Heckler, 308 Win, mis kaaluga kuul võiks sobida

[Kellapoiss]

Head inimesed.Vabandan juba ette.Ostsin endale Hecleri,308,poolautomaadi.ON kellelgi kogemusi ,mis kaaluga kuulid talle sobivad?GURUD(minu jaoks) räägivad siin vindisammust (ei tea ise sest midagi).Ise kasutan poemoona Sako Superhammerhadi 11,7,siis 9,7.Sajalt meetrilt 10-15cm ring.Ei paremat.Ette kummardades ja tänades.

[kraavik]

Kogemusi selle relvaga pole, aga kui tahad poemoona juurde jääda, siis ei oska muud soovitada, kui et proovi ka teiste tootjate pauke. Mingeid kindlaid reegleid ei ole (noh eks twisti ja kaliibri järgi võib mõni teadjam soovitusi jagada soovitatava kuuli raskuse osas jne), kuid eks ta üks katsetamise värk on. 10-15 cm hajuvust (eeldan et 100 m pealt) on natuke palju küll.

[Mart]

Jah katse eksituse meetod. Osta meeldivamatest padrunitest testimiseks igat 3-5 ja proovi järgi.

[Kellapoiss]

Veelkord aitäh mehed.Järgin teie nõuandeid.Ise lootsin salamahti,et vast on keegi selle kadalipu läbinud.Inimene ju loomult laisk.

[Karmo]

Kellapoiss selle kadalipu pead ise läbima, ka sama marki püssil ja püssil on vahe.

[TiitR]

Kellapoiss selle kadalipu pead ise läbima, ka sama marki püssil ja püssil on vahe.

Täiesti õige! Mul sõbraga koos ostetud relvad ja relvanumbrist erineb ainult viimane ja seegi ainult 2 numbrit...kuid lasevad totaalselt erinevalt..

[TankistUr]

Vindisammust. SLB 2000+ X7?

Soovitaks vaadata tehase soovitatud moona ja siis osta prooviks 3 -4 raskema kuuliga padrunit ja 3 - 4 kergema kuuliga padrunit, eeldades, et pyssirohi on samast klassist.

Lased iga kuulityybiga märklehte ja möödad tabamuste hajuvuse. Saksa kvaliteetrelval peaks see olema umbes 25 mm 100 meetri peale toelt ja optikaga, augu keskpunktist augu keskpunkti (targemad täpsustavad ehk).

Igal juhul soovitan piinlikult jälgida tehase relva sisselaskmise protseduuri, kui sel relval see on. Osad tootjad soovitavad algul pea iga 10 ? lasu järel raud puhastada ja kasutada vase eemaldajaid, öigeid puhastusvahendeid. Statitsiliselt on relva raua kiire kulumine pöhjustatud peamiselt valede puhastusmeetodite kasutamisest, so terasest puhastusvarras ad 1898 ja hästi palju kuivalt höörumist = padruni pesa lopergune, relva raua suue pasunaks.

Osade relvade puhul tulevad relva parimad omadused välja 200 - 400 lasu järel, kuna köik liikuvad osad "leiavad oma parima" koha ja kuulid siluvad raua. Sakslase puhul eeldaks, et köik on juba tehasest ok, aga siis tekib kysimus et miks osad poolautomaadid maksavad 50 000 ilma optikata?
Seega esimesed 200 lasku rahulikult treeninguna ja moona jooksu katsetamisena. Köige nukram on see kui keegi laseb just ostetud tutikast relvast 40 lasku ja siis ona paha meel et "viltes pyss" ja "ei lase korralikult" ja myyb selle maha, odavalt. Järgmine mees nikerdab 2 - 3 kuud tiirus ja tal on asi elu löpuni.

Yks näide sellest oli yhe remingtoni mudeliga. Keegi oli lasknud 150 lasku, kaebas foorumis et "haavlipyss". Järgmisena vöttis söna yks taat. Alustas oma juttu nii "Ostsin pyssi 53 aastat tagasi..." ja tal oli täpsus väga hea.

Vindi samm on pikkus, mitme tolli peale teevad vintraua sooned täisringi. Olenevalt relva otstarbest - kaliibrist ja kasutatava kuuli raskusest on see vahemikus 1:7 kuni 1:11 ja vist rohkemgi, aga pole ette tulnud.
Tihedam samm paneb kuuli kiiremini pöörlema oma telje ymber ja siit algabki "shamanism".

Sama sama kuuli kaal, erineva pyssirohu laenguga, annavad erineva algkiiruse, erineva kuuli keerlemiskiiruse ymber oma telje ja ka erineva tabamistiheduse.
Erinev kuuli kaal sama pyssirohu määra ja tugevusega erineva tabamistiheduse.

