hunt

[Mart]

Ei taha siin pikalt vaielda, ja ei olegi eesmärk omaette. Tahtsin vaid lisada järgmist:
1. Olen nõus TEDREGA, et huntidele peab säilima pidev jahisurve, aga näide, millega sa oma juttu illustreerisid ei kõlba karu saba alla ka. Sa räägid sajanditagusest Venemaa perifeeriast ja arvad, et see peaks täna veel olema kellegi argument. Vaata veidi ringi! Ja kui su järgmist postitust loen, siis tundub, et saad aru, mis toimub.
2. Probleemi iva tundub mulle olevat asjaolus, et iga mees, kes jalad metsa poole seab, arvab end olema nii tark ja asjatundja, et teab täpselt kui palju meie metsades on hunte, ilveseid või karusid ja mis veel hullem ta arvab täpselt teadvat kui palju neid vaja on. Kahjuks aga need arvud on äärmiselt subjektiivsed ja tähendavad mõnel juhul seda, et hundid ja muud loomad, kes võivad probleeme tekitada oleks nende metsadest võimalikult kaugel.

Ilma vastavat teemat uurimata räägitakse ikka ja jälle huntide invasioonist Venemaalt. Kas on keegi teinud sellekohaseid uuringuid, et nii julgelt siin pakute, mitu hunti tuleb ja mitu läheb? Hr. Valdmann, zooloogia doktori kandidaat (või juba doktor) on erinevalt paljudest suusoojaks meestest veidikene vaeva näinud ja vastavakohaseid uuringuid teinud. Ning see tohutu invasioon jääb talve jooksul keskmiselt kahe isendi piiresse. Kes ei usu, siis kontakteerugu Valdmanniga. Ja siin ei ole tähtis jällegi, kas äkki mõni talv tuleb siia hoopis viis hunti. Tähtis on see, et invasiooni ei ole ja need ülejooksikud ei oma tähtsust Eesti hundipopulatsiooni suurenemisel! Küll aga on Eesti hunt õnnistatud seisukorras, sest tõepoolest, tänu ühisele asurkonnale koos Venemaa ja Läti susidega moodustatakse ühtne suurem ja tugevam üldpopulatsioon. Ja tänu sellele on võimalik ka täna meil sellisel arvul hunte küttida, vastasel korral tuleks populatsiooni hoida kui isoleeritut.

Mis puudutab omakohut ja "risti ette löömist" siis olen seda kogenud, et juhtub ja juhtub siis kui mõni piiratud inimene arvab, et tema koer on maailmas ökosüsteemis mingi kuldlüli, mille katkemiselt vajub kokku kõik muu. Koera saab alati uue osta, küll ei saa seda teha ürgse loodusega.

Seega minu pika jutu mõte on see, et lõpetage end ümbritseva looduse kujundamine ja kohanega ükskord sellega. Metsad ei ole teie majaõue muruplats, kus kõik peab olema pügatud ja õges järjekorras.

Paremat...

PS. väsinud vaidlusest hundi teemal, eriti veel kui iga meediaväljaanne üritab sellest teha mingit odavat müügihitti.

[jahe]

TO MART ma ei tea kas sul on koera,aga juhul kui ei ole,siis võta,õpeta välja ja sööda hundile kui tahad,aga ära arva et teised seda teevad............ma ei ole kunagi kahetsenud tegemata pauku välja arvatud ühel korral ,kui üks hunt oli mul ees rist oli peal vaja ainult sõrme kõverdada,aga polnud jahiaeg ja lask jäi tegemata,tookord hakkas jaht augustis,mina nägin hunti 27juuli,mõned kuud hiljem talvel tuli seesama hunt mulle maja juurde ja koerale kallale,lõrina peale sai välja mindud ja koeral sedapuhku vedas ka hundil teist korda, kolmas kord seda enam ei juhtu........ to hunt peaks olema teada nii mõnelegi järvamaa jahimehele,nimelt on tal üks tagumine jalg vigane ja on nii mõnegi koera kinni pist ja oleks et metsas **** ta tuleb sulle koduhoovi,lisan veel et ma ei ole hundivihkaja,neidki peab looduses olema,aga kuskil peab ka nende jaoks piir olema.

