Jahinuga

[peepk]

Soh, tulin Haapsalust ja seal Säästukast 2-300 m linna poole vasakut kätt mootorsaagide ja aiatarvete pood kus ka sihukesi Soome pusse igas kaliibris ja igas pikkuses müüakse,umbes sihukesed nagu Honkomehe ülesse sätitud pildi peal aga mitte nii koledasti käiatud teraga,ja enamus sellised et selle va augu ümbruse teevad nobesti klaariks sest....sest pole konksu seljal ja terad paraja pikkusega ,kirjad peal ja puha.Hinnad alates350kr ja 1110kr välja.Peale pikka otsimist valisin sealt ühe sutsu alla tuhhi maksva noa et see heale sõbrale kinkida kes väljamaal elab,Karmo pildil umbes sama mis sai ostetud aga sutsu laiema teraga.Oma vana "nüss"kärab veel küll ja kui moest läheb siis uue ostan.

[duv]

Hädapärast saab põdra tükeldamisel hakkama ka 10-15 cm teraga soome pussiga, ainus koht kus võiks pikemat tera vaja minna on päraku lahti võtmisel. Tunduvalt lihtsamaks teeb elu muidugi liigendnoa tüüpi väike aednikusaag(ilusad sirged lõiked tulevad rinnakorvi avamisel). Üle kolme aastaste loomadega pole proovinud, aga muidu on hädaga saand üksi noaga teha küll. Rinnakorvi avamisel ka selgroo küljest lahtisaamiseks tuleb nuga lihtsalt tera ees peoga sisse lüüa ja siis kangutada edasi-tagasi. Jalgsi palju liikudes näit. rabas ajades, kus vahel põlved käivad üle mätaste minnes vaat, et lõua alla lihtsalt ei viitsi seda varustust kaasas vedada.

[karupoeg]

Minu silmaringi kohaselt on 15cm nuga juba pika teraga. Lühikeseks peaks ikka nugasid, mille terade pikkus jääb alla 10 cm.

[Joosep Käba]

Minu silmaringi kohaselt on 15cm nuga juba pika teraga. Lühikeseks peaks ikka nugasid, mille terade pikkus jääb alla 10 cm.

Arvan sama. 15 cm-ga ei oska põdrast väiksema eluka kallale minnagi. Omal üks soome suur lapinleuku(või kuda too nimi oligi ) on nostalgiast jahiautos kaasas rohkem kui talisman. On head jahiõnne toonud. Korra aastas kui juhtub suurem pull võtan ta välja ja niisutan.
Krt see aasta rituaal tegemata veel ......

[peepk]

Meil jahil üks mees selle sveitsi taskunoaga tegutseb millel soku pea pilt ja juba mitu aastat ja ütleb et väga hea ja õhuke tera ja kestab hästi,pärast peab fairi ja sooja veega pesema et kogu sodi ja rasv kätte saada ja ta ei tahagi mingit pussi.

[Karmo]

Ma kujutan juba ette, mis elu selles liigendnoas käib

[duv]

Minu puss vast ikka sinna 10 cm kanti(täpselt pole mõõtnud) ja on töötanud mul üle 25 aasta. Paari põdra puhul ,parema puudusel on saanud hakkama esmase tükeldamisega(mõtlen siin ka rinnakorvi ja vaagna poolitamist, pea eraldamist jne.), viimasel ajal olen abiks võtnud ka liigend teraga aedniku sae. Taskunuga 5cm(sveitsi noa taolist) teraga kasutanud 1 kord elus kitse tükeldamiseks parema puudusel. Minu arvates on liigend nuga suuruluki( metskits) tükeldamisel tarvitajale ohtlik ja kuigi on tänapäevased ka fikseeritava teraga võivad ka need peoga peale lüües kokku minna ja lööjale kätte tungida. Paar aastat tagasi sain kingiks mingi konksuga(sisikonna välja võtmiseks) noa, millel tera küll väga vahe ja hea(Itaalia töö), aga kasutamisel konksu tõttu üpris ebamugav. Natuke närvi ajab tegelt, kuidas poemüüja võhikust ostjale mingi nikerdise kaela sokutab, milleks ta siis üldse seal on, mina ju ei vaja nõuandjaid ja ise tean mida ostan. Ma loodan,et mõistate mis probleemid, tekivad igatsugu konksu sakkide hammastega jne. varustatud terade puhul.

[kirp]

Eks igal asjal ja tegevusel pea olema oma ilu, seega ka lastud looma töötlemisel. Ka kirvega võib ilusasti lüüa nagu sajandite pikkused traditsioonid teatud toimingute juures meelde toovad. Aga minule hakkab kirvetöö puhul vastu just kondikildude suur hulk toidus. Ka on silma hakanud, et "kirvemeeste" puhul ei kiputa liha gulinaarse otstarbe(kuse) üle mõtisklema. Peaasi, et kiirelt jaotamiseks sobiliku suurusega tükkideks saad. Sageli ei võeta fileesid ära, jalad tambitakse suvalisteks tükkideks koos kondiga ja lihasgruppide paiknemist arvestamata. Sihukesi ilusaid pilte, mis 60-ndatel igas lihapoes seina peal rippusid ja kus mamslid näpuga siis sobiliku tüki ära näitasid, mida tellida, pole enamus ilmselt elu sees näinud. Ka lihuniku töös oli oma tõsine kultuur ja traditsioonid sehes. Jaablastel köögis vaat et iga lõike jaoks oma nuga

[plaaster]

Ka on silma hakanud, et "kirvemeeste" puhul ei kiputa liha gulinaarse otstarbe(kuse) üle mõtisklema. Peaasi, et kiirelt jaotamiseks sobiliku suurusega tükkideks saad.

