Rääkisin ka Peep Männiliga sel teemal telefonis, kirjeldasin metsas nähtut. Midagi kindlat pole võimalik enne looma tabamist öelda või arvata. Suitsupaki panin jälje kõrvale, et võrrelda jälje suurust Isegi Peep imestas, et metsas leitud jälg oli täiskasvanud dogi omast suurem Jaanuaris peaks tulema DNA proovide vastused Misso meeste poolt lastud loomadele. Nende puhul ei osanud isegi Peep kindlalt öelda, kellega tegemist. Mujal võib olla lihtsam, aga meil piiri ääres hakkab vahe hundi ja (metsiku?) koera tegemiste vahel ähmasemaks muutuma.
Mnjah, vägisi hakkame sinna jõudma, et nö kaitstavast liigist ei jää varsti suurt midagi järgi. Meil ju hulkuvate koerte hulk määratu suur, mitte nagu euroopas ja siin sellistes tingimustes hakata hunti kasvatama lõppeb paratamatult sellega, et polegi lõpuks seda kaitstavat liiki. Kui nüüd tuleb välja, et need loaga lastud hudid olid koerhundid, siis peaks ju load ennistatama ja mehed peaks saama uuesti loaga hunti lasta, sest jäi ju laskmata etteantud jahiulukite arv. Jahimehe seisukohast võttes, miks peaksin maksma mingi krantsi küttimise eest, kui makstud on hundi loa eest. Ja katsu siis veel jälgedes sotti saada, kui mingid segaverelised jooksevad mööda metsa ja lõpuks, miks neid segaverelisi üldse kaitsma peaks.
Täpselt Mart,mina soovitaks just Jahe pildistatud hundijälge noortel meestel hästi vaadata,et jääks meelde jälje üldkuju ja varvaste asetus, mis hundile iseloomulik.Aga kui nüüd meie metsades uus hundiliik,kes pooleldi koer,siis see jäljekuju ikka teine.
Suurkiskjate jäljed: Hunt. Hundil on tüüpilised koerlase jäljed. Suure koera ja hundi jälgi on väga raske üksteisest eristada. Koerlastele tüüpiliselt on hundi esikäpa jäljed (10-11 cm) suuremad kui tagakäpa (9-10 cm). Hundi jälgi mõõtes ei arvestata mõõtmisel küüniseid.
Hundi jäljes on selgelt näha pikkade ja tugevate küüniste (4 tk) jäljendid. Hundi tagakäpa varbad on rohkem koos, mille tõttu selle jälg tundub veidi pikergusem kui esikäpa jälg. Hundi esi- ja tagakäpa jälge võib eristada ka keskmise päka kuju põhjal. Esijala keskmine päkk on veidi õõnes, samas tagajala keskmine päkk on kumer või sirge. Hundi esi- ja keskmised varbad on sümmeetrilisel joonel, erinevalt ilvesest, kelle keskmiste varvaste jäljed on ebasümmeetrilised.
Pehmel lumel, nagu ka üleujutatud soos ajab hunt varbad võimalikult laiali. Siis on oht, et hundi jäljed võib segi ajada ilvese jälgedega. Pehmel lumel hundi küünepikkused ei ole alati nähtaval. Sel juhul tuleb tähelepanu pöörata keskmiste varvaste jäljenditele, mis hundil on alati sümmeetrilised ehk siis samal joonel. Kuid kui lund on sadanud jälje peale, ei suuda lumest eraldada päka vajutust. Sel juhul tuleb jälgepidi minna nii kaua, kuni leiab selge jäljevajutuse kuuse alt või muust vastavast kohast.
Hunt liigub meelsamini traavides. Kõval pinnasel hunt traavib sagedamini keha veidi viltu minekusuunas. Sel juhul jääb jäljepaar, mille sammuvahe võib olla isegi kaks meetrit. Pehmel lumel sammuvahe lüheneb (120-160 cm) ja hunt astub tagakäpaga esikäpa jälge. Talvel hundijäljerida on tüüpilisemalt pärlikeemoodi traavijäljerida. Sügaval ja sissevajuvas hanges võib hunt olla sunnitud kohati hüppama. See kulutab rohkelt jõudu, nii et üldiselt hunt ei liigu pikemaid vahemaid hüpeldes.
Hunt on oma liikumises sihiteadlik ja sirgjooneline, seega jäljed on samal joonel ehk sammupikkus on väike. Kutsikad käituvad mängulisemalt, ja nad on ka muidu uudishimulikumad. Hilissügisest esimese lumeni on kutsikate käpad kasvanud juba täissuurusesse ehk siis kutsikaid ei saa enam eristada täiskasvanust käpa suuruse järgi. Kuid hüplemine ja muu vallatu hullamine lumes on tüüpiline kutsikalik käitumine.
