Memm kaebas jahimehed kohtusse

[Hunter30-06]

Nii palju kui mina olen tähele pannud(ei ole küll teadlane),siis siga kipub sonkima teatud heinamaa kohti,on seal läheduses sööt või ei ole.Iga aasta ühed ja samad kohad.Samas mõned sood ja heinamaad on täiesti puutumata olgugi,et sööt seal samas.Söödakohtade likvideerimise näol sureb võibolla põrsaid küll rohkem(saarte talveoludes küll kaheldav ),aga ka küttimisnumber ju väheneb.Nii et kui suur ja kas üldse mingit kasutegurit on .


No aga kohe tulevad ju suured mõttetalgud.... käige mõte välja,foorumis halamine ei vii kuhugi

[hendrik]

-Kui keegi väidab, et ta söödab söödaplatsil sigu selleks, et selle ümbruskond vähem songitud saaks, siis on see (vabandage väga) jama. Tegelikkus on vastupidine, siga songib nagunii (miks?, vt minu eelmist postitust).

Jama jah... Üks Eesti suurimaid põllupidajaid pesitseb mu jahipiirkonnas. Aastaid.

Viimased paar-kolm aastat on kultuuridest 100-200m kaugusele rajatud suuremad platsid ja ennäe imet - sigu käis kultuure külastamas KORDI vähem. Kordi nii külastuste arvu kui ka rikutud pindala poolest. Platse on rajanud põllupidaja ise. Räägime siis kultuuride pindalast selles kohas 500ha kanti ja platse 4 - söögimaterjali tonnides. Nii suvel kui ka talvel küttimine efektiivne.

Osades kohtades on ka elektriaiad, need on veel tõhusamad. Kokku kultuure pea 1500ha.

[priitorm]

No aga kohe tulevad ju suured mõttetalgud.... käige mõte välja,foorumis halamine ei vii kuhugi

See on hea mõte küll. Ehk keegi võtab käsile. Ja ega siin foorumis tõesti kõigile sobivat tõde leita. Igal mehel enda arust õigus.

Jama jah... Üks Eesti suurimaid põllupidajaid pesitseb mu jahipiirkonnas. Aastaid. Viimased paar-kolm aastat on kultuuridest 100-200m kaugusele rajatud suuremad platsid ja ennäe imet - sigu käis kultuure külastamas KORDI vähem. Kordi nii külastuste arvu kui ka rikutud pindala poolest. Platse on rajanud põllupidaja ise. Räägime siis kultuuride pindalast selles kohas 500ha kanti ja platse 4 - söögimaterjali tonnides. Nii suvel kui ka talvel küttimine efektiivne.
Osades kohtades on ka elektriaiad, need on veel tõhusamad. Kokku kultuure pea 1500ha

Kui söödava taimse kultuuri põllu kõrvale panna sarnane taimne sööt hunnikusse, siis siga muidugi enamasti hunniku kallal. Ega ta loll ole, saab sealt oma söödaratsiooni taimse poole lihtsamalt kätte kui põllult. Kaasaegse põlluviljeluse juures sellisesse korralikult haritud põldu (mürkide ja intensiivse harimise tõttu) pisinärilisi, tõuke, jms. juhtub haruharva, siga huvitab sealt ainult taimne pool.
Samas jääb sea söödavajaduse loomne pool (loomsed valgud) sealt saamata ja ka kärss sügeleb, ning see vajadus rahuldatakse songides enamasti looduslikel heina- või karjamaadel või kuskil mujal.
Elektriaia soovitus on muidugi pärl, mis jääb kauaks meelde. Ümbritsegu eraomanikud siis oma maad elektritaradega, et MEIE saaksime metsas (enamasti võõrastel maadel) sigu sööta ja kasvatada.
Sarviku viimast kommentaari silmas pidades tegin täna mõned pildid:

[priitorm]

Tahaksin eraldi juhtida tähelepanu ühele asjalolule, mis (igal eramaa omanikul, kes selle esivanematelt pärinud või ise kalli raha eest soetanud) alati kopsu üle maksa ajab.
Nimelt mitmed jahimehed, kes tihti MEIE taha peituvad, peavad oma jahipiirkonda või jahimaad ülemaks või tähtsamaks eraomandist. Sellist seisukohta ei toeta ükski seadus (ka põhiseadus mitte) ega ka terve mõistus.
Ere näide sellisest suhtumisest siis siin:

Jama jah... Üks Eesti suurimaid põllupidajaid pesitseb mu jahipiirkonnas.

