Millised koerad koos töötavad?

[rajaleidja]

Läbi saamine ja koos töötamine on kaks eri asja. Mõlema juures on aga oluline looma iseloom ja läbi saamise juures ka kasvatus. Kui koer pole noorena teiste koertega läbi käinud, siis suure tõenäosusega tekib hiljem ka probleeme. Iga koer võib ükstapuha mis tõust koeraga väga hästi läbi saada, või siis igaühega kakelda. On tõuge, kes on riiakamad ja neid, kes on seltsivamad. Terjerid on vast ühed jahikoertest, kes tuntud oma riiakuse poolest. Samas on väga leebeid koeri. Nagu ütlesin, asi kinni ka kasvatuses. Enda laikad on koos jahil olnud nii terjerite, takside kui ka loomulikult laikadega. Zakslase terjeriga polnud mingeid probleeme, samas kui Vallo juures jahil käies terjer laikasid nähes tormas kohe kallale. Arvasin varem, et taksid on mu koerte jaoks kui siledakarvalised kährikud, kes tuleb maha murda, aga Feeni taksiga klappisid ilusti. Ja nagu varem öeldi, siis jahi käigus unustatakse kaklemised ära ja peetakse jahti. Paned koerad rihma otsa, ikka vaja hambaid näidata. Kes rohkem oma vahel kisuvad, on emased koerad omavahel. Omal on kodus 3 emast koera ja probleeme ei ole. Eks alguses taheti ikka hammast näidata, aga kui teed selgeks, et see pole lubatud, siis probleemid ka kaovad.
Koos töötamine aga märksa keerulisem ja raske öelda, mis koerad töötavad koos, millised mitte. Nagu kunagi varem siin juba öeldi, siis alati ei ole kõige paremini koos töötavad koerad ühe pere koerad. Oma vanem laika oli varem täielik individualist. Olgu mis tahes koerad metsas, ikka pidas jahti omaette, kuigi kõrval võeti võibolla ilusa häälega siga. Sai teine koer kõrvale võetud ja asi muutus. peeti koos jahti ja nüüd teeb ka teiste koertega ilusti koos tööd. Samas aegajalt lööb ikka mõlemal individualism välja. Ühes jahis löödi kari kaheks ja kumbi koer ajas oma punti, samas kui oleks võinud kahekesi koos ühe sea ette võtta. Viimases jahis oli metsas kaks punti sigu sees ja võtsid ka kumbki eraldi pundi ette. Oleks koos ühte võtnud, oleks siga ka kohapeale naelutatud.
Ühesõnaga reegel, millest lähtuda, puudub. Mida silmas pidada, siis seda, et koerad oleksid ikka ühtse tööpõhimõttega.

[Muri]

endal 4 aastane isane l-siberlane , koer sai võetud käest kui ta oli juba 3 aastane. Paraku ei saa ta ühegi teise koeraga läbi, juba teise koera või kassi nägemisest läheb marru. Isegi emasele laikale läks kõgepealt kallale ja hiljem hakkas alles uurima mis värk on. Viimasel ajal on haknud tasapisi läbi saama, käib ümber emase, nuusutab liputab saba. Metsas on mõned korrad siga ja põtra kinni hoidnud, kuid lemmik tegevus on nugiste otsimine ning jäneste ja kitsede taga ajamine, 2 korda leidis kähriku ja ei mingit tseremooniat kaelast kinni ja valmis. Sai lastud kuu aega tagasi pukist siga, ilus vererida lumel järgi, tõin ruttu koera ja panin jäljele, alguses pani kohe jälgemööda plagama, kuid läks 100 meetrit hüppas jäljelt kõrvale ja hakkas tegelema endale meelepäraste toimetustega. Oles juba sea juures tuli ja võttis seal kõrist kinni ja hakkas minema vedama, vedas natuke ja siis katkus ühe poole seal karvadest puhtaks. Samast pesakonnast võetud koera omanik ütles, et tal pole kunagi nii head seakoera olnud. Endise peremehe juures oli koer praktiliselt 3 aastat keti otsas olnud, kuid aasta mis ta minu juures on olnud olen iga vaba moment temaga metsas (nädalas 3-4 korda kindlasti). Teised jahimehed juba ütlevad, et mis sitaga jamad anna ära. Ära anda on muidugi kõige lihtsam, aga ma ju võtsin ta selleks et tast saaks jahikoer. Olen ausalt öeldes oma koeras pettunud, kui näen kuidas meil teine jahtkonna laika töötab. Kes süüdi? eks ikka ise, miks võtsin juba 3 aastse koera , eks kasvatamises (ümberkasvatamises) ka võib-olla vigu tehtud. Mida teised laikade kasvatajad-omanikud arvate on veel lootust koer tööle saada (mõtlen eelkõige sigadele), särtsu ja energiat on koeral kõvasti, aga kahjuks valedele loomadele.

[tony]

Tunnen Murile kaasa.Kõige mõistlikum tegevus oleks sul hakata uut koera vaatama (loomulikult kutsikat).

[vollifedja]

Meil töötavad rebasejahis kahe pere taksid Karmikad+pikakarvuline).läbisaamine supper, ka aias kunstseajahis töötasid "nagu raamatus"Ajus noor laika taksidega. Tundub, et laikad on kamba jaoka "problemaatilisemad" Või on see kasvatuse viga? Hagijas ja taksid saavad nii ajus kui peale jahti hästi hakkama,laikad kipuvad saagi juures taksidele liiga tegema, ülbama,kuigi ise olid kaugel(või üldse mitte ajus), kui pauk käis)
Ideaalis oleks ikka, et ühe jahiseltskonna koerad omavahel kõik hästi läbi saaks., aga see rohkem "kinderstube" viga so kasvatus.
Tahaks üldse teada, kas meil on kunagi olnud-tulemas kooltust kuidas üldse kasvatada -õpetada töötama jahikoera?Viimastel kursustel (jahimeheks saamise) tekkis meestel soov ka jahikoer soetada, järgmine küsimus oli-kuidas õpetada-koolitada?

[jorr]

Jah,tänapäeva noored mehed harjunud sellega,et keegi tuleb ja õpetab või koolitab neid iga küsimuse jaoks?Aga võta raamatud kätte ja proovi ise õppida(koertekasvatuse kohta on raamatuid paras kotitäis),ükski koolitus ei saa sulle just sinu koera kohta täpset õpetust teha.Iga koer on isesuguse loomuga ja mingi üldise õpetusega sa ehk rikud oma koera hoopis ära.Siin foorumiski koerte kohta palju jahutud,põhiliselt ikka kiidetud aga jahti tehes tulevad koerte vead välja ja ega superkoeri eriti polegi(nagu jahimehigi),nii-et,ise ikka härjale sarvi kinni ja kui õnne on siis saad jahisõbra küll.

[kanavaras]

Olen pidavalt mõtelnud, et kuidas laika ja hagijas ilvesejahil koos töötada võiksid.
Juhtub ju teinekord, et laika tüdineb jälgi harutamast kui ilves on juba pesast jooksu pannud ja hulgaliselt haake teinud.
Kas kelllegil äkki on kogemust.?
Jagage