ilves
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
kroon kirjutas: Ega ilma koerata või õhtul söödal passides vist eriti suuri võimalusi ilvest kohata ei ole. .
Mis te neile söödaks viite. Lastud sigade sisikondi või ...
Meil liigub ilveseid omajagu ja tahaks ühe koha teha, kus neid toita saaks. Ehk teevad siis ka metsas vähem pahandusi. Aga kus see sööt peaks asuma? Kas lagedamal või metsa sees, jälgede juures või leiavad ise lõhna peale üles?
Mis puutub jahti siis kuulsin mehi ilvesejahist rääkimast. Juhtus nii et ilves pages koera eest puu otsa. Mees tjõudis puu alla ja lasi ilvese alla, seliti lumme. Koer hüppas aga kohe kallale ja ilves tegi käppadega paar kiiremat liigutust ja koer oli kõhu alt ribadeks. Teistel soovitas igal juhul koer enne eemal kinni panna.
rajaleidja kirjutas: Mis puutub jahti siis kuulsin mehi ilvesejahist rääkimast. Juhtus nii et ilves pages koera eest puu otsa. Mees tjõudis puu alla ja lasi ilvese alla, seliti lumme. Koer hüppas aga kohe kallale ja ilves tegi käppadega paar kiiremat liigutust ja koer oli kõhu alt ribadeks. Teistel soovitas igal juhul koer enne eemal kinni panna.
No seda peaks iga enesest ja eriti koerast lugupidav jahimees küll teadma, et haavatud ilves on koerale SUUR oht. Kui ilves on puu otsa aetud, tuleb koer lõastada ja ohutusse kaugusse viia.
Olen ise sarnast situatsiooni korra ka näinud ja õnneks õigel ajal jaole saanud: tegu oli jälitamisega, kus hulljulge koer, kes oli kütiliinis haavatud ilvest eelnevalt paar kilomeetrit jälitanud, hüppas pärast teiskordset lasku ilvesele peale. Õnneks oli ilves juba üsna kurnatud ja mina piisavalt ligidal (tihedas kuusemetsas lasin ca 10 meetrilt), et sain veel juurde hüpata ja koera jalaga eemale lüüa. Koer muidugi maru solvunud ja tige - tema oli ikkagi suurema töö tegija :p
rajaleidja kirjutas:kroon kirjutas: Ega ilma koerata või õhtul söödal passides vist eriti suuri võimalusi ilvest kohata ei ole. .
Mis te neile söödaks viite. Lastud sigade sisikondi või ...
Naljaga pooleks võiks öelda et teravilja ja heina , nimelt söödal kus käivad kitsed, armastab ka ilves jahti pidada. Ehk söödal istumise all mõtlesin kitsede söödakohta, loomulikult juhul kui seal ligiduses oled ilvese jälgi märganud. Meil on kaks tükki niimoodi kätte saadud. Raipe peale tõenäoliselt ilves ei tule, kuna einestab ka enda murtud looma juures ainult ühe korra. Küll aga pidid olema mingid ilvese uriini lõhnad, mida pritsitakse ja mille abil saab teda meelitada. Arvan, et keegi teab ehk täpsemalt ja oskab juhiseid anda.
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Ilvest olen näind ilvese luure ajal, jalutas mööda sihti,mind märgates hüppas metsa,pärast oli uuesti sihi peale tuld ja jooksis järgmisele kütile sülle.Ülemöödund hooaeg(2002) nägin kui põdraajust välja tuli,algus sihtisin,langetasin püssi vaatasin,et koer, siis kui aru sain,et ilves, hüppas metsa ära,üle sihi tuli vaikselt hiilides, tundus kuidagi maadligi,niikui metsa alla jõudis läks hüpetega.2-3 nädalat tagasi raba äärt mööda ilveseid luurates märkasin äkki,et ühelt rabasaarelt jooksid kitsed välja ja lendu läks tedreparv, piirasime neid väheke, kolm meist nägid ilvest ja erinevaid, kuid kätte ei saand ühtegi , ilus oli vaadata kui üle lageda raba jooksis nii 200m peal.Möödund esmaspäev juhtus meie jahiseltskonnal selline kurb asi,et lasime Läänemaa viimase-3-nda limiidiga lasta lubatud ilvese.Jama on küll,et see ilvese limiit meil nii väike on,ometi ilveseid ju on, tookord oli 4 ilvest sees, nüüd ainult vesista ilvese jälgi nähes .Huvitav oleks teada kes selle taga on, et limiit nii väike on ,kas teiste maakondade jahimehed loevad oma ilveseid rohkem või.Metsas sokku pea,et polegi nii kui ilvest ajama hakkad ajad kohe rongad mõne kitse korjuse pealt lendu.Ilma hea koerata pole ilvesejahilie eriti mõtet mõeldagi,kuid on ka juhuseid.
