Õppimisest
Õppimisest
Jahinoa teema muutus kärmelt lihakeha tükeldamise teemaks ja sealt veel noorte ja vanade sõnavahetuseks.
Vaadates seda, kuidas suur hulk jahimehi ulukirümbaga ringi käib, hakkab piinlik ja paha. Noorte nurin, et keegi ei õpeta võib õige olla. Paraku ei ole enamuselt meestelt midagi õppida- laupäeval saares nägin kuidas veteran avas põdra keret, nii et maosisu hoogsalt kõhuõõnde purskas (kusjuures ülejäänud mehed jõudsid hoiatada, niipea kui taadi käes nuga nägid). Meie pundil on rohkem vedanud, ajuti teeb seda tükeldamise tööd endine lihunik, aga.... siis tuleb järgmine "asjatundja" ja lõigub korraliku liha guljašiks.
Kuni vastavat koolitust ei ole (aga iga viie aasta järel jahipileti pikendamisel võiks ju olla) soovitan mõned raamatud, kust midagi lugeda on.
"Liharaamat" 2004 sarjast 100 rooga, Soomlaste " Riista ja kala" WSOY 1997ja
Le Cordon Bleu "Keittotaidon Akateemia" WSOY 1999 ( analoogset toiduainete käsitlemise raamatut nägin hiljuti ka eestikeelsena) ja muidugi raamatute raamat, Hugh Fearnley- Whittingstall "The River Cottage Meat Book" Hodder and Stoughton 2004.
Preventsioonia, kui keegi tahab öelda et ei möista keelt, ütlen et keskkoolis ja kõrgkoolis üritati mulle õpetada saksat (kokaraamatut olen tänagi võimeline lugema, rohkemat vast mitte), soome - ja inglis (kui maailm lahti läks oli neid järsku vaja) tuli endal õppida. Aga vaadates raamatupoes kokaraamatute rohkust piisab ka emakeelest, mõnes neist ikka lihakeha käsitlemist on. Nii et lugema.
Vaadates seda, kuidas suur hulk jahimehi ulukirümbaga ringi käib, hakkab piinlik ja paha. Noorte nurin, et keegi ei õpeta võib õige olla. Paraku ei ole enamuselt meestelt midagi õppida- laupäeval saares nägin kuidas veteran avas põdra keret, nii et maosisu hoogsalt kõhuõõnde purskas (kusjuures ülejäänud mehed jõudsid hoiatada, niipea kui taadi käes nuga nägid). Meie pundil on rohkem vedanud, ajuti teeb seda tükeldamise tööd endine lihunik, aga.... siis tuleb järgmine "asjatundja" ja lõigub korraliku liha guljašiks.
Kuni vastavat koolitust ei ole (aga iga viie aasta järel jahipileti pikendamisel võiks ju olla) soovitan mõned raamatud, kust midagi lugeda on.
"Liharaamat" 2004 sarjast 100 rooga, Soomlaste " Riista ja kala" WSOY 1997ja
Le Cordon Bleu "Keittotaidon Akateemia" WSOY 1999 ( analoogset toiduainete käsitlemise raamatut nägin hiljuti ka eestikeelsena) ja muidugi raamatute raamat, Hugh Fearnley- Whittingstall "The River Cottage Meat Book" Hodder and Stoughton 2004.
Preventsioonia, kui keegi tahab öelda et ei möista keelt, ütlen et keskkoolis ja kõrgkoolis üritati mulle õpetada saksat (kokaraamatut olen tänagi võimeline lugema, rohkemat vast mitte), soome - ja inglis (kui maailm lahti läks oli neid järsku vaja) tuli endal õppida. Aga vaadates raamatupoes kokaraamatute rohkust piisab ka emakeelest, mõnes neist ikka lihakeha käsitlemist on. Nii et lugema.
Grumpy old man
Re: Õppimisest
Kui ikka asja vastu huvi ja tahtmist on, on youtubis ka lihakehade töötlemine tehtud puust ja punaseks.
Re: Õppimisest
Kui asja vastu huvi ja tahtmist on, siis piisab ka natkusesest ajugümnastikast ilma abimaterjalideta. Kirveteemal: ma arvan, et kõigile meist mainiti keskooli (või lausa põhikooli) bioloogiatunnis, et skelett koosneb luudest, mis on omavahel liigeste või kõhrplaatidega ühendatud. Rümba "osandamiseks" pole tarvis muud kui need liigesed üles leida. Natuke ajutööd, paar lõiget ja VOILA! seal see liiges ongi.
