karujaht või hundijaht, mis ainult mõnedele üksikutele või jahituristidele.
Mure, et jahimehel oleks ka kiskjaid küttida on rohkem kui silmakirjalik.
Pole ju häda selles, et need kiskjad olemas on, vaid selles, et neid on liiga palju. Tuntud tõde ju, et kui sa varjatud eluviisiga ulukit juba nägema hakkad, siis on teda juba ikka liiga palju. See praktikute elutarkus.
Kiskjatest kuuleme aga sellel aastal kindlasti veel palju. Kuuldavasti kõnnivad põdrad Soomaal ilma vasikateta ringi.
Ja küsiks ikkagi veel, miks peaksime taluma kunstlikult tekitatud kiskjate survet meie lemmik- ja koduloomadele. Kujutage ette, kui Saksamaal süüakse kiskjate poolt üks küla koertest puhtaks.

Re: Karuott
Ma julgen arvata,et kui see asi sedasi edasi läheb siis paari aasta pärast tekkivad teatud vaikivad kokkulepped ja hakkab nende huntide ja karudega juhtuma sama mis hulkuvate koertega.
jahismurf
Re: Karuott
No kui saksas juhtub selline lugu,et külakoerad maha murtakse,siis ehk astub juba valitsus tagasi?See ainuke karu,mis seal liikus ja ei jõudnud veel eriti pahandust tehagi,tekitas aga elanikonna poolt tugeva kisa ja kära.Võetigi siis kohe rajalt maha see ainuke.
Tea,kas ka meie jutt siin foorumis kuhugi suurema tegija kõrvu ulatub,muidu jutustame nagu ümber õlletoobi,et võiks ja peaks ja oleks vaja?Aint õllevaht aurab.
Tea,kas ka meie jutt siin foorumis kuhugi suurema tegija kõrvu ulatub,muidu jutustame nagu ümber õlletoobi,et võiks ja peaks ja oleks vaja?Aint õllevaht aurab.
noorus on ilus aeg
Re: Karuott
andrus kirjutas:Ma julgen arvata,et kui see asi sedasi edasi läheb siis paari aasta pärast tekkivad teatud vaikivad kokkulepped ja hakkab nende huntide ja karudega juhtuma sama mis hulkuvate koertega.
Ma arvan, et see asi vast juba toimibki. Miks muidu Männil Eesti Jahimehes seda teemat puudutas, et kuskilt loomad kaovad ja kui nii edasi läheb siis see piirkond küttimiseks luba ei saa jne.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Re: Karuott
Ja mis ta arvab, et seal neid lube oodatakse või. Lihsalt see näitab juba selgelt, et igasugune taluvuse piir on ületatud. Pole vaja kaitsta ja reguleerida midagi, mis seda ei vaja. Ükski eurodirektiiv ei kohusta meid selleks. Lugege see dokument läbi.
Rohkem kui miski muu vajaks lähiajal kiiret reguleerimist hoopis väikekiskjate arvukus. See kasvab kohe-kohe üle pea. Selle kohta ka mõni direktiiv on või. Hr Männil võiks euroopast raha küsida ja kähra nahku kokku ostma hakata, tehku midagi "rahvamajanduslikult"
kasulikkugi. Maksumaksja raha kasutamine peaks ikka maksumaksja huve teenima, mitte vastupidi.
Meil on kaitsealasi üle kümne protsendi riigi territooriumist kus neid suurkiskjaid kasvatada ja kas on meie käest küsitud, et kas oleme ühemehe fantaasiaga, kogu maa olgu kaetud huntidega, päri.
Rohkem kui miski muu vajaks lähiajal kiiret reguleerimist hoopis väikekiskjate arvukus. See kasvab kohe-kohe üle pea. Selle kohta ka mõni direktiiv on või. Hr Männil võiks euroopast raha küsida ja kähra nahku kokku ostma hakata, tehku midagi "rahvamajanduslikult"