sellest haigusest lahti ei saa
Kus pool Läänemaad? Limiidid põhinevad ikkagi loendustulemustel ja see, et teile sattus neli ilvest ühte tukka, on tore, ent ega neid mujal nii palju polegi - ise olen kogu talve jooksul Martna JS maadel ainult ühe ilvese jälgi näinud ja otsustasin sellegi rahule jätta. Kahju ka, kui kõik ümbruskonna ilvesed maha notitakse
Ilvesesse ei maksaks suhtuda kui röövlisse - on ta ju väga uhke loom ja meie metsad oleks ilvese "väljajuurimise" järel palju vaesemad. See on muidugi kuidas kellegile, ent mulle pakub ilvesejälgede leidmine alati palju rõõmu.
Metskitsi tundub seevastu jaguvat: endal õnnestus septembris medalisarvedega sokk tabada.
Ilvesesse ei maksaks suhtuda kui röövlisse - on ta ju väga uhke loom ja meie metsad oleks ilvese "väljajuurimise" järel palju vaesemad. See on muidugi kuidas kellegile, ent mulle pakub ilvesejälgede leidmine alati palju rõõmu.
Metskitsi tundub seevastu jaguvat: endal õnnestus septembris medalisarvedega sokk tabada.
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Ilves on ikka ilus loom küll ja eks ta murrab ikka päris palju. Aga teada ka tõde, et tugevam jääb ellu. Eks ta võtab ikka sealt kitsede seast ka need väiksemad ja äbarikumad.
Kui jahist rääkida, siis ehk teadjamad mehed oskavad öelda, mis kella paiku nad ringi luusivad. Ise kuulsin esimest korda ilvese kräunumist vähem kui nädal tagasi pukis siga passides. See oli 18.30-19.00 Praegu neil vist jooksu aeg. Kas võib ka juhtuda, et tulevad sea söödale, või otsivad siiski vaid kitsi
Kui jahist rääkida, siis ehk teadjamad mehed oskavad öelda, mis kella paiku nad ringi luusivad. Ise kuulsin esimest korda ilvese kräunumist vähem kui nädal tagasi pukis siga passides. See oli 18.30-19.00 Praegu neil vist jooksu aeg. Kas võib ka juhtuda, et tulevad sea söödale, või otsivad siiski vaid kitsi
Proovi järgminekord kui värskete ilvesejälgedele satud, lasta paar pauku ja kui laikad ligi jooksevad siis näita ilvesejäljed kätte. Samas pead ise usin jälje ajaja olema ja koeri takka kiitma. Lõpuks peaksid mõne ka kätte saama, et koer seostaks jäljed loomaga. Ning järgminekord läheb se juba paremini.
ma olen talitanud teistmoodi: hoidnud koera rihma otsas ja liikunud temaga mööda jälgi seni, kuniks jõuan ilvese asemeni. alles siis olen koera lahti lasknud ja tal omasoodu tegutseda lasknud. ilves on laisk ja mitte kuigi kiire, pealegi pesast üles ajades jalutab ta esialgu niisama, alles siis, kui koer järel või pauku saab, hakkab kiiremini liigutama. hea koer lööb ta suhteliselt kiirelt puu otsa.
muidugi toimib see kõik lume olemasolul. põhjuseks, miks koer varem kinni hoida, on jälgedes: kui on kiire ja lumi kohev, ei ole ma võimeline jooksu pealt ilvese jälge koera jäljest eristama. niisiis selleks, et püsida ilvese, mitte oma koera jäljereal, hoian koera kinni.
muidugi toimib see kõik lume olemasolul. põhjuseks, miks koer varem kinni hoida, on jälgedes: kui on kiire ja lumi kohev, ei ole ma võimeline jooksu pealt ilvese jälge koera jäljest eristama. niisiis selleks, et püsida ilvese, mitte oma koera jäljereal, hoian koera kinni.
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Üks kogenud jahimees rääkis, et kui ilves puuotsas ja laskma hakkad, siis pane koer enne eemale kinni. asi pidavat selles olema, et kui ilves puuotsast alla kukub, tormab koer kohe talle kallale. kui ta kukub aga selja peale ja eluvaim veel sees on, siis piisab ühest käpalöögist ja koer on ribadeks. nii olla mitmeid kordi juhtunud. küünised on tal vägevad