Eks kirvemeestest tuleb ka aru saada- paljudes kohtades nii, et üks kaks meest tükeldavad ja teised söövad maksa koos ohtra napsuga. Pole ime kui varsti see kirvemees mootorsae võtab.

[volli30]

Eks kirvemeestest tuleb ka aru saada- paljudes kohtades nii, et üks kaks meest tükeldavad ja teised söövad maksa koos ohtra napsuga. Pole ime kui varsti see kirvemees mootorsae võtab.


See on väga õige tähelepanek.Ei tea kuidas mujal a meil ei tahtnud noored mehed algul üldse tükeldamisest osa sellest võtta ja ega vanemad on ikka ka suht laisaks läinud.

[plaaster]

Eks kirvemeestest tuleb ka aru saada- paljudes kohtades nii, et üks kaks meest tükeldavad ja teised söövad maksa koos ohtra napsuga. Pole ime kui varsti see kirvemees mootorsae võtab.


See on väga õige tähelepanek.Ei tea kuidas mujal a meil ei tahtnud noored mehed algul üldse tükeldamisest osa sellest võtta ja ega vanemad on ikka ka suht laisaks läinud.

Oma "noore" ajast mäletan, et uued kandidaadid pidid tükeldama, aga kahjuks ei olnud ühtki vanakest, kes rohelisi juhendaks. Aga nüüd on vanakesed kadedad kui näevad kuidas nuga välgub ja lihaports on enne kotis kui mõnel mehel pudelikork avatud.

[Olgerd]

Meil tavaliselt mingi seltskond ehk, siis paar inimest tegelevad maksa valmistamisega ja maksa sööma ei mindagi ennem, kui liha on jagatud. Usinamad hakkavad kohe tööle ja kui aus olla, siis ei mahugi nii palju mehi ühe sea kallale(keegi ikka kellegile sisse lõikab) seega mingi seltskond jääb ikkagi vahtima ja jutustama. See kõik oleneb muidugi palju loomi on lastud. Meil ka üldiselt teatud rahvas kirvega kallale igasuguseid tükke raiuma, kui need kes puhtast lihast hoolivad noaga ei tee . Ja see viitsimise teema küll vanusest ei olene, ikka inimesest endast.

[aivar00]

Eks ta nii ole kuidas kellelegi meeldib. Meil ka kunagi raiuti kirvega tükkideks ning jagati portsudeks. Üks vanamees oli väga jobu (õigem vast öelda ahne). Sai talle mitu korda öeldud, et ära topi ühte portsu nii palju nn. verist liha. Ei teinud kuulma. Pärast loosiga sattus too ports talle oi oi kus oli vingumist- hullem kui seatapu aegas
Lõpuks jõudsime oma vaidlustega sinnamaale, et lihana jagamisele minev loom kondistatakse ja grupeeritakse 2-e portsu. I ports on see, kus on ilus pehme liha ning II ports selline, kus on veidi verist ja enamjaolt kehvem liha (jalgade lihased näiteks). Siis pannakse need 2 portsu omavahel kokku, pakitakse tumedasse kilekotti ning jahijuhataja loeb nimekirjast järjest nimesid ning annab igale mehele koti pihku. Kondid ja väga verine liha lüüakse ka väiksemateks tükkideks ning need seisavad omaette. Kes soovib see võtab. Peale sellise töökorralduse rakendamist ei ole enam aastaid keegi kurtnud, et talle on liiga tehtud. Ja kirvest kasutatakse selle töö juures tõesti vaid paljaste kontide kiireks tükeldamiseks. Tööd teevad ka enamjaolt kindlad mehed. Maksa aga enne kellelegi ei anta ja lauda ei istuta, kui liha jagatud ning liharuum korda tehtud

[honkomees]

meie meetod on põhimõtteliselt sama nagu Aivaril, kotti ainult ei panda, jagatakse kõigepealt ära pehme: tagakintsud ja sise-ning välisfilee, siis järgmine ring esikints ja muu jama, seal järgmine ring ribi jagamine. Nii tekivad sellised mõnusad hunnikud, kust ribi all siis liha peidus ja jahijuhataja hõikab siis nimesid ning tavaliselt õnnelik laskja näitab portse (komuu?) Kui maksa väga palju, siis jagatakse ka seda nende vahel kes tahab nagu ka koerakonti.

[achtung]

Jaahh...Vanasti oli taevas sinisem ja muru rohelisem ja lumigi olla valgem olnud...A mide tegijad ise olete ka teinud noorte meeste väljaõpetamiseks? Egas siis noored saagi välja õppida kui õpetajaid pole... Kutsikatelgi torgatakse algul ninad piima sisse