Pehmes lumes hundid astuvad samasse jälge. Sel juhul jälje põhjas lumi paakub tihedamaks ja jäljend suureneb. Huntide täpset arvu on siiski sageli raske hinnata. Vaid nendes kohtades võib seda usaldavalt teha, kus kari on mingil põhjusel hetkeks eraldunud või siis loetledes lamamisjäljed puhkepaikadelt.
Hundi või huntide liikumissuunda on mõnikord raske hinnata pehmes lumes. Üldiselt lahtist lund lendab mineku suunda mõnedes kohtades jäljereas. Hundi jalajälg on ka selgepiirilisem minekusuunas, kuna jalg jätab sageli viltuse vajutise tulekusuuna poolt.
Lingid: hundi jälg esimeses lumes, hundi jälje mõõtmine, hundi muud jäljed
Tekst: Riku Lumiaro, Soome looduskaitseliit Allikad: * Åke Aronson & Peter Eriksson: Djurens spår, Italy 1990 * Eero Helle & Marcus Wikman: Lumijälkiopas nisäkkäiden lumijälkien tunnistamiseen, Helsinki 1991. (tõlge: lumejäljejuhend imetajate lumejälgede äratundmiseks)
Kui juba teema soojendamiseks läks ja eespool oli juttu kolme jalaga hundist, siis võin väita, et hunt on võimeline liikuma kilomeetreid ka kahel jalal!!!
GC kirjutas:hunt on võimeline liikuma kilomeetreid ka kahel jalal!!!
Kuidas see veel välja näeb? Et nagu orav või inimene, tagajalgadel või ühe esi, ja ühe tagakäpaga? Esikäppadel võib ta end ju edasi vedada, selles ma ei kahtlegi, kui näiteks tagajalad mingil põhjusel vigastatud või halvatud. Ma lihtsalt uudishimutsen, ei välista muidugi midagi, sest hunt on ikka igavesti visa hingega loom.
GC kirjutas:hunt on võimeline liikuma kilomeetreid ka kahel jalal!!!
Kuidas see veel välja näeb? Et nagu orav või inimene, tagajalgadel või ühe esi, ja ühe tagakäpaga? Esikäppadel võib ta end ju edasi vedada, selles ma ei kahtlegi, kui näiteks tagajalad mingil põhjusel vigastatud või halvatud. Ma lihtsalt uudishimutsen, ei välista muidugi midagi, sest hunt on ikka igavesti visa hingega loom.
Ilmselt siiski ainuke variant diagonaalis, et siis üks esimene ja diagonaalis tagumine peaksid ikka funksima
Paar aastat tagasi oli emmis ajus kolme jalaga. Neljas väändund könt. Ilus peotäis põrssaid ka taga. Nii, et põld häda. Sellise defektiga kult ära ei põlga veel. Hundil ilmselt keerulisem. Peab saaki püüdma.
GC kirjutas:hunt on võimeline liikuma kilomeetreid ka kahel jalal!!!
Kuidas see veel välja näeb? Et nagu orav või inimene, tagajalgadel või ühe esi, ja ühe tagakäpaga? Esikäppadel võib ta end ju edasi vedada, selles ma ei kahtlegi, kui näiteks tagajalad mingil põhjusel vigastatud või halvatud. Ma lihtsalt uudishimutsen, ei välista muidugi midagi, sest hunt on ikka igavesti visa hingega loom.
Ilmselt siiski ainuke variant diagonaalis, et siis üks esimene ja diagonaalis tagumine peaksid ikka funksima
Just diagonaalis! Ja terved jalad olid ülekoormusest kivikõvad.
Oma esimese pauguga hundi suunas lasin sileraudse kuuliga hundil ära altpoolt kooti tema tagumise jala.Loom tabati kaks aastat hiljem jo siis sai ka kolmel jalal edukalt hakkama!
Mardi poolt viidatud lingil väidavad asjatundjad veel, et pikalt metsas elanud koerad õpivad liikuma hundi moodi energiat säästes ja nende jäljerida on väga sarnane hundi omale.
Isegi Peep imestas, et metsas leitud jälg oli täiskasvanud dogi omast suurem 
täna hommikul pildistatud hundijälg
Kuidas see veel välja näeb? Et nagu orav või inimene, tagajalgadel või ühe esi, ja ühe tagakäpaga? Esikäppadel võib ta end ju edasi vedada, selles ma ei kahtlegi, kui näiteks tagajalad mingil põhjusel vigastatud või halvatud. Ma lihtsalt uudishimutsen, ei välista muidugi midagi, sest hunt on ikka igavesti visa hingega loom.
