Jahinduse arengukava 2007-2013

[plaaster]

Noh, ja kui saab ? Kas võib ühe JS pankrot tekitada olukorra, et temast vabaks jääval maal enam keegi jahti ei pea ? Väga väheusutav stsenaarium, lihtsalt praegune sotsialism lõpeb ära.

BM

Ja saabub kapitalism ehk samad inimesed moodustavad uue nime ja põhikirjaga JSi ja ongi JOKK

[Kellapoiss]

Olen vist väga naiivne, aga loodan,ehk pääsevad siis meil maaomanikud rohkem asja juurde.Meil 70 mehest vast 10 kohalikud.Ülejäänutest enamus surnud hinged.Aga nad on hääled!!!!

[kraavik]

Noh, ja kui saab ? Kas võib ühe JS pankrot tekitada olukorra, et temast vabaks jääval maal enam keegi jahti ei pea ? Väga väheusutav stsenaarium, lihtsalt praegune sotsialism lõpeb ära.

BM

Ja saabub kapitalism ehk samad inimesed moodustavad uue nime ja põhikirjaga JSi ja ongi JOKK

Ei-ei, see süsteem ei toimi - ega siis uue JS moodustamisega meeste rahakotid priskemaks muutu (noh jah, kuni uue pankroti väljakuultamiseni saab ju jahti teha) ja ministeeriumi töötajad pole eilased, et samale nö "vaesele" pundile maa uuesti rendile annavad. Kui kahjude kompenseerimine hakkab ülejõu käima, siis tuleb lisasöötade ja soolakute loomise asemel hakata metsa erinevaid tapvaid kemikaale vedama, sinna hulkuvaid penisid meelitama, salakütti tegema ja kõike muud, mis metsloomad eemale hoiab. Pole looma, pole probleemi.

[Feen]

Kui kahjude kompenseerimine hakkab ülejõu käima, siis tuleb lisasöötade ja soolakute loomise asemel hakata metsa erinevaid tapvaid kemikaale vedama, sinna hulkuvaid penisid meelitama, salakütti tegema ja kõike muud, mis metsloomad eemale hoiab. Pole looma, pole probleemi.

Milleks kemikaale, kui kahjunõuded hakkavad üle jõu käima, tuleb teha julmalt valiklaskmist (emasloomade suunas). Pole emasloomi, pole järglasi. on vähem loomi, on vähem kahju. Pole kemikaalidega vaja jantidagi. Probleem ikka selles, et veetakse metsa tõsiselt suurtes kogustes vilja ja ollakse rahul, et siga jube palju (ja viiakse veel rohkem, sest need söövad ju ka rohkem). Kui ikka jamad kaelas, tõmmatakse sellistes kohtades söötmist vähemaks ja lastakse rohkem looma, mõni aasta ja pilt hoopis teine.

Loomulikult on veel võimalusi, ja mitte vähe.

[kraavik]

Probleem ikka selles, et veetakse metsa tõsiselt suurtes kogustes vilja ja ollakse rahul, et siga jube palju (ja viiakse veel rohkem, sest need söövad ju ka rohkem). Kui ikka jamad kaelas, tõmmatakse sellistes kohtades söötmist vähemaks ja lastakse rohkem looma, mõni aasta ja pilt hoopis teine.

Üks arengukava loomisel kaasarääkinud mees arvas küll teisiti - ulukikahjude tekkimise põhjus just selles seisnebki, et lisasööta viiakse metsa häbematult vähe ja loom peab seetõttu metsast lisa võtma. Ja sina tahad nüüd söödaratsioone hoopis maha tõmmata, sa püha müristus!

Ok, eks tuleb see kahjude kompenseerimise kord ära oodata, enne pole mõtet siin lõõpida ja ilkuda. Saab üks igavesti keerukas kompromiss olema loomade arvukuse ja kahjude suuruse vahel. Peaasi et ei tekiks olukorda, kus kahjude kompenseerimise möödapääsmatus kirjutatakse juba määrusesse sisse. Mitte et ma poleks nõus oma hobi eest maksma, aga kusagil tuleb kõigi jaoks piir ette.