[kakuke]

Olen siin lugenud mõnda aega seda hundijuttu ja on tekkinud tunne, et on olemas nagu kaks leeri. Ühed kes arvavad, et need teised tahavad iga hinna eest hundijahile kriipsu peale tõmmata (saamata sealjuures aru, et päris nii see pole) ja teine leer kes arvab millegipärast olevat mingi salavandenõu huntide vastu (mis ka kohe kindlasti paika ei pea). Kohati tekib tunne, et otsitakse oma senistele seisukohtadele kinnitust, toitmaks oma paranoiat. Minu seisukoht on, et kõik on praegu hundiga hästi, st. teda on, küttida saab, pähe talle ei astuta ja elu on ilus.
PS. Kas lugupeetud külaline Mart = Martin Kadai

[Teder]

Peipsi kirdenurgast on hundid üle käinud, ja mitte just ühel aastal. Ka siis kui olen ise hundijahibrigaadis olnud. Viimaste aastate infot selle kohta ma küll ei tea, eks teed võivad ka muutuda.
Mis puutub Venemaa näidetesse, siis vaidlesin vastu ühe foorumi kasutaja väidetele, et viimase sajandi jooksul pole hunt inimesi rünnanud. 1945.a on möödas vaid 59 aastat. Olgem siis täpsed. Hilisematest rünnakuitest Venemaal mul pole infot, pole lihtsalt huvi tundnud. Ja need rünnakud polnud küll Moskvas, aga Venemaa Euroopa osas, näideteks oli toodud vaid üht oblastit. Ja väita tahtsin seda, et inimesele rasketel aegadel huntide käitumine võib muutuda. Pole ise üldsegi hundivaenulik, ma ei saa aru, mis sulle, Mart, mu jutus ei meeldi. Ja ütlesin ka seda, et metsade säilimise korral on ka huntidel rohkem lootust. Olen küll viimane, kes tahaks Eestisse Euroopale omast metsavaba (ja hundivaba) maastikku kujundada.

[Teder]

Mõtlesin vahepeal selle üle, kas 59 aasta taguseid huntide rünnakuid inimestele tasub üldse jutuks teha. Ja jõudsin järeldusele, et tasub küll. Ega selle 59 aasta jooksul hunt geneetiliselt muutunud ei ole. Ja Venemaal peaks olema ikka sama hundiliik, mis meil. Äkki ma eksin, kuid jahindusklubis peetavatel loengutel nagu mainiti, et meie ja Venemaa hundid moodustavad ühtse populatsiooni. Ja nagu ma aru saan, siiski mingi (olgugi hetkel ehk väike) invasioon Venemaalt toimub. Järelikult ei saa ju rääkida mingist eri käitumisega hundipopulatsioonidest meil ja Venemaal. Arvan ,et hunt on ülimalt plastiline liik, kes kohaneb väga ruttu iga olukorraga ja vastavalt kujundab ka käitumist. Ükskõik, millises suunas.
Mul on tegelikult üle visanud see teadlaste ja roheliste ebatäpsus, levitatakse valeinfot, et hundid pole mitusada aastat inimesi rünnanud. Kas kardetakse, et tõene info muudab inimesi hundivaenulikeks? Ja nüüd on veel Venemaa õudselt kauge koht maa teisel poolkeral. Minu arust on Venemaa meie lähim naaber.
Minu tutvusringkonnas on mitmeid inimesi, kes ei julgeks metsa minnagi, kui ei oleks kindel, et meie suurkiskjad ikka inimesele ohutud on. (näiteks matkajad). Proovisin nende arvamust veidi kõigutada karu ja hundi osas, nii nalja mõttes. Oma imestuseks tajusin, et nad tõesti ei kannata isegi ohu võimalust, nende arvates on iga meslooma agressiivsusele kindel vasturetsept õige käitumise näol. ( Muidu nad ei julgekski metsa minna). Aga samas Venemaal on keskmiselt iga kaheksas karu potentsiaalselt ohtlik provotseerimata agressiivsuse osas. Võin ka selle artikli välja otsida. Loomulikult karude agressiivsus erineb piirkonniti, segane on, miks.
Tuletage meelde 1995 aastat, kui palju oli siis hunte, kui kiiresti hundi arvukus tõusis. Nii võib see juhtuda igal ajal ka tulevikus. Hundijäljed olid siis peaaegu igas kvartalis ja koeri ei julgenud metsa lahti lasta.
Minu arvates tuleb hunti võtta ikka sellena, kes ta on- kiskjana (mitte mingi inimsõbraliku paikutsuna). Aga hunti ei pea vihkama, ta on osake loodusest ja tal on samasugune õigus elada kui inimestel. Ilma hundita ja karuta kõnniks ju nagu pargis ja mets poleks enam endine.
Nii et laskem hunti vastavalt limiidile, aga ärgem neid ära hävitagem. Ja tavainimesele ei maksa udu pähe ajada- et hunt on ohutu. Harjutagem teda parem reaalse maailmaga, äkki ta ikkagi ei muutu hundivihkajaks.
Ja parim kaitse hundile on siiski metsade olemasolu. Kes hunti kardab, ärgu metsa mingu!

