See tundub jah ikka kahur küll olevat,kaal 4,5kg.Ega sellist päev läbi seljas ei kanna,pluss veel laetud padrunid,mis annavad (viis tükki) pool kilo juurde.
Päästaks Eraseri ja küsiks traditsiooniliselt et suur idanaaber tootis 1974a lühiajaliselt kaheraudset mis võeti tootmisest kuna ei leidnud loodetud poolehoidu jahimeestelt.Mäletan seda hallist vene ajast siiani just sellepärast et ta oli ka meie kaubandusvõrgus pakkuda,toodeti 12-28-ja32 cal.Mis oli põhjus et ei ostetud nagu loodeti.
tarkmees kirjutas:Päästaks Eraseri ja küsiks traditsiooniliselt et suur idanaaber tootis 1974a lühiajaliselt kaheraudset mis võeti tootmisest kuna ei leidnud loodetud poolehoidu jahimeestelt.Mäletan seda hallist vene ajast siiani just sellepärast et ta oli ka meie kaubandusvõrgus pakkuda,toodeti 12-28-ja32 cal.Mis oli põhjus et ei ostetud nagu loodeti.
ehk Toz-54, seda nigu tehti 1974-1975, mu teada küll 12 kaliibris, aga võis olla ka teisi... miks ei ostetud, äkki asi selles, et see oli nö uue aja kukkedega püss, tehnoloogiliseks tehtud BM (ehk 63, 66)aga nagu tavaliselt ei ole sihukesed ratsitud asjad mitte paremad (kandiline kuju ja kukkede teravad servad, kehv ergonoomika), küll aga kallimad
Viimati muutis honkomees, R Jaan 16, 2009 9:20 pm, muudetud 1 kord kokku.
Jah Honkamehel jälle õigus.Oligi nii et püssi disain tehti tolle aja kohta üldist hetke kandilist moevoolu jälgides.Mäletan seda toru poisipõlves Saaremaa kaubamajast,no oli kole küll ,kuked ja luku plaadid kandilised ja peab nentima et praegu hakkab see kandilisus jälle häirivalt silma kui püssipoode külastan.Ju arvatakse et ehk müüb minu kandiline päästikukaitse või kandiline esiklots konkurendi omast paremini.Püss minu arvates peab laitmatu välja nägema,siis ma ehk küsin ka vaadata kui potensiaalne ostja,üks sobimatu silma häiriv detail ja minust see asi letti jääb.
küsiks siis ühe vanaaja nipi padruni laadimise kohta Kuidas leida õige püssirohukogus kui ei ole olemas ei kaalusid ega mõõdutopsikut, nt kui soetas mees omale mingi x-kaliibri püssi ja vaja oli leida õige laeng, see minu poolt oodatav meetod andis nö algandmed, edasine täpsustamine käis juba sisselaskmise teel, st. proovilaskudega saavutati rohu ja haavlikogust vähehaaval muutes õige haavlivihu tihedus ja teravus (läbilöök männilauast) ja siis valmistati selle alusel mõõdutopsid.
Ei lae küll ise padruneid ja ei tea ka sellest midagi, kuid kadunud vanaisa laadimiste kõrvalt oleks nagu silma jäänud isetehtud mõõdukopsikud ja need olid tehtud nimelt padrunist endast. Et äkki siis samuti, et lõigatakse kest metallkrae tagant maha ja see metallosa mõõdupuuks jääbki? Aga eks netist ostijad teavad kindlasti seda õigemat vastust
Huupi pakuks, et äkki moodustab püssirohu kogus mingi osa kuuli kaalust nt. 30g kuul ja 3g rohtu (üks kümnendik), siledaraudsel võiks see isegi toimida. ja vindil nt. üks kolmandik kuuli kaalust.
T. Randla raamatus järgmised numbrid:püssirohtu1/16,5 haavlilaengu kaalust ja haavleid 1/90 kuni 1/100 relva kaalust. Kaalud püssi ja veidi matemaatikat!
, ilma on vaja õige mõõt kätte saada. Kestast tavaliselt ise tehti ju küll topsikuid, aga metallkraed olid ju erinevad, lisaks oli venelasel mingil ajal tootmises hoopis ilma kraeta, eriti tehnoloogiline tervenisti plastikust hülss - pole ka see õige.