Taks vs Kobras

[kakuke]

Minu teada Feeni ja Andrese taksid olid viimati koos jahis vist paar aastat tagasi, kui mitte rohkem!? ...

See jaht, millest pajatasin oli mingi kuu tagasi, siis paistis selge vahe silma.

[Olgerd]

Minu teada Feeni ja Andrese taksid olid viimati koos jahis vist paar aastat tagasi, kui mitte rohkem!? ...

See jaht, millest pajatasin oli mingi kuu tagasi, siis paistis selge vahe silma.

Okei sellest jahist ei teadnud, aga ma arvan, et Andrese koeral lihtsalt tugevamad instinktid ja rohkem motiveeritud. See, et tema koer väljas külmetab ja ennast nn "karjast hüljatuna" tunneb ei tähenda veel seda, et koer sellepärast paremini töötab. Kui mul oleks sama hästi töötav koer, siis võiks ka ju arvata, et just see, et ta toas elada saab teeb temast selle, kes ta on. Okei, teatud ilmastiku tingimustele võibolla on ta tõesti vastuvõtlikum(tihedam aluskarv), aga seda, et ta vee all ujub(vesilukust läbi läheb) ei oska küll väljas elamisega seostada.
Kui koer enamus aja väljas üksi konutab, siis ta ilmselt on kurb ja vajab tähelepanu, kõige rohkem tähelepanu saab koer, siis kui hästi jahis töötab. Meie pöörame oma koertele piisavalt tähelepanu ja seega neil suht savi, kas me kiidame neid üks jaht või mitte. Sest sellest ei muutu neile midagi(saavad ikka toas magada, saavad ka süüa), aga andres viib koera jälle välja ja võibolla ei anna süüa ka. Sellest järeldaks mina, et Andrese koer on piisavalt palju motiveeritud, et alati igast kohast kobrast kätte saada.
Ja sada protsenti mängivad siin rolli ka tugevamad instinktid, mõni elab ka väljas, aga asja ei saa tast ikkagi, kuna tal ei ole piisavalt instinkte. Ja pealegi ei ole me pühendunud nii pidevalt koprajahile kui Andres seda teinud on või teeb st tema ei tegelegi kuivurujahiga. Meie peame ka koprajahi kõrvale pidevalt(vb isegi rohkem)kuivurgude jahti ehk siis rebasele ja kährikule.

[Feen]

Ma ka üle pika aja online... kuna teemaga natuke kokku puutunud, isegi natuke rohkem kui natukene ning nii mõnegi teemas puudutatud koeraga kokku puutunud, siis kriban ka oma arvamuse.

Esimene asi, Kusti elab välitingimustes, kuut on kahe osaga, hein pole põhiline külma blokaator, pigem on riidematerjalist katted jms mida koer ise kohendab vastavalt temperatuurile (kui on külm, siis jäetakse kuudi avasse pisikene auk). Selle tulemusena on koera aluskarv päris tihe. Nii tiheda aluskarvaga koera pole siiani näinud rohkem (nagu kopral endal). Erinevus teiste koprakoertega (siiani on olnud 1 Kusti, kellel vee temperatuurist suva, ja palju ülejäänud koeri kellel pole suva) on suur.

Edasi, suurem küsimus on motivatsioon. Koer ei söö enne jahti, kui jaht edukas, sööb tabatud kobrast, kui jaht pole edukas, jääb sellel päeval söök ära (ei ole nälginud ja nõrk koer... aga ei tea, et kunagi koprata oleks jäänud ka ).

Lisaks, ma ei tea, et temaga eriti rebast ja kährikut püütaks, urust. Mäkra ikka. Saaremaal on neid loomi palju ning vahepeal on tarvis muu tegevuse kõrval nendele jahti ka teha (kohapeal ka mõni vahva taks ja seltskondlik tegevus lisaks).

Sõraliste teemal info puuduv, va, siga ajab, viimati tegi kult talle päris haiget, kõva lappimine oli.

Nüüd siis oma koerast... nö diivanikoer. Kodus elab, sööb enne jahti, jahi ajal, pärats jahti. Iseloom on selline, et jahiriietes kodust välja ei saa... ilma koerata või ilma ulgumiseta. Kui vesi on soe, siis pole probleemi mööda vett kahlata ja kobrast otsida, kui vesi on külm, siis ei taha minna (nagu enamus elusolendeid). Väga ilusaid jahte on olnud... kopraid kogunenud nüüd nii 30ne ringis (koer 3,5 a vana). Kuival maal (urus) tegutseb paremini, nagu mainitud, kähriku ja rebase (mägra ka) jaoks igati 5+. Neid on kogunenud.. amm... 3 mäkra ja muid enam ammu ei loenda. Lisaks (1 vana taksimees imestas, et nii pikalt ajab, polevat taksidele loomulik) saab ajus kasutada, rebasega tiirutas viimati u pool tundi, seda juhtub omajagu ja vahepeal on tüütu kui kitsega ollakse 2-3 tundi ära.

