Kuidas ületada hirmutunnet ajus?

[kelguga poiss]

Tõstatan pisut veidra teema, aga ärgu austatud jahimehed pahaks pangu vaid võetagu seda asja kerge huumoriga

Minu jahimehest sõber (kelle suust minu enamik jahindust puudutavaid teadmisi pärit on ) rääkis seekord sellest, et ajujahis on tihti nii, et vanemad ja kehvema nägemisega mehed paigutatakse kütiliini ja nobedama sammuga algajad kütid pannakse ajajaks. Laskesektorid on muidugi suusoojaks ära määratud kuid tegelikult tulistatakse igas suunas -vastavalt emotsioonile ja "vajadusele"

Selline vabameelsus on viinud kohati olukorrani, et noored ei kipu enam väga ajajaks hakkama -kardavad pihta saada. Või isegi kui pihta ei saa, siis hirm on ikka, sest vanemad mehed ei pruugi (punasest vestist hoolimata) jahiärevuses ajajat põdrast eristada...

Küsimus suurele ringile olekski siis, et kuidas selle hirmuga hakkama saada? Kas peaks testamendi kohe ära tegema või pigem Jumalaga sotid sirgeks rääkima -sest ega jaht saa ju pidamata jääda ?

[aivar00]

Eks siis pead jahipileti lauale panema. Loomulikult juhtuda võib kõike, kuid asjaolu, et tulistatakse kuhu juhtub ning aetakse põder ja ajaja segamini- see vast ikka Õhtulehe kaanelugu. Ja kui jahihimu ikka naa suur, siis loobu ajus käimisest. Las siis "pimedad ja lollid" ätid summivad seal teineteist põtrade pähe. Ise aga istu pukkis ja pea varitsusjahti. Loomulikult jälgi, et mõni "ätt" sind ka seal vares pähe maha ei kõmmuta

[Feen]

Ma ei näe asjas mingit huumorit. Kui ikka igas suunas summitakse, on ka inimeste ja koerte elu ja tervis reaalselt ohus. Kui keegi pätt sulle tänaval kirvega kallale tuleb ja sind raiuma hakkab, on hirmus küll (või... peaks vist olema ), aga kui keegi suvaliselt laskma kukub, on ka pahasti. Kui keegi ikka tunneb, et asi ei meeldi, siis olgu kui noor tahes, alati annab päris kurjalt oma arvamus avaldada. Kui asi ei parane, siis ei imesta vast keegi, miks mõned mehed pigem varitsusjahti pidama hakkavad ja sellistesse jahtidesse ei ilmu.

Minu jaoks on natuke imelikum olukord, kus jube hirmsasti loomasid kardetakse. Mitte, et see vähem ohtlik oleks kui kuusetihnikusse haavatud kuldile järgi roomata, või lagedal põllul kuldi pihta laskmine, aga vähemasti on põnevust rohkem. Kellegi kuulide eest varjuda tundub tarbetult mõttetu, ega meil sõjaga tegemist pole.

[TiitR]

Ma ütleks samuti, et teemaalgataja ei aja päris jama. Näiteid on mul lähiminevikust endalgi tuua, näiteks sügisel põdrajahis lasi kütiliinis olev jahimees (vanus ca. 60) krõbina peale rägastikus "tumedat" kogu, kes raginat tegi, et "noh eks ta siga oli, kes muud"! ...hiljem selgus, et vana oli põrutanud tõrtsust karumõmmi (õnneks mööda). Ja üks kurvem näide eelmisest laup. kus koeraga ajaja (mees sai suvel 80) lasi tihnikus siga, nägemata et kohe sea kannul ka terjer. Tulemuseks kaelalasuga terjer ja puutumatu siga . Ma saan aru, et jahis juhtub ka taolisi asju, et koeri ikka kogematta manalasse saadetakse, kuid meele tegi mõruks ikkagi

[Ats]

Tuleks ikka alustada sellest, et kes ikka aru ei saa kuhu tulistada võib jääb kütiliinist eemale. Jahijuhataja peaks ikka selle eest hoolitsema.

[TiitR]

Tuleks ikka alustada sellest, et kes ikka aru ei saa kuhu tulistada võib jääb kütiliinist eemale. Jahijuhataja peaks ikka selle eest hoolitsema.