[rajaleidja]

Mida vähem sööta, seda rohkem siga põldu ja metsa üles tuhnib. Mida rohkem sööta, seda rohkem sigu ja seda rohkem on ikkagi tuhnimist Surnud ring.
Kuskilt olen lugenud, et siga saab oma toidust 70-80%(võin siinkohal natuke numbritega eksida, sest päris täpselt ei mäleta) tuhnides, olenemata lisasööda kogusest. Tuhnimine on talle loomulik tegevus ja vaevalt keegi metsa ussikesi, tõuke ja juurikaid sigadele veab. Käige oma söödakohad paarisaja meetri raadiuses läbi ja näete, et metsaalune on üles tuhnitud, kuigi sööt koguaeg ees. Vili võib ees olla, aga tuhnima läheb siga nii või naa. Ega aastaringi ainult vilja suust sisse ei aja.
Lisa sööta võib metsa ikka vedada, aga peaks rohkem vaatama, kuhu see söödakoht rajada. Pole ju mõtet kuhugi ühistu igaaastaste viljapõldude äärde söödaplatsi rajada ja sigu sinna koondada.

[Feen]

See on nüüd tõsiselt sinisilmne arvata, et kui lisasööta tonnides vead, siis sead põldu ei lähe ja miskit ei tuhni Lihtsalt, sead elavad paremini ja neid saab rohkem olema, tuhnivad, nagu juba mainiti, samamoodi. Lihtsalt, rohkem tuhnijaid. Kui ikka maade kohta elutseb 20 siga, siis on kahjud palju väiksemad kui seda 200 sea korral.

[jorr]

Arvan sama,et ega see metssigade söötmine muud tee,kui tõstab arvukust,toit aastaringi olemas.Kuigi jah,siga selline loom,kes aint lisasöödast ei hooli ja tuhnib ikka,ka söödaplatsi ümbruse pöörab segi.Oli ju vist saksas,kus keelati sigade söötmine lihtsalt ära ja kus loomal toitu pole,sealt ta kaob kaugemale.Kuid kui keelata söötmine,siis ikka kõikjal.Muidu nii,et meie selts ei sööda aga naabrid paganad panevad kuhjaga vilja söödaks ja seakarjad liiguvad ka meie maadel ning kahjustavad talumeeste viljapõlde.
Emiste laskmine võtab arvukuse alla küll,kuid siga selline loom,et kus kord süüa sai sinna ikka liigub,muidugi mitte nii tihti kui varem ja kui nüüd karjas ükski põrsas alles jääb siis külastab ta söödakohta kindlasti ja ka tuhnib seal kus liigub.Muide,praeguse sigaderohkuse juures see emiste hoidmine nati imelik jah,eriti sügisel ja talvel.Aga meil praegu olukord,kus metssiga poegib aasta läbi(soojad talved ja söök olemas),olen triibulisi talvel ajus näinud,tea nüüd,kas kaks pesakonda aastas toob?

[Kellapoiss]

Arvan,et siga on juba suuteline meie tingimustes(vähemalt saartel)2 korda poegima,sellise lisasöötmise juures.Meil aias nad seda juba suudavad.Meil on kadu teisel väljaandel lihtsalt suurem.Kipuvad märjaks saama ja kui ära ei kuiva ,siis lõpp sel lool.Lasin 2kuud tagasi kuldi,kes oli juba emis-kesikutega koos.Hullem lugu see,on juba üles kasvanud emiste põlvkond,kes ei karda inimeste lähedust.Ja põrsad tulevad samasugused.Nad teavad ,et tädi Maalil pole püssi.Samuti on nad aru saanud ,et suvilad on enamus aastast tühjad.Ja kuna enamus nendest õuedest on metsased,siis on teada,mis tuul seal õues sinu lõhnaga teeb.Oleks tarvis teha sigade küttimise talgud,aga mitte ajada iba soolisest ja vanuselisest vahekorrast nagu meil siin Hiiumaal.Aga kesk.t juntsudel meeldib joonistada seinale graafikuid ja näidata oma vajalikkust.Ja sigade arv ületab maksimumi.Vene ajal sead ei külastanud kolhoosi porgandi põlde.Nüüd söövad nad neid kah .Ju neid siis on.Meil ei ole enam võimalik töö kõrvalt jahil käia.On teine aeg.Ja me hakkame kahjustuste eest maksma.1oooo meest ei saa tervele riigile peale suruda oma hobi.Lööge mind!

