kaugemale laskmine siledast

[Joosep Käba]

Mulle meenub siinkohal üks Eesti jahimehest loetud artikkel, mis lõppes sõnadega:" Sileraudne relv on mõeldud jahi pidamiseks, vintraudne relv on leiutatud inimeste tapmiseks"

Selliseid sügavalt nõukogude aegset taaka tagavedavad artikklid on oma eksitava sisuga tiba kuritahtlikudki mu meelest. Mina olen noor mees ja käitun deviisi järgi hallpead austa.
Meele teeb aga mõruks ja devalveerib kogu mehelt tulnud muu õpetuse sisu selliste pseudoväidetega järjekindel lahmimine. Tulirelva ajalugu tudeerides sain mina asjast aru nii, et ka sileraudne leiutaja poolt teise omasuguse mahanottimiseks algselt loodi.
Eesti Jahimeest kui ainsat jahindusalast väljaannet loeb ma arvan suurem osa lugemisvõimelistest jahimeestest. Kui kogemusteta algaja loeb neid aknalaual püssirohu põletamisi ja inimesetapmispüsside lugusi on see lausa ohtlik. Sellised artikklid tuleb tähistada väga selgelt kui ainult ajalooväärtust omavaid. Lisada tuleb KINDLAST hoiatused sellist võtete ohtlikkusest.

[Üllar Tamm]

9,9% siledaraudsetest on vast kuuliga laskmiseks, võib-olla veelgi väiksem osa. Kuuliga 35 m distantsile. Ja üliväike osa siledaraudsetest või poolsiledaraudsetest (12 cal ja vint sees) on mõeldud kaugemale laskmiseks.
Kaugele laskmise olulised komponendid on: täpsus, sihtimisvis, kuuli kiirus-kaal=energia. Uluki tabamiseks oluline on ka laskuri oskus. 300 m/sek kuul kukub samal kaugusel ju hoopis rohkem kui 900 m/sek lendav. (keskkoolis õpetati ka, et 3 g ja 30 g keha kukuvad sama ajaga sama palju - õhutakistus).
Seega püüaks nüüd kenasti kokku leppida, et on vaid üksikuid siledaid-poolsiledaid, millega kaugemale lasta (jah, ja siis ka see keerulisem kui vintraudsega).

Brenneke tehase poolt Rubin Saboti karbile päris loetavas kirjas trükitud, et soovituslik laskemaa 88 meetrit. Eeldan, et see on soovituslik maa optika sisselaskmiseks.
Noore ja rohelisena sai edukalt 16 cal IZ-ga ja tehases laetud originaal Maieri kuulipadruniga (peenike tähik kuuli tagaosas) kolm põtra ära võetud vahemikus 80-100 meetrit. Kõigile üks kopsupauk, kuul ilusti teisel pool naha all. Kui mees tunneb oma püssi ja moona, on ka sileraudne päris tõsine relv. Lihtsalt tänapäeva moonavalikust tuleb leida omale ja püssile sobiv.

[aivar00]

Eks ta ole tõlgendamise küsimus- mina sain Arlese väitest nii aru, et enamus sileraudseid(s.o. 90,1%) on tänapäeval konstrueeritud haavlilaskmiseks (oma tsokkidega) ja 9,9 % puhtalt kuuli laskmiseks. Kas ta nii on või mitte võivad vast relvatehased vastata. Samas möönan, et vaadates enda IZ ja ka enamusel oma seltskonnast, siis ikka on valdavuses vanad vene siledad, milledel enamuses 1 raud silinder ja teine mingi tšokiga. Uuemaid vene siledaid ei ole ostetud. 1 mees ostis endale aga uue 20 cal Beretta spetsiaalselt linnujahiks . Ja selle vene tehasetšokiga sileraudsega hakata looma laskma 70-80 m pealt on minu arust ka täielik idiootsus. Samas kui sul aga on silinderraud, õige moon ja "hea käsi" ei ole sellelt distantsilt põdra kotti panek üldsegi mingi probleem. Iseküsimus aga on otstarbekuses. Lihtsaim viis on osta vintraudne relv ja tollega jahti pidada kui osta enda siledale kalli raha eest padruneid ja siis õngitseda kauge maa pealt. Eks see 35 m ole ikka sileraudsele relvale lati järgi laskmiseks paras kaugus. Ja see siledate % on tõesti meie pundis jämedalt võttes 9,9%. Samas aga sileraudsega on minu isikliku arvamise järgi "jahielamus" suurem, kuna sa pead rohkem vaeva nägema looma tabamiseks.

