jorr kirjutas:Jah,tiir ei tee kahju kellegile(ise kasutan põhiliselt optika paigaldamiseks ja kontrolliks),kuid lasketiir on minu arvates umbes nagu algharidus.Ilma selleta edasi ei saa,kuid laskekogemused tulevad alles jahtides ja oma püssi hästi tundes.Sarvik on ju teinud selle kogemuse omandamise puust ja punaselt ette just enda näite varul.Palun mitte segi ajada lasketiiru ja jahi kogemusi.Toonitan veel,et lasketiirus on antud kindel kaugus,kiirus ja ettesihtimismäär,kuid metsas on asi teine.Liikuv uluk( nagu Sarvikul huntki) ei liigu kindlas rütmis,võib teha sik-sakke,võib äkitselt peatuda,muuta suunta jne.Siin annavad õige ettesihtimiskauguse ikka enda kogemused ja püssi suutlikkus.Parem on asi linnuga,lendav lind(part) tavaliselt liigub ühtlase kiirusega ühtlasel kaugusel.Kui ettesihtimiskaugus teada ja oma püssis kindel oled,siis aint anna.
Muideks Draiver,sinu jutu peale ei oska keegi sulle täpset ettesihtimismäära anda,ei tea ju kaugust ega looma liikumiskiirust,sinu püssist ja reageerimiskiirusest rääkimata.
Kogemused aga tulevad tööd tehes,et jõudu siis.
HELLYEAH!!!
Ma olen seda teksti lugenud mitu korda ja olen keevate emotsioonidega isegi midagi kirjutama hakanud... ja ära kustutanud tulise teksti. Ainuke iva, mis sealt jutust koorus, oli see, et tuleb tööd teha.
Kõigepealt tiir - siis jaht. Igal ühel on omad standardid tiirus (kes tahab CSP-s saada vähemalt 24/25, kes 50m VJM 90punkti. Jahil on standard üks - uluk peab pärast lasku kindlalt surnud olema. Ja seda nendesamade ulukite peal harjutada on julm. Ja kui need tiiru märgid nii "ühtlased" on, siis huvitav miks tiirutulemused allapoole arvestust on 2/3 jahimeestel??? Teades, et Kütiliini harjutust lasevad üldjuhul parimad jahiseltsidest, siis kuidas saab nii olla, et tinglikult on pea pooltel meestel ka laskekatse mittesooritatud..?
Tiirus on teha väga palju mu meelest. Sporting ja compak sporting on iseenesest äärmiselt head harjutamise viisid - "ootamatuid liigutusi" tegevaid märke on palju. Haavlivihu ettekujutamiseks ja selle õigeks paigutamiseks on vaja teadmisi ja head intuitsiooni. Kuulilaskmisega tuleb ka kinnise olukorraga palju tööd teha, et kuulid heas grupis oleks, vahet pole kas liikuva või seisva märgi puhul. Kui seda ei suudeta keset päeva ja rahulikus tempos kindlalt mõistliku maa pealt nt 50m või 100m, kasvõi oma kambaga treenides, siis kuidas saab loota tulemusi jahti pidades... Siis on äärmiselt ebasünnis minna põllu pealt 300m jooksvat kitse proovima.
Tiir on paha ja segadusttekitav. Pean tunnistama, et pärast x (kellel sada ja kellel tuhat) lasku tiirus, saab üsna tihti vaid ühe kindla teadmise - arenemisruumi on enam kui küll. Küll saad aru, kui ebakindel oled, kui kehvasti oskad asendit valida, kui erineva kiirusega sama raskusega kuul "kärna keerab" jne. SADA SUURT JA SI**ST HÄDA.
Alatine kino on see kui mõni, kes tiirus tihemini käib, laseb jahil mööda ja mõni, kes ei käi eriti tihti, laseb pihta. Siis on mingil hetkel raudselt teema, et ega see tiir ei aita muhvigi, peab ikka metsas ka lasta oskama. Aga kui sama tiirus tihedamalt käiv inimene nt laseb ühest ajust 2-3 siga või põtra, ja mõni mitteharjutaja mööda, siis on mugav "ette heita", et mis sul viga - sa käid ikka kogu aeg ju tiirus! Kuskil peab see iva olema...