[Üllar Tamm]

Arengukavas on rõhutatud jahtkondade võimalust teenida raha lastud ulukite lihakehade müügiga. On isegi ilus number välja arvutatud: kui kõik lastud ulukid maha müüa, teeniks 45 milli. See ju suur hunnik pappi, jätkuks ju ka maaomanikele jagamiseks Aga mismoodi siis peavad toimima piiriäärsed jahimehed olukorras, kus lähemal kui 20 km piirist lastud ulukeid turustada ei tohi
Säädustes on kirjas maaomaniku mõned kohustused: peab hoidma korras piiritähised ja piirisihid, samuti omaniku maal asuvad teed. Paraku on see üksnes paberil. Tegelikkuses on paljudes kohtades metsateed raskete masinatega tümaks sõidetud, sihtidel lokkab tihe padrik, lisaks paljudes kohtades murdunud puud. Jahipidamise käigus on ju jahimeestel ka vahel vaja liikuda mõne sõidukiga sellisel territooriumil, kasvõi tabatud uluki metsast ära toomiseks.
Paljud maaomanikud tulevad või kirvega kallale, kui jahimees peaks soovima nende maale või nende maa lähedale mõnda söödakohta või kõrgistet rajada. Kuigi see võib olla otseselt seotud vajadusega selles piirkonnas tõhusamalt jahti pidada Samas jahimeestele nõudmisi esitama on kõik mihklid.
Kui jahimeeste kohustusi maaomanike ees kavatsetakse suurendada, peaks riik pöörama rohkem tähelepanu ka maaomanikele pandud kohustuste täitmisele. Metsateede ja sihtide korrasolek aitaks tugevalt kaasa ka jahimajanduslike tööde korraldamisele ja ulukite arvukuse lubatud piirides hoidmisele.

[Metslane]

Selle lisasõõtmise asja kohta ma küll pead ei annaks. Pigem on saared selle pärast erandolukorras, kuna pole õiget talve enam. See nii õelda lisasõõtmine on küll selline, et enamus viskavad ämbri täie vilja. Mis sellest ühest ämbrist 10 siga saavad? Praegu ei ole küll erialast kirjandust kõrval, kuid pakun, et metssea päevane toidukogus on kusagil 10 kg ringis. Lisasõõtmiseks saab nimetada seda, kui viiakse vähemalt kott päevas. Arvestatav hulk sigudikke kütitakse sõõdalt ja ilma selleta oleks olukord veel hullem.

[kakuke]

Paistab, et kolmandast kvartalist alates on lootust lugema hakata tibusid. Eks näis, mis siis koorub.
http://www.eramets.ee/uudised/?n=4713

[aivar00]

Mis kolmandat kvartalit sa Kakuke silmas pead? Minu andmetel veebruaris peaks Riigikogus Jahiseaduse muudatus (9% jahimaid riigi käes) lugemisele tulema.

[priitorm]

Olen ka huviga püüdnud jälgida uue seadusemuudatuse edenemist, kuid kaldun arvama, et Kakukese viidatud info võib paika pidada ehk siis alles III kvartal ilmub see riigikogu ette.
Ei ole veel tähtegi sellest eelnõust KKM kodulehel
http://www.envir.ee/1085359
Ega ka e-õiguse andmebaasis
http://eoigus.just.ee/
Seadusemuudatus peab aga läbima suht pika ja aeganõudva kooskõlastuste ringi, mille järel ehk tehakse taas parandusi, jne. Tundub, et veebruar on küll väga vähe tõenäoline tähtaeg, kuid mine tea, ehk sünnib imesid

[rajaleidja]

Kakukese viidatud lingil selgelt kirjas, et jahinduse punkt on III kvartali plaanis.