Verekoer
Verekoer
Tervist.
Peale laupäevast põdrajahti kerkis üles küsimus, või õigemini vajadus koerajärgi kes ajaks ka haavatud looma jälgi vere järgi.
Meil mitu laikat aga ükski neist ei tunnista vere lõhna.Kui loom liigub, huvi ja hääl olemas. Niipea kui loom haavatud ja veri taga -huvi kadunud ja mütta siis ise soos kuni loom käes.Vahi igat oksa ja leheliblet nii,et silm peas pungis. Siit siis abipalve kallid kolleegid ja metsavennad milline koer oleks pare(i)m metsas. Saaks järmiseks aastaks omale tubli abimehe kasvatada.
Lugupidamisega
Margus
Peale laupäevast põdrajahti kerkis üles küsimus, või õigemini vajadus koerajärgi kes ajaks ka haavatud looma jälgi vere järgi.
Meil mitu laikat aga ükski neist ei tunnista vere lõhna.Kui loom liigub, huvi ja hääl olemas. Niipea kui loom haavatud ja veri taga -huvi kadunud ja mütta siis ise soos kuni loom käes.Vahi igat oksa ja leheliblet nii,et silm peas pungis. Siit siis abipalve kallid kolleegid ja metsavennad milline koer oleks pare(i)m metsas. Saaks järmiseks aastaks omale tubli abimehe kasvatada.
Lugupidamisega
Margus
Väega imelikud penid Meil ikka vastupidi, paugu peale tormab kohale ja siis eriline valu peale, minu laika jätab haavatu jälitamise mingi aja pärast järele aga meil teine laika ajab haavatut lõputult, on ajanud nii 12 tundi jutti läbi mitme naabersektsiooni maa. Mõnikord on otsaga ka venemaale ja lätimaale jõudnud
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
honkomees kirjutas: Mõnikord on otsaga ka venemaale ja lätimaale jõudnud
Teemast küll väljas, aga kuidas sa nad siis kätte oled saanud? Ise tulevad tagasi?
Ja ega aastaga arvatavasti tublit verekoera ei kasvata. Loodetavasti saab keegi paremat nõu anda kui mina (mul endal pole koera).
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Nagu öeldud, pole see minu peni. Aga kätte saab ikka nii et sõidad teisele poole piiri ja pärid kõigi käest. Nii koera peremees, meie esimees ka tegi, õnneks on ikka paljudel meestel viisad olemas. Aga seepärast päris piiri ääres ta oma peniga jahti ei tahagi minna, käime minu omaga kes nii kaugele ei lähe
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Miks siis takse ei kasutata minul on selliseks juhuks taks kelle lahti lasen või lähen kellegiga koos ja koer on rihma otsas ja kui looma näen vastavalt vajadusele kas lasen lahti või mitte .minu taks ajab hästi vere jälge ainukene mure on selles kui lahti lasta siis kui loom surnud siis puudub tal huvi häält teha ,aga kui koos laikadega lasta metsa siis on kuulda kus urin seal koerad .
vaata selja taha et keegi ei luusiks seal ....
-
- Postitusi: 174
- Liitunud: E Dets 15, 2003 11:19 am
saarlane kirjutas:Oma kogemustest oskan saksa jahiterjerit kiita.Verejälge ajab suurepäraselt.
Saksa jahiterjer ajab kõike-mardikast kuni karuni.
Verejälge ajab reeglina niikaua,kui näiteks jänes ta eest läbi lipsab.
Samas üksi käies on temaga metsas huvitav-tema ajab kitse või rebast aga sina lased"kõlajäneseid" Mets pidevalt kisa täis.
võta iiri punane setter. Linnukoera nina on verepeale hea ja kui oskad õpetada (sunnid) toob ehk pardigi veest. Lihtne õpetada, surnud-haavatud looma juures haugub, naisel-lastel ilusast koerast heameel, õpid ise olude sunnil linnujahi (põldpüü, faasan, metskurvits) selgeks ja diivan alati hõivatud Esimesed kaks aastat on raske pärast harjud ära