Ei, see ei ole Rio de Janeiro, see on hoopis midagi hullemat.
Re: Õppimisest
No jah,eks selle looma tükeldamine ole nii,nagu kuskil on.Meil siiski vedanud selles osas,kui vähegi kohal on(ja põhiliselt alati) siis nülgimas ja tükeldamas on kõrgharidusega südame-veresoonte kirurgijakateetri kunagine peremees ise.Eks sealt saavad ka teised õppida kui vaja.Magu pole vist katki läinud ühelgi loomal aga see tükeldamine,kuidas kunagi viitsimist meestel on?On tehtud nii,et puhas liha aint portsus aga on ka kontidega koos olnud,kuidas kunagi?Aga metssearibi koos lihaga,no mis sa patune jahimehehing veel paremat saad?
noorus on ilus aeg
Re: Õppimisest
Kel elioni digi tv kodus siis saab neilt venekeelse jahi ja kalastus kanali tellida 35 eeguga kuus ,mina teist nädalat vaatan ja on tõesti huvitav ,mida ikka pimedatel õhtutel targemat teha,igast vallast miskit, ka vibu wärki ja jahti üle maailma
ühesõnaga palju huvitavat ja õpetlikku.

Re: Õppimisest
Ei ole mina selles sugugi veendunud, et haridus loomaga ringikäimist õpetab. On meie pundiski päris mitu meest, kes kõrgkoolis ja ladina keeles mitmesuguste elukate (inime kaasa arvatud) anatoomiat on õppinud. Üks parema käega sisikonnavõtjaid ja tükeldajaid on sellegipoolest kanalisatsioonisüsteemide projektijuht ja samas nooruses jäägrileiba maitsnud mehed on esimesed, kes kirve järele haaravad. Loeb ikkagi see, kas inimene tahab tööd puhtalt teha.
Ei, see ei ole Rio de Janeiro, see on hoopis midagi hullemat.
Re: Õppimisest
Paar linki keerulisemate kohtade üle mõtlemiseks:
puusaliiges: http://en.wikipedia.org/wiki/Hip_joint#Articulation
ribide kinnitumine selgroo külge: http://en.wikipedia.org/wiki/Costovertebral_joints
vaagnaluu: http://en.wikipedia.org/wiki/Pelvis
viimasel lingil on ilus värviline pilt, kus ära näidatud ka koht, kust vaagna saab läbi lõigata (inglismanni keeli Pubic Symphysis)
Muide selgroogu on noaga oluliselt lihtsam läbi lõigata, kui alustada kõhupoolselt küljelt (leiab lülide vahed paremini üles).
puusaliiges: http://en.wikipedia.org/wiki/Hip_joint#Articulation
ribide kinnitumine selgroo külge: http://en.wikipedia.org/wiki/Costovertebral_joints
vaagnaluu: http://en.wikipedia.org/wiki/Pelvis
viimasel lingil on ilus värviline pilt, kus ära näidatud ka koht, kust vaagna saab läbi lõigata (inglismanni keeli Pubic Symphysis)
Muide selgroogu on noaga oluliselt lihtsam läbi lõigata, kui alustada kõhupoolselt küljelt (leiab lülide vahed paremini üles).
Ei, see ei ole Rio de Janeiro, see on hoopis midagi hullemat.
-
- Postitusi: 576
- Liitunud: E Okt 27, 2008 7:02 pm
Re: Õppimisest
Mehed! Mis vahe on, kes mis elukutsega, jutt on oskusest tükeldada, olen kindel , et õppida võib selle ära ka näit. tavaline autojuht, lasteaiakasvataja või koristaja..ka kirurgil võib puusse minna.samas -raadjojaamas kuulsime tahtmatult pealt väga vürtsikat arutelu,, kuidas kõrvalpundi mehed olid hädas emaka leidmisega...ei leitudki vist, igas tahes kellegi soovitus raadios oli, et saatke kogu kupatus, küll ise leiavad vajaliku...Arvan , et ikka õpetus+praktika .(meil kah mehi igalt elualalt, tükeldamise teevad ära ikka kogenenud, OSKAJAD mehed)
Re: Õppimisest
Muidugi võib iga mees /naine lihalõikumise ära õppida. KUI TAHAB. Vaat see tahtmine/motivatsioon kipuvad puudu olema. Kui sihukesele kirvega vehkijale mainid, et teeks kuidagi teisiti, siis vaatab ta sulle imestunud näol otsa, et mis udu sa mees siin ajad - nii tehaksegi ja on kogu aeg tehtud. Ja see on juba kultuuri küsimus.