[Üllar Tamm]

Relva valik ikka sellest ka sõltub, kuskandis jahti pidada. Arlese või Aivar00 jahimaad ju sootuks teistsugused kui meil siin kagunurgas piiri ääres küngaste vahel
Kui tegemist ajujahiga, võtan parema meelega sileda kaenlasse. Kuidagi kindlam ja ohutum tunne on metsa vahel kitsastes oludes toimetada. Kui lageda põllu servas seista, siis vint omal kohal. Omal veel plaan mõne relvameistri abiga weawer latt sileda peale saada, kollika või lainurkoptika peale kruvimiseks. Kui vaid aega leiaks Siledaga jaht ka palju rohkem pinget ja elamusi pakub.

[Arles]

Kuulge, tulgem nüüd ikka ausalt tagasi selle päriselu juurde. Öelge nüüd igaüks ausalt, mitu % tema seltsi siledaga jahil käivatest meestest:
a) kasutavad sama moona laskekatsel-tiirus
b) teavad oma moona tihedust rohkema kui 2 lasu baasil
c) teavad, kas rauad jooksevad kokku või laiali (praktilise proovimise läbi)
d) teavad täpselt kuhu jookseb moon ühest ja kuhu teisest rauast
e) on katsetanud märklehtedel ka kaugemale laskmist samal viisil raudu kontrollides

Püssi poolest on paraku nii, et vindiga saab 35 m pealt piisava tiheduse. Meeste oskused on eraldi teema.

Aga ülaltoodud loeteluta on kaugemale õngitsemine ju lollus, tegelikult esimese otsata ka lähemale laskmine ...

Nüüd jäävad siledaga kaugemale laskjateks mehed, kes ülaloleva loeteluga hakkama saavad ning lisaks teavad ka oma kuuli energiat kaugemal (et see ikka piisav oleks).

Sõnaga, kaugemale laskmine siledast on erand - see on vähestele ja mitte üldsõnaliselt propageerimiseks.

Ja veelkord, laskeoskus on siinjuures eraldi teema, nii sileda kui vindi puhul

[Sarvik]

.....näppisin tartu küti äris paar nädalat tagasi üht huvitavat tsokki....tegu oli sileraudse vinditsokiga mis tavatsokist oluliselt pikem....no silma järgi väljaulatuvat osa mingi 20... 30 cm ....vene toode, mõeldud vene relvadele....kuna minu italjano raudadele(olid kaasas) ei sobinud...siis jäi ostmata....kas on kellelgi kogemusi jagada?

[Joosep Käba]

Eila mees lasi Beretta ES100-ga(see vindiga sileraudne siis) ca 90m kauguselt haavlilaskmise kettaid. Mitte lennust loomulikult ja kuuliga ikka ja toelt.
Tehase kirbu-sälguga mis seal peal on. Kolm laksu kolm ketast.....(vist kusagil 100mm kanti on selle väiksema ketta läbimõõt?) Ja mitte spetsmoonaga vaid selle uuemaaja plastrõngastega niidirulliga.
Olin enne küll kuulnud selle vindiga sileda võimekusest kuni 100m toimetada aga ei uskund, et nii hästi jookseb. Kui meie pundis 70% vindimeestest selle tulemuse järgi teeb on minu poolt joogid.

[draiwer]

Sarvik.23 okt 2008 siin teemas kirp räägib sellest.