[vkx]

Täna kell: 19.30, ETV, saade "Osoon", peateemaks on hunt.

[pine marten]

Teemast juba palju räägitud, aga panen siia veel ühe lingi- http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodu ... 9_322.html

Veel mõtlemisainet ühe väga väärika looma kohta.

[Teder]

See oli hea tekst, pine marten.

[Ahto Kattai]

Hundid murdsid Järvamaal ,Koeru kandis maha ligemale 50 -end lammast Kivi kotti!

[Kaja]

No see viimane ajakirjanduses avaldatu kipub loogikavastaseks ja on rohkem kui imelik. Põgusas artiklis on vihje, et peremees KUULIS oma loomade murdmisest mingil ajal. On uskumatu, et 50 lammast murtakse nii maha, et sellest tagantjärele kuuldakse! Ühes kommentaaris üks kohalik aga kirjutas, et need lambad hulguvadki sealkandis mitme küla vahel ringi, pügamata ja vill järele lohisemas. Seega - vist vara veel hunte süüdistada. Te jahimehed ju viite ka metsa loomadele söögipoolist, ometi ei käi te Delfis kaebamas, et - jube lugu, kitsed söövad teie viidud vihad ära, vili läheb metssigade kõhtu ja põdrad, va peletised, lakuvad soolakivi. Seega - kui koduloomad järelvalveta või hulkumas, siis on nad sisuliselt huntidele viidud lisatoit, kui see toimub teada oleval huntide elualal. Vanaisade ajal oli selline asi mõeldamatu, et loomad järelvalveta tarastamata karjamaadele jäeti. Kui praegused popsid eelistavad selle asemel Mehhiko seebioopereid vaadata, siis - kas selles siis hunt süüdi on, et ta just hundiks sündinud...

[Kaja]

Lisan tsitaadi Järva Teatajast: "Imavere valla kauaaegse jahimehe Mati Hõbemäe teada pole Eestis hundid korraga karjast nii palju lambaid võtnud. «Olen kuulnud, et maha on murtud 28 lammast, kuid Tudres oli neid kindlasti üle 40,» ütles ta.
Hõbemäe meelest pole see tapatöö ühe öö tegu. «Siinkandi karjas on viis kuni seitse hunti, kes ühe ööga küll pooltsada lammast ei murraks,» arutles ta.
Huntide pidusöömaaeg on niisiis kestnud mitu ööd, mistõttu hoiatas Hõbemägi, et öösel on nad jälle kohal. "
Kui huntidel on võimalik lambaid mitu ööd järjest murdmas käia, ei ole mõtet vist talumehel viriseda - ise on oma loomad järelvalveta jätnud.

[Ahto Kattai]