Palun üritage sarnast keelekasutust avalikkusega suheldes vältida. Suhted eraomanikega võiksid ju paremad olla?

[hendrik]

Ere näide sellisest suhtumisest siis siin:

Jama jah... Üks Eesti suurimaid põllupidajaid pesitseb mu jahipiirkonnas.

Palun üritage sarnast keelekasutust avalikkusega suheldes vältida. Suhted eraomanikega võiksid ju paremad olla?

Tead, ütle mis tahad - kasvõi sellesama maaomanikuga on suhtlemine täiesti piisav ja suhtumine kahepoolselt positiivsemapoolsem. Sellest lausest minu suhtumist maaomandisse välja lugedes oled üldiselt rämedalt puusse pannud.

Elektriaia soovituse oled kontekstist välja rebinud, nimetatud põllumees kasutab neid oma kulutuuride kaitseks edukalt. Kõikide maaomandite piiramine elektriaiaga oleks keskkonnakatastroof, mille peale tuleksid ainult mõttetud intrigandid.

Tõepoolest, põhjalikum oleks ehk olnud kirjutada - "minu koduvalla aladel, mis kattub jahipiirkonnaga, mille liige ma olen, on aastaid tegev olnud üks suurimaid juurviljakasvatajaid Eestis.." Samas on enamus intelligentseid siinlugejaid mu mõttest ehk aru saanud ning selle arusaadavaks aktsepteerinud - ma ei ole tahtnud kohe kohanimesid kasutada.

Üldiselt ma arvan, et vähem on vaja mõttetuid intrigante ja "keeruliselt kahetimõistetavaid" seadusi, enam suhtlemist ja omavahel läbikäimist. Samamoodi nagu on SUUR SOVJETT välja rookinud mitmetest jahimeestest heaperemeheliku käitumise, on ta seda teinud ka valusalt paljude maaomanikega. MINU MOA!

[baddmann]

Olen seda Eesti üht suurimat köögiviljakasvataja põllumajapidamist Hendriku pool viidatud kohas külastanud. Põllumees teeb ise praktiliselt kõik, mida võiks põllumehelt mõistlikult oodata nii metssigade tõrjumiseks põllust kui ka jahimeestele jahipidamise mõistlikuks võimaldamiseks sellestsamast põllust. Põllu ja metsa vahel piisav lage ala (ka umbrohutõrje eesmärgil loomulikult), kus sead vabalt ja efektiivselt lastavad, paiguta sinna või ajutised pukid suveperioodiks vms. Maadel tõepoolest ümber ka elektrikarjus - sead küll lõhuvad seda, aga siiski on ettevaatlikud ning teavad, et põlluservas võib saada kärtsu ja mürtsu. Tõsi, haisvaid vatijopehernehirmutisi põldudel olevat ma ei mäleta, aga ju need ei anna siis täiendavat efekti võrreldes elektrikarjusega või ka elektriga niigi juba ettevaatlikumateks muudetud sigade täiendava igaöise hirmutamisega. Nii et saab küll, kui tahetakse.

Kui aga nt rohumaa on sisulisest põllumajanduslikust kasutusest väljas ja teenib ainult EU tulu PRIA toetuste näol (heina võiks seal tegelikkuses üldse mitte kasvada, vaja teist ju koos linnu-jänese jms poegadega purustada igal aastal), siis muidugi on keeruline end sundida seda kuidagi muul moel kahjurite eest kaitsma - hõlptulu ju väheneb niimoodi. See siis teise äärmuse utreeritud näiteks.

