Arengukavas on rõhutatud jahtkondade võimalust teenida raha lastud ulukite lihakehade müügiga. On isegi ilus number välja arvutatud: kui kõik lastud ulukid maha müüa, teeniks 45 milli. See ju suur hunnik pappi, jätkuks ju ka maaomanikele jagamiseks

Aga mismoodi siis peavad toimima piiriäärsed jahimehed olukorras, kus lähemal kui 20 km piirist lastud ulukeid turustada ei tohi
Säädustes on kirjas maaomaniku mõned kohustused: peab hoidma korras piiritähised ja piirisihid, samuti omaniku maal asuvad teed. Paraku on see üksnes paberil. Tegelikkuses on paljudes kohtades metsateed raskete masinatega tümaks sõidetud, sihtidel lokkab tihe padrik, lisaks paljudes kohtades murdunud puud. Jahipidamise käigus on ju jahimeestel ka vahel vaja liikuda mõne sõidukiga sellisel territooriumil, kasvõi tabatud uluki metsast ära toomiseks.
Paljud maaomanikud tulevad või kirvega kallale, kui jahimees peaks soovima nende maale või nende maa lähedale mõnda söödakohta või kõrgistet rajada. Kuigi see võib olla otseselt seotud vajadusega selles piirkonnas tõhusamalt jahti pidada

Samas jahimeestele nõudmisi esitama on kõik mihklid.
Kui jahimeeste kohustusi maaomanike ees kavatsetakse suurendada, peaks riik pöörama rohkem tähelepanu ka maaomanikele pandud kohustuste täitmisele. Metsateede ja sihtide korrasolek aitaks tugevalt kaasa ka jahimajanduslike tööde korraldamisele ja ulukite arvukuse lubatud piirides hoidmisele.