Meil on kaitsealasi üle kümne protsendi riigi territooriumist kus neid suurkiskjaid kasvatada ja kas on meie käest küsitud, et kas oleme ühemehe fantaasiaga, kogu maa olgu kaetud huntidega, päri.
Re: Karuott
HUntidega seoses peaks meil olema näine lahiminevikust Laekvere mailt.Kus koera murdjad läksid juba nii ülbeks,et minu mäletamist mööda tegid maanteel jalutajatega ligidalt tutvust.Igasugu targutajatele nii palju,et kiskjad on elanud sajandeid inimese hirmus ja nii see võikski jääda.See ei ole enam normaalne kui keskpäeval karumamma perega suure trassi ääres viljas tantsu lööb.
jahismurf
Re: Karuott
Ärge siin väga suurkiskjate hävitamisele mõelge. See on väga hea looduslik regulatsioon, mis hoiab ära hundi ja karu saakloomade uputuse.
Aim small, miss small!
Re: Karuott
Taevaisa tule appi
. Kes seda looduslikku regulatsiooni tahab. Tänapäeval ei tule sellisest asjast midagi välja, sa ei suuda luua sellist suletud süsteemi, mis kõrvalmõjudest puutumata.
Ja kui tahetakse, et uputab, siis uputabki, kui ei taheta, ei näe kitse ***** kah.

Ja kui tahetakse, et uputab, siis uputabki, kui ei taheta, ei näe kitse ***** kah.
Re: Karuott
Küll seda looduslikku regulatsiooni ka ikka tahetakse. Mandril mõnes üksikus kohas seaprobleem. Saartel aga tänu loodusliku vaenlase puudumisel on probleem suur.
Aim small, miss small!
Re: Karuott
Kulla mees kas sa ei ole siis aru saanud, et see "suur probleem" on nende "kõrgete "meeste tekitatud- kuni ei ole peale pandud kohustust küttida minimaalset arvu sigu, siis saabki nende populatsiooni kasvatada ja turistidele edukat jahti korraldada (enda kukkurt seejuures täites). Needsamad "isad" kirjutaksid esimesena hundiloa Saaremaale välja, et suured seakarjad alles jääksid...
Meil on minimaalne kitselimiit juba teist aastat ja toimib. Seaga Saaremaal sama teha ja ongi asi korras. Kui min. limiiti ära ei lase antakse maa teisele rentnikule või hakkad kahjustusi kompenseerima. Aga sinnani veel vaja meil areneda.
Meil on minimaalne kitselimiit juba teist aastat ja toimib. Seaga Saaremaal sama teha ja ongi asi korras. Kui min. limiiti ära ei lase antakse maa teisele rentnikule või hakkad kahjustusi kompenseerima. Aga sinnani veel vaja meil areneda.
ikka lõbusalt
-
- Postitusi: 102
- Liitunud: L Dets 11, 2004 5:45 pm
Re: Karuott
saaremaal ammu juba kõik ulukid miinimum limiidi järgi ja kohustuslik vanade emiste norm ka.
AH MINGE METSA!!!
Re: Karuott
Teile piisaks sinna saaremale 3-st karust ja 4 hundist,et sigadest lahti saaada.Aga kui neeed peaksid sinna tekkima siis antaks teile päeva pealt 3karu ja 4 hundi luba välja.Põhjuseid ei hakka vist siin kohal seletama.
Krt no ei lähe ühtegi aju kui poleks karu sees.Täna haavati pulli ja hiljemalt tunni pärast oli vanamees juba verise jäljepeal.Krt minuarust on valulävi juba ületatud!!!!!!!!!
Kui ikka varjatud eluviisiga loomad on pidevalt silmapiiril siis oleks aeg hakata midagi muutma kuskilt.Ja tõenäoliselt pea poolt.Sest kala hakkab ikka mädanema peast.
Krt no ei lähe ühtegi aju kui poleks karu sees.Täna haavati pulli ja hiljemalt tunni pärast oli vanamees juba verise jäljepeal.Krt minuarust on valulävi juba ületatud!!!!!!!!!
Kui ikka varjatud eluviisiga loomad on pidevalt silmapiiril siis oleks aeg hakata midagi muutma kuskilt.Ja tõenäoliselt pea poolt.Sest kala hakkab ikka mädanema peast.
Viimati muutis andrus, L Okt 11, 2008 7:18 pm, muudetud 1 kord kokku.
jahismurf
Re: Karuott
Metslane kirjutas:Ärge siin väga suurkiskjate hävitamisele mõelge. See on väga hea looduslik regulatsioon, mis hoiab ära hundi ja karu saakloomade uputuse.
Mis kuradi regulatsioonist sa siin räägid????
Sead ja karu käivad õhtul koos söödal paari tunniste vahedega.Suvel viljas olid koos väiksema kui 100m vahega.
jahismurf