Kõik õige, kuid kui mehed on "eluaegsed" jahimehed selles seltsis, siis tundub, et keel ei paindu ka sellel jahijuhatajal (kes kõvasti noorem ikka) rohkemaks kui fakti konstateerimisest ja oi-oi sõnade pealelugemisest .

[Ats]

jahiseadus
§ 43. Jahiohutus

(2) Ühisjahil tagab ohutusnõuete täitmise jahijuhataja.

(3) Jahijuhatajal on õigus ajujahi korraldamisel keelata jahinimekirja kandmata isikute minek kütiliinile.

ei tahaks küll sellise jahijuhataja nahas olla, kes niimoodi laseb meestel tulistada

[Ahto Kattai]

No nii hull see asi nüüd vast ka pole ,et ajumehed kartma peaksid,lisaks vestile peaks nagu suud ka paotama,muidu pole sellel ajul ju mõtet! Ja muidugi niisama siia sinna keegi ei pauguta ,toru ikka vast vähemalt looma suunas Pigem on küsimus valesti püstitatud! Just kütiliini mehed võivad üksteist suures sabinas maha lasta! Ja soovitus on selline ,et ärge pange igat nohikut ,kes sõna suust ei saa jahi juhatajaks,kuigi ta võib igati tubli jahimees ju olla,aga juhatama ei sobi.Jahil peab ikka mingi kord olema ja esmane korra hoidja on teadagi kes! Pole ju rohkem vajagi kui sellised umbes summijad ilma relvata ajusse v koju ! Kuigi üks naljakas juhus meenub minulegi! Aastaid tagasi oli meil pundis üks "kõva kuulmisega" papi.Aeg oli selline ,et polnud ei vinte ,ega raadiosaatjaid ja kuidas siis teada anda milline loom kukub.Räägin siis rivi ees ,et kui vasikas tabatud ,teete oma kaherautsest dublee õhku.To papi vaatab mind kogu selle jutu vältel ja kui ma siis küsisin ,et kas tema ka aru sai oli vastus--jah,jah ,ei kährikuid ma laskma ei hakka ,need löön kaikaga maha Ja nii ma seekord suure naeru saatel käega lõingi!
Veel hirmust rääkides ,ei maksa unustada ,kuidas see ajus ajumeeste poolt tulistamine ikka käib /ei käi! Meie oleme kokkuleppinud ,et ka koerale ei lähe keegi kütiliinist enne keegi peale ,kui koeramehelt on selleks antud raadio teel luba,ta ise kaugel.Oli siin mitu juhust ,kui mees hiilis ka seale ja koerale ligi ,nägemata ,et ka koeramees sealsamas on.Õnneks nägi koeramees hiilija ära.
Koera laskmisi on ennegi ette tulnud ja tuleb ka kindlasti edaspidigi,see on kole teema ja asjatult ei loe koramehed teile kallid jahikaaslased iga jumala kord metsa minnes ,et ärge koeri maha laske Hoitkem siis end tagasi

[Beretta]

Minu jahimehest sõber (kelle suust minu enamik jahindust puudutavaid teadmisi pärit on )

Ehk tegemist on nn Toisen käden tieto-ga. Seega esiteks tuleb suhtuda allikakriitiliselt. Teiseks kus on primaarne infoallikas- jahimehest sõber. Ehk siis kuuleme ka kuidas lugu tegelikult on.
Nii lolli jahiseltsi ja penskareid, kes summivad kõike mis liigutab, näinud ei ole. Küll olen näinud närvilise näpuga poisse. Kas neil kelk kah on, ei tea.
Et penskarid ei solvuks, mu sünniaasta on seitsmes rahukevad st. vene ajal oleks varsti pensil olnud.
Meil igatahes veel 70-nsed mehed täitsa adekvaatsed, miskit sellist jama ei korralda. Tõsi-jahijuttu jätkub kauemaks.

[rixa]

Kusjuures üks sõber hakkas kah sellel aastal sama juttu ajama. "Minu meelest on Eesti jahimeestel ohutusega asjad ikka täiesti paigast ära. Sellepärast ma enam jahis ei käigi". Ja tüüp muudkui ketrab samal teemal. Kuna ise on olnud mitu aastat sõjaväes, siis räägib, et nähes kuidas trasseerivad lendavad, siis ... oi-oi-oi. Tegelikkus on see, et tüüp on 10 aasta jooksul kuus korda jahti jõudnud ja mingi legend on ju vaja välja mõelda.