BM

[priitorm]

Vabanda, Hendrik, kui ennast puudutatuna tundsid. Minu eesmärk ei ole kedagi solvata, vaid juhtida tähelepanu asjadele, mida ehk vahel muidu ei märgata.
Ega ma nii loll kah pole, et ma poleks aru saanud mida Sa mõtlesid, kuid on oluline vahe kas öelda maaomanikule: "teie pesitsete oma maaga meie jahimaal" või hoopis: "meie jahimaa asub ka teie eramaal". See näitab ära siiski suhtumise eramaadesse ja nende omanikesse. Jahimaa koosneb üldjuhul siiski eramaadest ja ehk ka riigimaadest. Polekski ehk muidu seda keelekasutust maininud, kuid siin foorumis hakkab selline suhtumine tihti silma.

See põllu kasutamise teema on keerulisem, kui esialgu ehk paljudele paistab. Paljud looduslikud rohumaad (ka minu maa) on arvel niitudena, poollooduslike kooslustena (kaitsealadel). Nende ülesharimine on praktiliselt välistatud (isegi keelatud), võib ainult karjatada või niita (ka purustada ei tohi). Tavalised põlluharimisvõtted (kündmine, randaalimine) on keelatud. Piltlikult öeldes võta labidas ja reha või jäta nii nagu sead selle üles songisid. Viimasel juhul niita ega niidet koristada enam eriti ei õnnestu ja võsa tuleb pikkamisi peale.
Jääbki sisuliselt tarastamise võimalus ja see on hetkel ka käsil. Korralikuma aia ühe meetri hind jääb üldjuhul vahemikku 20-40 kr/m. Arvutage ise kulud, mis tuleb teha näiteks 3 km pikkuse aia korral ja mõelge, kas ei pea maaomanikud äkki tegema neid kulutusi, et keegi teine võiks sigade küttimise näol teatud hüvesid nautida või isegi tulu teenida?

[Veix]

Kui siga tahab tuhnida ja songida ei suuda inimesed teda takistada, kes üritavad oma seaduste ja piirangutega maailma asju liigutada ja oma äranägemise järele, iseendi heaolu korraldada.
Metsloom on siiski metsloom ja tema käitumis- ja toitumisharjumusi siiski ümber ei õpeta, kui väga me seda ka ei sooviks.

[22LR]

Priitorm! Maaomaniku ja jahimehena on mulle arusaamatu väljend "hüvede nautimine ja kasu saamine". Kes tegelikkusega vähegi kursis nii ei arutle. Oled SA ise ikka jahimees?Minu jaoks on jaht hobi,millele kõvasti peale maksta tuleb.

[mõtus]

Vabandage väga aga mina ei hakanud kyll selleks jahimeheks,et oleks siin kuskilt mingit tulu või hüvesid kangesti lootnud,kyll aga elamusi ja kõike muud huvitavat,mida jahindus tervikuna annab,jaht ei ole kaugeltki enam odav hobby.Maaomanikuna saaremaal puutun ka mina kokku siin räägitud kahjustustega ,mida sead ja teised metsa asukad võivad põhjustada , olen sellega leppinud, see on looduse paratamatu osa,tuletagem meelde ,et inimene on siin ennekõike sissetungija rollis,kes eluslooduses oma tegevusega ennem olnut mõjutab.Siinsest jutust võib välja lugeda teatud kadeduse noote maaomaniku ja jahimehe vahel,tuletagem meelde ,et uluk ,kes metsas elab on
peremehetu vara,ei kuulu ta ei jahimehele,kes talle lisasõõta viib metsa ega ka maaomanikule kellele ta nii palju kurja oma loomuliku tegevusega tema maapeal teeb ,ta ei saa sinna parata ta on ju loom ,see on tema elu,hoopis meie peaksime sellega arvestama .Pealegi jahimees metsas ei tegutse ju omaette,siin on kindlaks määratud küttimisnormid ja neid tuleb järgida,on ju jahindus üks küllaltki hästi organiseeritud ja kontrollitud tegevus eestis.On ju loomulik osa jahindusest ,et tuleb teha koostööd maaomanike ja jahimeeste vahel,sest targalt tegutsedes suudame koos midagi ära teha,mis rahuldaks kõiki osapooli:maaomanikku ,jahimeest,elusloodust.Üksteise süüdistamine ja vabanduste leidmine nii ühelt kui teiselt poolelt ei vii kuhugi.Nb.See oli vaid yhe jahimehest maaomaniku rumal arvamus!