Siga, ajab, kuna püstkõrvu jagub, siis on raske ühisjahtides koeraga metsa saada. Seaaedikus ajas väga edukalt, metsas olnud igasuguseid juhtumeid, positiivseid ja negatiivseid. Põtra meeldib ajada (Vollifedja kirjutas kuidas tal taksid põtra võtsid, võtab ju küll ja mitte halvasti), ise lasin tema eest ühe (aju oli muidugi ka taga), ja pärast seda on kogu aeg põtrade vastu huvi tundnud.

Mis veel, verejälje jaoks on ka abiks olnud, päris mitu looma on "varestele" jäämise asemel jahimeheni jõudnud.

Üldiselt, kõik vastab tõele, taks on universaalne koer, sobib ka linnas ja korteris pidamiseks, kui ise metsa saab ja koer ka kaasa (tegeleda on ka vaja, 2-3 korda nädalas võiks metsa saada), siis saab mis iganes teemal hea koera või laiema spektriga koera, kellele saab siit sealt etteheiteid teha, aga ka kiita (Andres ütles, et taks 50-50 koer, sama palju kui head teeb, keerab si**a ka). Urujahtideks terjer ka hea, aga taks suurt alla ei jää (kui just pole vaja sellist looma, kes kähriku maha murrab ning siis välja tassib). Sea ja põdrajahiks on olemas omad koerad, aga takside punt on ka päris vägev suurulukijahis. Partide toomiseks on jälle omad koerad, verejälje jaoks on natuke spetsiifilisemaid tegelasi aretatud.

Soovitused. Kui tahad koprakoera, tegele sellega, alla aasta võib kährikute peal treenida ning kopraga tutvumiseks neid niisama lasta. Abiks kui jahis on mõni koer kes teeb head tööd koprale, koerad õpivad vanemalt tegijalt palju (ka vead saadakse selgeks). A taksiga jääb ära hädaldamine, et oh ja ah, seda ei saa jahtida, toda ei saajahtida... mõnda ei huvitagi peale sea või põdra muud, või linnu... või kopra, mõnda aga huvitab igasugune jaht.

Ps. viimases jahis oli siiski nii, et Tob kraapis ühes käigus oksi ja muda eest, et koprale juurde saada, teise koera time hiljem. Kui koerad teisse urgu läksid, oli kopras kohe vee alt lahkumas (isegi haugatust ei kostnud, kas ei pidanud kopral nrvid enam vastu või sai Kustilt hammast, ei tea). Küll aga on mitu näidet kus Tobi vette minna ei taha, Kusti aga sukeldub jäätükkide vahele ja kobras on kahvas.

[jorr]

Et jutt juba koera magamiskohale läks,siis ütleks,et jahikoer pole diivanikoer.Need ikka minu arvates erinevad liigid.See,kui jahikoer magab jahiväsimust välja diivanil,või elab toas,ei tee temast veel diivanikoera.Ja koerte iseloomud on paljuski erinevad ka ühe pesakonna lõikes.Kes kutsikaid on kasvatanud,teavad seda isegi hästi.Kui lähed omale kutsikat tooma,siis katsu ikka esimene olla ja jälgi kohe tükk aega kutsikate tegutsemist ja omavahel õiendamist,saad mõndagi teada.Olen pidanud koera,kes kohe kuidagi ei saa selgeks rihma otsas olemist või ketis pidamist ja alati on tükk tegemist et rihm kaela saada.Samas on mul viimane hagijas selline,et pole mingit jama teda ketti saada.Pesakond oli koos emaga väljas kasvanud,kuigi koju tooduna oli kutsikas ikka alguses toas.Võrdlemisi hiljuti tõin omale ka väljas sündinud-kasvanud siledakarvalise taksi ja hoidsin teda väljas ketis.Koer igati terve ja tugev jahikoer oli.Pidasin läbi ka pikakarvalise taksi.Tema nimi oli Jofe,ning kuna oli punakaspruun siis kutsusin teda juudipoisiks,jahikoer temagi oli ja kasvas õues.Ning enda tähelepaneku järgi on õueskasvanud-elanud koerad tugevamad ja tervemad,kuigi viimane hagijas kardab vett nagu kass.

[TOZike]

terjer natuke universaalsem, arvan, et taks rohkem jäljelugeja. Urus ei ole vist vahet aga kui aju teha siis tal ju jalad liiga lühikeseks aretatud. Sel aastal katsetasin oma terjerit pardijahis, tõi vette kukkunud pardid välja küll veest. isegi kopra. http://www.youtube.com/watch?v=jrg0SLM07uE

[sooviku]

Mis sa siin ikka muud öelda oskad,kui .