Parim näide oli kunagi kaitseväes kui m16a2 moon aeti galilidest läbi. Tabamused msiki 70% ja nendest 30 - 40% - kuulid läbisid sihtmärgi KYLG ees. Pöhjus: M16a2 ja Galil on erineva vindisammuga.

Muidugi odavaim viis oma relvale parimat teada saada on panna Google ostingusse "HK SL8 load bullet weigt accuracy" ja vaadata mis leidub. Lisaks panna "pildid". Parimal juhul tulevad märklehtede pildid, millede servale on kirjuatud lasketingimused ja kasuatud moona speksid.

Nagu eelnevalt mainitud, need asjad varieeruvad relva kohaselt, aga miski pildi ikka saab.

Olen ise asja uurinud samu asju seoses oma harrastuse ja hankimistega.

[Kaupo Kindsigo]

Vaata oma Heckleri paberitest mis on raua "twist" või "twist ratio" number, siis saaks soovitusi anda!

[Mart]

Osad tootjad soovitavad algul pea iga 10 ? lasu järel raud puhastada ja kasutada vase eemaldajaid, öigeid puhastusvahendeid.

Täpselt, isegi tihedamini puhastada.

Tulistada 5 lasku iga lasu järel puhastades, siis 50 lasku, iga 5 lasu järel puhastades.

[Tiit Karp]

Head inimesed.Vabandan juba ette.Ostsin endale Hecleri,308,poolautomaadi.ON kellelgi kogemusi ,mis kaaluga kuulid talle sobivad?GURUD(minu jaoks) räägivad siin vindisammust (ei tea ise sest midagi).Ise kasutan poemoona Sako Superhammerhadi 11,7,siis 9,7.Sajalt meetrilt 10-15cm ring.Ei paremat.Ette kummardades ja tänades.

Ei tahaks uskuda mingeid ekstreemsusi sakslastelt. Tasuks anda mõnel sõbral, (kes laskmisega sina peal), teha mõned lasud.

[TankistUr]

Ekstreemsusi jahh ei usu, aga tihti on pysse myygis, lastud 40 lasku? Et siiski sisselasmine on pöhjendatud ja esimese 40 lasu järel vöib minna vast optikat keerama, kui grupp koos pysib.

[Kellapoiss]

Võtsin inglisekeelsed leheküljed lahti.Ei ole kuskil tvistist? juttu.Mark on SLB2ooo ligt,kal 308.EHK on püssi peal Lähen uurin.

[Kellapoiss]

RAUA külje peal on üks imelik tähistus 10AH.Kõik mis välja uurisin.Mingit eestikeelset infi ei oma.On saksa,hisp.,ingl.,prants.EI valda nendest ühtegi.Ah jaa ,püssi küljepeal slb2000 target.

[plaaster]

Osad tootjad soovitavad algul pea iga 10 ? lasu järel raud puhastada ja kasutada vase eemaldajaid, öigeid puhastusvahendeid.

Täpselt, isegi tihedamini puhastada.

Tulistada 5 lasku iga lasu järel puhastades, siis 50 lasku, iga 5 lasu järel puhastades.

Kas keegi oskab täpsemalt öelda, mis firmad oma kasutusjuhendites sellisest raua puhastamisest kirjutavad? Endal ainult kogemused Sako ja Mannlicheriga, nende juhendites sellist soovitust ei ole, netist olen lugenud ka Saueri kasutusjuhendit, seal ka minu meelest sellist juttu polnud. Lihtsalt huvi pärast tahaks teada!

[TankistUr]

See sisselaskmine on paljultki "suulises" traditsioonis edasiakantav teave.
Sinu poolt mainitud kvaliteetrelvade puhul ei pruugi muud vahet ollagi, kui see et relva raua puhastamine muutub kergemaks. Uued relva puhul pidi keskmiselt 40 lasku siluma sakslasel köik sirgeks, mis seal siluda on.
Usas on väheseid suurekaliibriliste sport relvade raudade valmistajaid, kes sellist asja mainivad oma toodete myygis. Neid on seetöttu kahtlustatud ka "oma saba" kergitamises, kuid lasketulemused on pöhjalike puhastuste puhul paranenud relvaomanike ytluste pöhjal.

Vene raua puhul oli see 200 - 400 lasku tehase töö ylesilumine. Need numbrid lugesin foorumist saiga-12 jms, ja pöhinesid relvaomanike kogemustele oma toruga. 200 lasku oli keksmine tulemus, misjärel relva käik muutus yhtlaseks.

Endal on mul ainult kymme aastat relvade käsitlemise kogemust halbades tingimustes ja loodaks et kui kellelgil on rohkem kogemusi materjaaltehnilise poole hooludsega, viitsiks söna vötta.

Loodaks kuulda rohkemat, kui senini tiirus tulejoonel laost vöetud relva ylevaatusel: "no see natuke roostet läheb sealt esimese kuuliga kaasa"