No kuule, ükskõik millise näite ükskõik kes meist võiks tuua, mõnele lugejale meeldib see konkreetne teeme juhuslikult ikkagi. Näide näiteks ja maitse maitseks, samamoodi oleks võinud tõepoolest selle piirikirjelduse üksühele äratrükkimise näiteks tuua, mõte oli ju hoopiski muus.
Kuid selle "MEIE" osas oled sa ehk veidi naiivsel seisukohal. Need "MEIE" on tänapäeval käputäis juhtfiguure pelgalt museaalse väärtusega majas Kuristiku tn. Ülejäänud "MEIE" on need, kellel on omaenda isiklikus elus piisavalt palju tegemist (töö, pere, kodu), et selle kõige + päris jahipidamise kõrvalt veel viitsida kaasa mõelda ja kõige lõpuks lisaks mõtlemisele veel lillekest liigutada....no ei,tänan. Eesti jahinduse ülemine ots (nii see mida nad teevad kui see kuidas nad sinna ülemisse otsa valituks osutuvad de facto) sumbub vaikselt samasse kohta kuhu näiteks poliitikagi otsapidi tavainimese jaoks tihtilugu välja jõuab
Vot need "MEIE", kes me siin foorumis vähegi sisulistel teemadel teineteise kalla võtame , oleme kaasamõtlejad. Teeme oma ajakirja ?
Viimase numbri kohapealt niipalju, et eelmisel nädalal oli toimetusel materjali kokkupanemisel suur kiire, kuna trükkisaatmine ei kannatavat oodata... Kas sellest saab aprilli või mai number, ei oska öelda.
☞meie toimetused sõnas ja pildiswww.salmejahiselts.ee
Tegevjuht kinnitas, et aprillikuu number on trükikojast väljunud ja sinna on ka lisatud juba mai materjal. Nii, et head ootamist. Uuel nädalal on äkki postkastis.
Esmasirvimisel tundub täiesti loetavat kraami sisaldavat ning sisu oleks ka nagu rohkem (mahult, eks muus osas peaks asja süvenema, kuid pealkirjade järgi ei kurda).
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Toodi ka eile postkasti. Õhtul sirvisin läbi- jõudsin ka umbes poole läbi lugeda. Tundus olevat asjalik. Ja et reklaami vähe- Anome, Küti äri, Jahti-Jaktit ja isegi mingeid autosi pakuti küll. Kohe päris mitu lehte täis trükitud. Muigama ajas faasanite loodusesse laskmise vastulause. Tõlgendamise küsimus küll aga minu mälu järgi hr. Võitla ja Riis ainult rääkisid enda kunagistest mõtetest tekitada meie loodusesse faasanite asurkond. Sellesuunaliseks reaalseks tegevuseks aga ei läinud ja nagu mainiti ka ei lähe kuna majanduslikult kulukas. Ju see siis ärgitas "ametnikke" enda eksistentsi õigustamiseks vastulauset esitama. Ja muidugi Feen oma lihapirukatega- see justkui kiuste- kõht oli küll täis aga pirukat oleks tahtnud küll- seda enam, et pirukate fotol tundus Tobi olevat kole maia näoga Igatahes hakkliha sai külmikust sulama võetud
Ma leidsin ennast selle ajakkirja pildilt üles Täiesti juhuslikult sattusin sel ajal jahikülaline olema kui tehti ka ühispilt ning nüüd kenasti Viitina jahiseltsis. Peaks kiirelt avalduse sisse viima
Ja Tobi, vana staar, on suutnud ennast kahele pildile pressida.
Viitina teemal sattus näpukas sisse jah, mitte, et jahis joonud oleks
Viimati muutis Feen, E Mai 04, 2009 9:54 am, muudetud 1 kord kokku.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Omal ka lugemine ajapuudusel alles poole peal,kuid tundub paremuse poole ajakiri olevat küll.Seda "kaltsureklaamigi" vähem sees ja puuduvad üle mitme lehekülje olnud lasketabelid.Ka jahipiirkondade kirjeldust (mis aint kohapelseid huvitas) pole silmanud enam.Asi tundub paranevat.
