Oh seda minu suukest küll, alati suudan seda avades inimeste õiglase viha enda peale tõmmata. Aga noh, teeme siis puust ja punaseks (koos sügavate ja alandlike vabandustega loomulikult

- nagu ma väljamaa keeli juba mainisin, olen tegelikult väga heasüdamlik inimene, võib-olla).
Tõesti-tõesti, kirjas on "Küsimustiku eesmärgiks on uurida Eesti jahimeeste koolituse vajalikkust, valikut ja rahulolu seniste võimalustega." Samas kui täht-tähelt võtta, siis koolituste vajalikkust tundub hindavat üksainus küsimus: "1. Kui vajalik on koolitus Teile Teie jahimehe ametis?" Rahulolu seniste võimalustega hindab samuti üks küsimus: "8. Kuidas senised läbitud õpped on kasuks tulnud?" Ülejäänud hindavad järelikult valikut. Minu arusaamist mööda tähendab sõna valik maakeeli mingit hulka, mille hulgast on valida või mis on juba valitud. Kui tahetakse teada mis on valiku aluseks, tuleb küsimus ka vastavalt sõnastada.
Mulle isiklikult ei meeldi teha tühja tööd (tühi töö pidada kuulu järgi inimest kaunistama, äkki ma sellepärast nii ihult kui hingelt nii kole olengi) ja seetõttu ma ei otsi ka asju kohtadest kust neid loogilise arutluskäigu kohaselt olla ei tohiks. Kuna seni pole Eestis olnud ühtegi jahindusalast koolitust, mis oleks olnud koostatud koolitusfirma poolt või olnud internetis kättesaadav, siis ma ka ei otsi neid sealt ja küsimus, kas ma äkki ikka otsin, tundub kohatu ja tobe.
Lõpetuseks: ülikoolihariduse üks eesmärke on õpetada inimest asju analüüsima (nii kriitiliselt kui ka kriitikat). Kriitika ei tule kunagi tühja koha pealt ja seda tuleb alati võtta tõsiselt - isegi kui kriitika põhjuseks on kritiseerija rumalus, siis tähendab see ikkagi seda, et kritiseeritav asi polnud piisavalt selge ja ühemõtteline. Ja asja võib vähemalt uuesti üle vaadata, parandamine ei pruugi olla kohustuslik. Kriitikale rünnakuga vastates tehakse end alati kritiseerijast rumalamaks - targem ollakse asju rahulikult lahti seletades.
Ei, see ei ole Rio de Janeiro, see on hoopis midagi hullemat.