[Pauli]

... kuid on oluline vahe kas öelda maaomanikule: "teie pesitsete oma maaga meie jahimaal" või hoopis: "meie jahimaa asub ka teie eramaal". See näitab ära siiski suhtumise eramaadesse ja nende omanikesse. ...

Eesti kõige väiksem jahipiirkond on siiski suurem kui Eesti kõige suurem maaomand (vähemalt ühes ringpiiris) ja kuna tegelikus elus ei mahu maakera sisse teine maakera, mis oleks välimisest tunduvalt suurem, siis tundub paraku loogiline öelda just nimelt sel esimesel viisil. Olgu tähtsuse järjekord milline tahes, suurem asi väiksema peale füüsiliselt ei mahu.

[Feen]

Ma mõtlesin, et räägin jälle sellest kuidas Tartumaal asjad käivad (mõnel võibki Jorri jutust mulje jääda, et meil käed seotud ja Klubi ning teadlased määravad kõik). Tartus käivad asjad nii, et jahiseltsid viivad läbi ulukite loendust ning esitavad küttimissoovi.

Edasi tuleb juba mõni nüans juurde, mis võib inimesi segadusse ajada. Loenduse andmetel pannakse paika miinimum, nii mõnigi jahiselts peab miinimumi maksimumiks. Tegelik olukord on see, et nt sigade poolest otsustab selts 99% ise kui palju ta sigu lasta tahab. Hea oleks kinni pidada sellest reeglist, et loomad otsa ei saaks ning kahjud ei oleks loomade laskmata jätmise korral suured.

Mis siin salata, loomulikult jagatakse lubasid Tartu Jahindusklubis (enamus seltsidel kindlasti), aga milliseid lubasid ning kui palju, selle määrab jahiselts ise. Nii, et Jorr, Liivi võib ainult natukene pahaseks saada seltsi soovide peale või anda häid soovitusi kuidas talitada võiks, kuid tema ei otsusta ega määra selles osas midagi. Ise lasime miinimumi arvestades pea samapalju sigu otsa ning pole põhjust salata, suuri sigu ning kesikuid jäi järgmiseks hooajaks enam kui küll. Tean Tartumaal jahiseltse kus on asjad paremini korraldatud aga tean ka jahiseltse kelle elu-olu vaadates tuleb tahtmine kahe käega peast haarata. Sigade osas pole Tartumaa jahiseltsidel küll kellegi varju pugeda ning öelda, et ei saanud, sest keegi paha ei lubanud.

Põdra limiidiga on muidugi natukene keerulisemad lood, siis on küll hulk teadust taga ning piirkonniti kõrge veetase ning suurkiskjate paiknemine on olukorra natukene sassi löönud. Aga eks siin ole ka seltsidel oma sõna öelda.

Muudest loomadest siin juttu tegema ei hakka, sead ja Memm ikkagi teemaks (meil kurdavad maaomanikud hetkel seente teemal, sead mõjuvad saagikusele halvasti).

[baddmann]

Minu meelest praegune olukord jahinduse ja maaomandi seisukohalt on selline, et selleks, et jahimaa ja ulukid oleksid kõiki osapooli rahuldaval moel majandatud, peavad mõlemad pooled n.ö sirutama käe välja ja omavahel kokku leppima - kokku leppima mitte ainult JAH/EI stiilis (nõusolek või keeldumine), vaid täpsemates tingimustes.