[andrus]

Mitte ajaja ei pea saama üle hirmust vaid jahijuhata peab saama omale munad.Kui ikka iga päss(ei pea silmas vanemaid ilmakodanikke) teeb mis ise tahab ja eeskirjadest ega jutust aru ei saa,siis ei ole tema koht jahil.Mina saadaks sellise mehe ilma igasugu jututa lihtsalt minema jahilt ja tulevikus oleks küsitav tema ühisjahil osalemine.KÕIK ja PUNKT

[Olgerd]

Koerte teemal seajahis olen kuulnud lugusid kus vana pajatab, et "**** läksid nii kiirelt üle tee/sihi, aga viimasele sain ikka ära anda ning peaks maas olema!" Lähevad siis vaatama ja koer maas. Nii, et peab ikka ennem kindel olema, mida lased ning alati ei ole vaja kindlalt pauku teha ning kiirustada.

[peepk]

Natuke lõbusamalt kah,tean kahte vana meest kes ajujahil lihtsalt ei tee pauku, üks lasi põdral kütiliinist vabalt läbi jalutada ja kui küsiti et miks,oli vastus selline et mis ma lasen,kolm ja pool krooni pauk....Teine jälle aju lähenedes hakkas nimme köhima ja tegi imelikku häält et jumalapärast loom tema peale ei tuleks....ja ei tulnud kah.Kord pandi see köhija lagedale ja põdrad seisid ja vaatasid mehega tõtt,laskmata jäi kuna püss andis tõrke,küsimusele et sul 4 pauku salves vastas mees et teine tegi kah tõrke,kui küsiti tõrgetega padruneid näha siis ütles et kukkusid lumme.....Hetkel kumbki mees jahil enam ei käi,lihakotti koju kunagi ei unustanud.Et ellujäämis võimalus jupi suurem kui selliseid mehi leidub.See juhtus ca 13 a tagasi.

[aivar00]

Ühinen Andrusega- kui ikka mees "jobu" on, siis ta lihtsalt "prakeeritakse" pundist välja, kui enda käitumist ei muuda. See sitasti ütlemine (loe tõe näkku ütlemine) on ainult kasuks ja kui jahijuhataja seda ei julge, siis peab ta minu arvates oma ametist loobuma. Neid oksi murdvaid ätte ka meil nähtud. Samas meil ka üks mees selline, kes lihtsalt laseb kui looma näeb. Pihta aga ei ole ta minuteada veel kordagi saanud. Aga lihtsalt krabina peale lasta- õnneks ei ole veel sellist asja juhtunud. Ise noorena pukkis siga passides pimedas küll rohupuhmale piraka sea pähe andnud

[baddmann]

Küsimus suurele ringile olekski siis, et kuidas selle hirmuga hakkama saada? Kas peaks testamendi kohe ära tegema või pigem Jumalaga sotid sirgeks rääkima -sest ega jaht saa ju pidamata jääda ?

Üritan vastata.

See, kuidas hirmuga toime tulla, on loomulikult väga individuaalne. Kuid see, kuidas sellist hirmu põhjustada võivate olukordade teket tulevikus vältida või ennetada, on suhteliselt universaalne (st kui tahta jahis ikka edasi käia) - tuleb kõigi kohalolijate ees minna jahijuhataja juurde ja öelda (viisakuse piiridest väljumata loomulikult), et "mees, sinad oled jahijuhataja, sinu ülesanne on tagada ohutus jahil. Näed, juhtus see-ja-see, mina leian, et sellises olukorras ei olnud ohutus tagatud. Mida sa selle peale ette võtad ?"

Küllap siis leidub ka teisi, kes ütlejaga nõustuvad. Kui miski siiski ei üldse parane, siis on 2 võimalust - kutsuda ise KKI kohale või otsida teine jahiseltskond (järgneb tõenäoliselt ka esimesele variandile) ja lasta ohtlikel meestel end ja oma jahikamraade edasti tulistada.

BM