[rixa]

...
Olin enne küll kuulnud selle vindiga sileda võimekusest kuni 100m toimetada aga ei uskund, et nii hästi jookseb. Kui meie pundis 70% vindimeestest selle tulemuse järgi teeb on minu poolt joogid.

Noh, seesama mees sellesama püssiga lasi liikuvast kitsest nädal aega tagasi puhtalt mööda 50m pealt.

[Joosep Käba]

...
Olin enne küll kuulnud selle vindiga sileda võimekusest kuni 100m toimetada aga ei uskund, et nii hästi jookseb. Kui meie pundis 70% vindimeestest selle tulemuse järgi teeb on minu poolt joogid.

Noh, seesama mees sellesama püssiga lasi liikuvast kitsest nädal aega tagasi puhtalt mööda 50m pealt.

Mis ei näita püssi võimekust muidugi. Tahtsid lisada. "Tihend" on ikka alati komplekti üks olulisemaid osasid olnud.
Endal ei olnud nii head tulemust, kuna kirpu-sälku peab tundma õppima, kuidas õige sihikupilt välja näeb. Vasak-parem suund oli aga omalgi paigas.

Lisaks ei ole omal kunagi vajadust/kiusatust olnud kuuliga jooksvat kitse lasta. See on ikka rohkem haavlipüssi teema. Noored mehe, veri vemmeldab.

[rixa]

Just. Püssi headust olen juba paar aastat kõrvalt näinud.

[Sarvik]

Sarvik.23 okt 2008 siin teemas kirp räägib sellest.

vat ei ole veendunud kas ikka sellest räägib ....olen ennegi näinud/näppinud tavatsokipikkusega vinditsokke (no ca 5cm pikad)....need tõesti näit brennekele tüüpi kuulile pöörlemist ei anna....
aga küsisin just selle ülipika (20...30cm) tsoki kohta...mis näeb välja nagu torupikendus...

[kirp]

Mis plastrõngastega niidirull see oli? Siinkandis liigub küll lätlaste Monolite. See on Blondo tüüpi teraskuul, aga minu mäletamist mööda konteineris mitte tsentreerivate rõngastega nagu originaal Blondo (originaalil tinarõngad). Huvitav oleks uurida, kas plastkonteineriga kuuli tõmbab vindis keerlema. Järsku annab konteineri tükkide pealt vaadata (need maanduvad tavaliselt 10-15 m toru ette). Ostsin ka ise mõned lätlaste blondod, aga pole jõudnud katsetada. Noid on ka kolme kaalu ja teadmata on missugune kõige paremini lendab (ehk siis aerodünaamikalt ja kaalude jaotuselt parim on).

[Ahto Kattai]

Huvitav kui suur siis siin see COL olla võib olla .Oma alkiiruse saavutanud kuuli peaks ikka päris tõsine katsumus olema pöörlema panna

[Joosep Käba]

Mis plastrõngastega niidirull see oli? Siinkandis liigub küll lätlaste Monolite. See on Blondo tüüpi teraskuul, aga minu mäletamist mööda konteineris mitte tsentreerivate rõngastega nagu originaal Blondo (originaalil tinarõngad). Huvitav oleks uurida, kas plastkonteineriga kuuli tõmbab vindis keerlema. Järsku annab konteineri tükkide pealt vaadata (need maanduvad tavaliselt 10-15 m toru ette). Ostsin ka ise mõned lätlaste blondod, aga pole jõudnud katsetada. Noid on ka kolme kaalu ja teadmata on missugune kõige paremini lendab (ehk siis aerodünaamikalt ja kaalude jaotuselt parim on).

MONOLIT-st räägingi. Mis asi see sul konteineris on? Plastrõngad ongi tsentreerimiseks. Pole neid sinna ilu pärast sätitud. Mulle oli ka üllatus, et seda annab nii kasutada. Vindiga sileda jaoks on hoopis teine moon(ja ka konteineris poolmantelkuulid) aga saadavust kohapeal ma ei tea.