Mis aga koristaja ja kirurgi vahesse puutub, siis suure tõenäosusega leiab kirurg emaka üles (kuigi ta ei pruugi olla naistearstist kirurg ja varem pole seda organit kunagi välja lõiganud), koristaja puhul ei ole nii kindel (see ei ole minupoolne halvustamine, hindan igat tubli ametimeest). Aga haridusel (haritusel) on ikkagi väärtus (seda just uues situatsioonis hakkama saamisel).
Mis aga koristaja ja kirurgi vahesse puutub, siis suure tõenäosusega leiab kirurg emaka üles (kuigi ta ei pruugi olla naistearstist kirurg ja varem pole seda organit kunagi välja lõiganud), koristaja puhul ei ole nii kindel (see ei ole minupoolne halvustamine, hindan igat tubli ametimeest). Aga haridusel (haritusel) on ikkagi väärtus (seda just uues situatsioonis hakkama saamisel).
Re: Õppimisest
Ütleks, et loomulik inteligents tuleb siin mängu, et kui mööda pärasoolt hakkad sisse poole liikuma siis kunagi emakani ei jõua
Samas mööda väliseid naissuguorganeid teine teema ...

Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Re: Õppimisest
Ma proovin ka piiksatada
.Mäletan,et vanasti lihunikud raiusid liha ikka kirvega,mitte ei surkinud noaga lülide vahel.Mulgi on liha jagamiseks ostetud suur nn.lihunikukirves.Sellega ei tekita küll mingeid luukilde ega guljašši.Üks naks ja tükk käes.

Naine võib olla,koer peab olema!
Re: Õppimisest
Jah aga selleks peab ikka hea kirves ning kindel käsi olema. Isegi mäletan lapsepõlvest, et kauplusesse toodi terved seakehad ning siis neid tükeldati ikka suure laiateralise kirvega. Ning nn. raiumisjäg oli sirge ning ilma kondipuruta. Seda "kunsti" aga iga mees ei vallanud juba tol ajal (kui ikka lihatükki oli kirvega "näritud", siis kaubanduslik välimus ju puudus) rääkimata siis tänapäevast.
Samas kui metsas pead jagamist tegema, siis kirve võib ju isegi autost kaasa tassida, kuid raiumiseks pakku ikkagi ei ole. Ilma pakuta aga... ei taha isegi mõelda milline raguu tulla võib.
Samas kui metsas pead jagamist tegema, siis kirve võib ju isegi autost kaasa tassida, kuid raiumiseks pakku ikkagi ei ole. Ilma pakuta aga... ei taha isegi mõelda milline raguu tulla võib.
ikka lõbusalt
Re: Õppimisest
Noo-jah,selle metsas jagamise koha pealt ei tea vaielda.Meil,nii kaua kui mäletan,loomad ikka saand paku juurde lohistada
.Seda suurt kirvest nägin alles hiljuti mingi laada letil.Ise ostsin aastaid tagasi turult nende kolamüüjate vanameeste käest.

Naine võib olla,koer peab olema!
- sammal.habe
- Postitusi: 1180
- Liitunud: P Jaan 04, 2004 7:43 pm
Re: Õppimisest
meitel on kaks suurt kirvest ja suured pakud nülgimisruumis. kui õiged mehed asja kallal, saab üsna puhtalt portsud jagatud.
nii et päris 100%-liselt ehk ei ole, et kirves halb ja noaga urgitsemine hea...
nii et päris 100%-liselt ehk ei ole, et kirves halb ja noaga urgitsemine hea...
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Re: Õppimisest
Liha raiumise kirvega saab väga ilusat tööd teha. Aga selleks oleks hea, kui lihakeha on saanud taheneda ja jahtuda. Eriti ilusad tükid saad veel siis, kui liha kergelt külmund.