sileraud 12

[siber]

Üks raud otsast peenem kui teine kas see on siis haavli raud,tollega vist kuule lasta ei tohi või on praak. Kui palju haavli raud peenem on. Äkki keegi seletab [algaja noh]

[kakuke]

Hakkaks ikka sellest peale, et mis relv ja mis selle peale märgitud on.

[siber]

cal.12 ja mis kuhu märgitud

[Karmo]

cal.12 on kaliiber aga mis relva mark on?

[sammal.habe]

siin vist tuleks küsida, mis relvaloale on märgitud. ja kui ei ole vastust, siis...

[siber]

mul lihtsalt küsimus selline soov osta varsti ei ole selle relva luba näinud veel

[Karmo]

tee pilt ja riputa siia üles

[kakuke]

Alati saab ju küsida, et mis eelmisel omanikul relvaloale kirjutatud?
Relva numbrit pole vaja (ja ei tohikski avalikult näidata).

[Anti]

mul lihtsalt küsimus selline soov osta varsti ei ole selle relva luba näinud veel

Teemast väga välja, aga loodame, et sa nii algaja ei ole, et ka kirjavahemärke kasutada ei oska. Sellist joru on väga raske lugeda! Pane kasvõi punktid ja küsimärgid lausete lõppu, on tunduvalt lihtsam aru saada. Edu!

[kivikas]

Rahu! Ma loen postitusest välja, et inimese emakeel pole mitte eesti keel. Küllap mõeldakse mingit kombineeritud jahirelva. Urgitseme natuke, ehk koorub asja tuum välja.
Siber, kas mõtled "peenema" raua all vintrauda?

[Pauli]

Minu loogika ütleb, et küllap on siiski tegemist 12 kal kaheraudsega. See, et üks raud on teisest peenem (rauasuudme poolt uurides siis) on ju täiesti loomulik: üks raud on täistšokk ja teine pooltšokk (rusikareegel enamiku kaheraudsete kohta, mõistagi on ka erandeid). Tšokkraua suue ongi ju (pooltšokist) peenem. Mõnel püssil on see vahe tõepoolest ka silmaga märgatav - tõsi küll, mitte rauaõõne läbimõõdu, vaid raua seina paksuse kaudu.
Siberile: kui tegemist on tõesti 12 kal kaheraudse püssiga, millel nihkkaliibriga mõõtes on ühe raua (vasaku või ülemise) suue teisest 0,5-1 mm peenem, siis jämedalt öeldes on jah jämedam kuuli ja peenem haavliraud. Loomulikult võib mõlemast rauast lasta nii kuuli kui ka haavlitega, kasutades "õiget" rauda saavutad lihtsalt veidi parema täpsuse/tiheduse.
Ülejäänutele: ärge hakake nüüd mind materdama kuuliraud-haavliraud liigituse pärast - noorele jahimehele, kes ilmselgelt relvadest ööd ega mütsi ei jaga, pole mõtet siinkohal hakata tšokivaliku peensusi seletama (siis tulevad veel slug rauad ja vaene mees kohkub nii ära, et ei julge püssi ostagi).

[siber]

Tänx mosse seda tahtsingi teada.

[Jutulind]

noorele jahimehele, kes ilmselgelt relvadest ööd ega mütsi ei jaga, pole mõtet siinkohal hakata tšokivaliku peensusi seletama (siis tulevad veel slug rauad ja vaene mees kohkub nii ära, et ei julge püssi ostagi).

Khm. Jahimehe kursusel räägitakse relva tšokist tegelikult ka. Samuti on seda osa vaja teada et jahimehe eksam sooritada. Antud hetkel eeldan et tegu ei ole jahimehe ega ka relvaloa omanikuga ...

Aga teemasse - loe raamatust http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?11210 natuke sileraudsete kohta ja saad aru millega tegu. Antud raamatus kogu teema väga hästi lahti seletatud. Kuna tegu 1979 aasta raamatuga, siis poes seda pole. Raamatukogudes selle eest küll.

[siber]

to jutulind:ega ikka ei ole eksamil vaja küll ja kursustel ka ei räägitud

[Metsline]

Kui jahikoolitusel ei räägita enam sileraudsetest siis...