Viimases numbris huvitavat lugemist omajagu Asjalik jutt Vello Vainuralt, huviga lugesin Taani jahireisist. Miskipärast on faasanite looduses esinemise vastu nii kõva kisa Kõrval Soomes elavad need linnud vabalt teistega kõrvuti ja pole nagu probleemidest kuulnud nendega seoses. Ainult vahel ajavad närvi, kui töö ajal metsas mõne meetri kaugusele masinast ülbama tulevad Tekib kohe tahtmine mõnel kael kahekorra keerata Miskipärast pole keegi veel ära märkinud lk 15 lugu "kiidukuke karikatest" Kas on tegu nii valusa teemaga, millest avalikult rääkida ei taheta Siin foorumiski mitmes teemas läbi jooksnud jutt edukatest pealaskudest, paraku metsas võib näha sootuks teistsugust pilti
Üllar Tamm kirjutas: Miskipärast pole keegi veel ära märkinud lk 15 lugu "kiidukuke karikatest" Kas on tegu nii valusa teemaga, millest avalikult rääkida ei taheta Siin foorumiski mitmes teemas läbi jooksnud jutt edukatest pealaskudest, paraku metsas võib näha sootuks teistsugust pilti
Ja kui palju on metsas neid loomi, kellel on kuul keres? palju loomi jääb haavatuna kaduma, kui on lastud kerre? Ma pakun, et ikka kordades rohkem, kui pealasu praake. NB: Ei kutsu kedagi pähe/kaela laskma
On mitu juhust olnud, kus lastud siga on osutunud kolmejalgseks. Huvitav, kas need ka pealasu tulemused? Kui võimalik, siis ikka sihin pähe. Siiani ei ole ükski loom sammugi teinud. Liikuvat e. jooksvat looma muidugi nii ei lase. Artikli autor läheb natuke liiga üldistavalt kõiki mütsiga lööma. Ei vaidle vastu, et on olnud selliseid juhuseid. Kuid kindlasti on kordades rohkem kerepauguga metsa piinlema või surema jooksnud loomi. Lask peab olema "kindel", ei ole siin kellegi asi õelda kuhu lasta. Jahimees peab oskama ise arvestada ja oma võimeid teadma.
☞meie toimetused sõnas ja pildiswww.salmejahiselts.ee
Kuna muidu olen olnud agar EJ numbreid kritiseerima (seni pole leidnud, et alusetult), siis seekord jäin üpriski rahule. Polnud silmahakkavaid kirja- ja trükivigu (vähemalt hetkel ei meenu), sisu oli huvipakkuv ning kritiseerida seekord midagi ei oskakski.
Kui eelkirjutanud tõid välja riigiametnike justkui liigsuure vastukaja faasanite loodusesselaskmisele ja faasanite loodusliku asurkonna rajamise mõtetele, siis kommenteeriksin siinkohal neid omapoolt toetavalt. Nimelt - faasani baasil kanalistele jahipidamise "ülesehitamine" Eestis oleks lihtne lahendus - justnimelt LIHTNE, kuigi kliimavöönd ei ole faasanile kõige sobivam ning ületalve elunemine vabas looduses pole mitte kindel fakt, vaid pigem loterii faasani jaoks. Kuid kunstlikult loodud faasanite asurkond võtaks kindlasti ära ökoloogilist nišši meie kohalikelt looduslikelt kanalistelt - tedrelt ja ehk ka metsiselt, tõenäoliselt kindlasti ka laanepüült ning ka nurmkanalt. Faasan on suhteliselt agressiivne liik, kui teiste sarnastega kokku satub.
Pigem oleks õige praegusest seisust edasi arendada seda teemat, et saada teder tagasi jahilinnuks. Metsis oleks praegusest seisust jahilinnuks ehk liiga palju tahetud ning laanepüü on ju jahilind siiamaani - tema asurkonna seisundit tuleks lihtsalt kaitsealadel elupaikade hoidmisega hoida ja soodustada ning hoida kontrolli all olukorda, et laanepüü seisukord ei halveneks ja ta jahilinnuna säiliks. Isegi kui jätta kõrvale kõik Eestis ja EL-s kehtivad õigusaktid, mis sätestavad ettevaatusprintsiibi keskkonnakaitses (kui pole kindel, mis tagajärg võib olla, siis pigem mitte teha ennatlikke tegusid) ja muud kaitsepõhimõtted, siis kasvõi tavaline talupojaloogika ütleb, et pole mõtet vähetuntud võõramaalasega kodumaiste kanaliste arvelt eksperimementeerima hakata. Praegu "lase lahti ja lase maha" põhimõte ju toimib - need, kes vähegi tahavad faasanijahti pidada ja suudavad seda endale lubada, on seda senimaani teha saanud, ning need, kes endale seda lubada ei suuda, ei ole sellest ka huvitatud. Igiromantilised õhkamised suunal "oh, kui ilus lind on faasan ja mõelda vaid, kui kena oleks, kui ta Eesti looduses ise sigiks ja teda ka ilma iga linnu pealt maksmata lasta saaks" aga ei sobi enam kuidagi 21. sajandi sportlikust hobist keskkonnamõjutusvahendiks muutunud jahindusse.