Sellega ei olda aga üldse harjutud: jahiselts on harjunud, et maaomanik tahab temalt (jahiseltsilt) midagi ära võtta ilmtingimata ja maaomanik on harjunud, et saab käratsedes kõik teised kasutajad oma maade pealt eemal hoida. Riik on kunstlikult ja ehk vägivaldselt tasakaalu leida üritades (jahipiirkondade loomine riigi poolt) minu meelest olukorra keskpikka perspektiivi arvestades halvasti juhitavaks muutnud (samas ma ei eita, et tasakaalu on vaja kui mitte osapoolte, siis keskkonna, m.h ka ulukite huvides kohe kindlasti). Lühiajaliselt on asjad ju korras (ühepäevaliblika mentaliteet) ja pikas perspektiivis loksuvad asjad ükskord nagunii paika - ma arvan, et mitte praeguste harjumustega jahimeeste heameeleks küll, vaid pigem maaomanike kasu silmas pidades.

Loomulikult olid minu näited toodud nende kohtade baasil, kus asjad EI toimi ning need piirkonnad, kus kord majas ja vastastikused huvid arvesse võetud, on normaalse suhtlemise lävepakust juba ammu üle astunud.

BM

[aivar00]

Mosse filosoofia
Olen BM-ga nõus. Ka Hendriku mainitud "talumees" on õigel teel. Ka minu jahipiirkonnas on 2 väga suurt viljakasvatajat ja 1 suur kartulikasvataja (endine gigantkolhoos). Üks nendest tuli ise meie s.o. jahineeste jutule- mehed kuidas on teil parem põllust sigu küttida? See mees ei tulnud mitte käsi rusikas vaid heatahtlikult- jättis ka põldude serva nn. laskeribad, mida ise niidab. Teine viljakasvataja on üldse sellise suhtumisega- siga ka issanda loom ja süüa tahab. Suurtalunik, kes kartulit kasvatab annab pidevalt infot kui näeb värskeid sigade tegutsemise jälgi ning jagab meile tasuta riknema minevat kartulit. Selliste meeste põldude äärde passima minemata jätmine oleks patt- on ka nendele "meelehead" viidud. Aga nagu eestlasele omane- mida väiksem maaomand seda vingem "peremees". Kõik on selles ikka süüdi- küll jahimehed, kül naabrimehed. Enda silmis aga palki ei näe. Kõige mugavam ongi ju teisi siunata ja ise mitte midagi teha... On ka meie maadel üks "päälinnaprouast" maaomanik. Lõi oma 20 ha metsatükile isegi ilusatele kasvavatele palgikuuskedele iga 50 m tagant 150 mm naeltega vineertahvlid milledel isegi värv ei olnud jõudnud ära kuivada ja voolas alla- "Eramaa- maamats ära minu metsa reosta"
Kussjuures "proua" täisealine poeg (on juriidiliselt maaomanik) ütles mulle sedasi- tema ei taha vana inimesega s.o. oma emaga vaielda- kui neid maal ei ole võite jahti metsas pidada...
Mehed, kellel on aga 1000 ha ja rohkem käituvad kordades inimlikumalt. Vist ei ole "omand" nii kõvasti pähe löönud
Aga noh need olid ka minu uitmõtted...

[priitorm]

Maaomaniku ja jahimehena on mulle arusaamatu väljend "hüvede nautimine ja kasu saamine". Kes tegelikkusega vähegi kursis nii ei arutle. Oled SA ise ikka jahimees? Minu jaoks on jaht hobi,millele kõvasti peale maksta tuleb.

Olen kursis. Kaks relva koos varustusega, mis mul kapis on, maksavad juba ise suurusjärgus sama palju kui 3 km korralikku aeda, kuid kestavad vist kauem (ma loodan vähemalt) kui aed.
Hüvede all mõtlesingi ma eelkõige seda võimalust (söödplatsil siis võimalikult mugavalt) oma hobiga tegeleda. Maaomanik parandab või ehitab samal ajal oma aeda. Tulu teenimise all mõtlesin ma eelkõige jahituristide teenindamist, lubade enampakkumisel müüki, jms.

BM viimane postitus on hea ja kokkuvõttev, sellega tuleb nõustuda.