[jannuhellu]

Vaidleks ka siin natuke siis. Mis ajast taksi ketis hoitakse täiesti ennekuulmatu?see tema iseloomuga küll kokku ei lähe.Isal 4 minul 2 taksi juba olnud,kõik maganud toas teki all nii et kaenlaalused higistavad ja ikkagi on nad teinud oma tööd väga hästi.nii verejäljel,ajamisel kui urgudes.võtan või näiteks sellise juhuse et aastal 1995 u. ajas meil taks rebase jõkke,ise järgi ja mõlemad vanad vee all seni kuni rebane uppus.siis tõi välja ja kõik toimus u. nov.dets kuus.hetkel kodus poole aastane emane.pole probleemi viska õun tiiki ja on hüppega järel sukeldub nagu hüljes olgu või -10.Küll tema ka nuustikuid jõgedest vedama hakkab.

Kõik oleneb kasvatusest ja peremhest.

[matadoor]

...-10-ga vist tiik jääs...kõlbaks isegi õunale järgi minna-kui hea õun

[aivar00]

Nojah see ketiteema on minu jaoks ka täielik jäma- mulle ei meeldi ühegi koera ketitamine. Loom peab saama vabalt liikuda ning selleks tuleb koerale (või siis eramule) ehitada korralik aed.

[Ahto Kattai]

Vaidleks ka siin natuke siis. Mis ajast taksi ketis hoitakse täiesti ennekuulmatu?see tema iseloomuga küll kokku ei lähe.Isal 4 minul 2 taksi juba olnud,kõik maganud toas teki all nii et kaenlaalused higistavad ja ikkagi on nad teinud oma tööd väga hästi.nii verejäljel,ajamisel kui urgudes.võtan või näiteks sellise juhuse et aastal 1995 u. ajas meil taks rebase jõkke,ise järgi ja mõlemad vanad vee all seni kuni rebane uppus.siis tõi välja ja kõik toimus u. nov.dets kuus.hetkel kodus poole aastane emane.pole probleemi viska õun tiiki ja on hüppega järel sukeldub nagu hüljes olgu või -10.Küll tema ka nuustikuid jõgedest vedama hakkab.

Kõik oleneb kasvatusest ja peremhest.

Kas ma nüüd sellepärast oma jahikaaslasi vähem armastan ,kui ma neid kohtlen ikka nagu loomi ,mis ei tähenda ,et kohtlemine ei ole inmlik Koera koht ei ole minu nägemust mööda küll kuskil inimestega ühes voodis teki all,ega ei pea me ka üksteisele "keelekat" tegema! Loomale piisab kui saab end pliidi ees soojendada,või laudas /küüni all heinasüledäiel pikutada Ei mahu minule see pähe ,et sõbrake kuskil mõnd raibet nuusib v lausa ....mida kõik koerale ei meeld teha ja järgmisel hetkel teda voodis musitada on vaja! Aga see on kõigest minu arvamus ja ei tee katsetki kedagi ümber veenma hakata

[vollifedja]

Noh, ei saa sekkumata-meie 3 taksi(2 pikakarvulist +karmik) minu koeraarmastuse juures päeval õues ketis, öösel 2kaisus("pärandvara"ongi kogu 12 aastat ketis elanud, ta ei taha toas pikalt olla-hakkab" higistama"ja õue kippuma-aga küll aastatega välja koolitame)Ei ole see taksi midagi erilist võrreldes teiste jahikoertega, need juurde poogitud iseloomu omadused võivad välja lüüa ka puudlil, kui lastakse pähe istuda pererahvale. Meil oli laikadega rohkem probleeme, juba lihtlabase sõnakuulmisega.Pole vahet, kus neid peetakse, küll on vahe kui kaua. On jah koer karja liige ja kui saab piisavalt karjas olla, siis õues pidamine on ainult kasuks.Minu omad praeguses ajujahis läbi kraavide sumatades ei saa isegi märjaks-effekt"nagu haneselgaa vesi", eriti pikakarvaline. Vahet pole, kus neid pidada, kui koeral antakse võimalus tööd teha, ja ÕPETATAKSE kah veel, saab igast padjakast korraliku jahikoera.(mu omad poisd-võetud näituse-padjakoerteks, kuna chempioni tiitleid ilma jahikatseteta ei anta, siis selguski, et katsed meeldivadki rohkem, sealt edasi sujuvalt pärisjaht.Noh kuus korra ikka poisid lubavad end ka näitustel näidata ja tiitleid nopivad, sama eri riikides jahikatsed, mis on teema omaette, aga kah väga huvitav vaheldus ,kui jahihooaeg läbi.Nii õppis mu pikakarvuline alles 5 aastaselt teise kõrvalt parte veest välja tooma, ikka algul kunstlikult, siis päris-pole ma mingi usin koerteõpetaja, pigem lasen neil teha ja suunan.
Praeguseks on meie taksikamp(2 karmikat ja pikakkarvaline) end väga edukalt tõestanud just suuruluki jahis-põtra , siga ajades ja peatades, kolmest üks tuleb teatama.Ega siga, põtra ühte taksi ei julgekski saata ajama, kolmekesi on ka uluki tähelepanu jagatud ja ptüi-ptüi, saavad ilma hädadeta hakkama. Nii et kui võtta jahiks taks , siis karmikas ja vähemalt kaks. Samuti pole aju lõpus jama, et koerad ulukiga naabermaale läind, tulevad õhtuks või veel hullem, paari päeva pärast-aju läbi, nats vilet ja järgmiseks ajuks poisid olemas.
Sama verejäljega-otsivad rahulikult, kütid jõuavad ette , kogu aeg on enam-vähem silmside, ootavad järele kütti, alles, kui loom tõesti lähedal,panevad kisaga minema ja peavad looma kinni.
Kopra jahti ei ole proovinud ja ega vabatahtlikult ei proovi ka. Aga ei tea iial, millal poisid ise otsustavad proovida-eelmises põdrajahis sain pika meelitamise peale kopraurust kätte. Õnneks kuulavad enam-vähem sõna (hm padjakate eelis, eksju, suheldakse rohkem koeraga!)Praegu puhkavad eilset põdrajahti välja-tehti 3 aju, üks ainumas klassikaline.ajajtega. Kaks olid hiilivad.ainult 3 taksi , mina ja kütt(ühe omanik) jälje peale metsa , polnudki vaja mehi jooksutada, kõik, mis plaanitud saadi kätte ja maha võeti.(3 põtra).meil pole ju enam sügavat lund metsas, et taksi lühikesed jalad oleks kõlbmatud.Pealegi on saksa standart hakanud hindama pikema jalaga takse(just töö seisukohalt) ja nendest jalgadest on senini piisanud meie oludes.

[Feen]

meil pole ju enam sügavat lund metsas, et taksi lühikesed jalad oleks kõlbmatud.

Talve teises pooles on ikka küll. Põdrajahis ja talve esimeses pooles on taksidega päris tore, aga kui lundi ikka nii 15 cm maas (kui talvel tihedamalt taksidega jahti pidada, siis jääb meelde, et selline lumi ka ikka vahepeal), siis keeruline, eriti sulaga. Terjerite kohta, igati tore kui pundis 2-3-4 tk töötavad, saab ka toredat jahti, aga eks ta natukene olukorra ja maitse küsimus ole.

[jagwelt]

Mnjh. Tegelikult sooviks rohkem infot koprajahiks. Kuidas oleks koeraga seda kõige õigem teha ja et oleks ohutu koerale . Tänud.

[Eik]

Mnjh. Tegelikult sooviks rohkem infot koprajahiks. Kuidas oleks koeraga seda kõige õigem teha ja et oleks ohutu koerale . Tänud.

Ururadar on urujahil elementaarne, alati tead kus koer asub ja saad talle appi minna kui urus mingi jama juhtub (nt.koer kinni kaevatakse). Ilma selle väärt riistata ei lase mina oma koera enam ühtegi urgu ja omal ka tühja tööd vähem, alati kaevad koera peale.
Püssimees olgu kaasas üks ja see peab olema väga hea närviga, muidu on õnnetused kerged tulema.
Hammustada saab koer kindlasti, siin oleneb juba koerast, et kui alalhoidlik ta on, mõnda kergemat hammustust märkad alles siis kui see juba paranenud on ja haava koorikud karva turri ajavad. Peale urujahti pese koer alati ära, isegi siis kui oled läbi nagu "läti raha", näed ära kõik vigastused ja saad lahti erinevatest satikatest kes uruloomadel seljas elavad. 5 aasta jooksul pole urgudes minu foksiga midagi tõsist veel juhtunud, probleem oli korra siis kui hundikoerale turja kargas ja see teda seljast korra naksas, nii, et päris korralik auk sees oli.

[kakuke]

Seda ise ka Feeniga koos koprajahis kogenud, et ururadar jube hea asi. Väljast poolt arvad suuna teine kord ikka väga valesti. Radariga, aga alati kaevad augu õigesse kohta. Mõni arvab, et mis see auk kaevata, aga kui kaevad juba viiendat üle meetri auku siis tunned seda ise.