KAJA as keegi on kuskil öelnud ,et talumees on kellegile kurtnud v alanud . Jutt oli veel selline ,et 400-ja pealine kari kindlustamatta ja kahju läheb taluniku kahjumisse .Kuigi elan murdmiskohast mõnekümne km kaugusel ei võta ma küll teise loomapidamist arvustada sest ei tea selle üksikasju (hulkusid ,ei olnud tarastatud) ja ei tahagi teada Jutuks oli ainult fakt huntide vägiteost.Kui artikli Järva Teatajast läbi lugesid oli seal ka fakt arvatavast kümne pealisest hundikarjast Viljandimaal ja sellest,et neli hunti on auto alla jäänud.Kui siia lisada veel Laekvere hundid saame üsna väikesel teritoorjumil juba päris suure hundikarja.Minu arvates näitab liikluses hukkunud huntide arv samuti liigi liig suurt arvukust .Igal juhul ei saa me öelda nagu nad mingi ohustatud liik oleks .Mind paneb muretsema hoopis see ,mis saab tuleval aastal kui hundijahi aeg tuleb lumetu ja küttida õnnestub vaid mõned juhuslikud hundid Saan Sinu postitusest aru ,et pole midagi taunitavat kui hundid külavahel koeri ja koduloomi murravad--et eks omanikud ole huntidele lisasööta välja pannud.Koer kes peaks öösel väljas valvama ja pererahvast kutsumata külaliste eest teavitam tuleks tuppa lukustada ,et hundid teda nahka ei paneks.Mina ja arvan veel paljud teised inimesed nii ei mõtle ja ei kavatse ka mingist idiootlikust hundi paljunduse kampaanijast osa võtta,mis ma sellega mõtlen jääb siinkohal ütlematta. Kivi kotti!
Ps.Rääkides vanaisa aegadest,ei jätnud ükski talumees hunti maha löömata ,kui tal selleks võimalus avanes ja see seebika jutt on võõra inimese(või pole võõras?) kohta inetu.

[andrus]

Laske aga peale kiskjatel kasvada ülepea.Ega enne inimesed asja tõsidusest aru saa kui ükskord nende koduõuelt lemmikloom minema viiakse ,vat siis ollakse tagantjärgi targad.
PS.tunnen niimõndagi Laekvere kodanikku kes oma pontust ilma jäänud

[Kaja]

Ei õigusta ega ka süüdista ja ei kavatse ka siin vaidlema hakata. Ei ole jahipidamise vastaline ja pean lugu mõistlikest jahimeestest. Olen esimese põlve aguliplika, isa poolt on talupidajaid dateeritult üles lugeda 1753.dasse aastasse. Tunnen mitut talupidajat-lambakasvatajat, kes kõik kurdavad, kuidas nende lambaid on harvendanud külakoerad, mitte ühelgi pole olnud probleeme huntidega (eri Eesti paikades), nojah, kellelgi neist ei ole ka loomad naljalt ula peal. Pean arusaamatuks seda, kui loomi järelvalveta peetakse huntide elualadel. Kusjuures nende loomade eest saadakse riiklikke toetusi. Laekvere-loos pole kuulnud, et oleks viidud minema mõni aedikus elav koer, ikka on nad avatud õuedel ketis olnud. Samas - te jahimehed ise maksate oma hobi eest pidevalt peale ja pole see odav lõbu ühti, ka hundijahi eest ei saa tee mingit tuge. Ei neilt lambapidajatelt ega riigilt. Ja teades, kui niru on meie koerapidamise kultuur, ei veena mind naljalt selles, et kõik murdmised ikka tõesti ainult huntide töö on! Või hunt selles süüdi on, et ta hundiks sündis, kui inimene ise pole midagi teinud oma vara hoidmise heaks. Ameerikas oli sadakond aastat sama asi - farmerid tahtsid võimalikult odavalt saada maksimaalset tulu. Selleks tuli hävitada karjapidajatele tülikad kiskjad. Ja - toimus täpselt samasugune huntide hirmutegude ajakirjanduslik kampaania nagu meilgi viimasel ajal. Hiljem on siis välja tulnud, palju sellest siis ka tõde oli. Kuid karjapidajad said oma tahtmise ja hundid elavad sealmail vaid - piiratud looduskaitsealadel ja tarastatud reservaatides. Kariloomi aga peetakse ühe intensiivsemalt, hormoonsöötadeni välja...

[pine marten]

Olen Kajaga selle koha pealt nõus, et praegune ajakirjanduslik klapperjaht huntidele on suisa nõme. Loe neid artikleid ja tahtmatult tekib mõte, et kas need inimesed üleüldse teavad, millest kirjutavad.
Hunt on kiskja ja kiskjad murravad.
Loomulikult olles ka ise koeraomanik ja lambakasvataja, mõistan kahjukannatajate muret, kuid ei saa päris hästi aru, miks sellest võtavad tuld need, kellesse see üldse ei puutu: ajakirjanikud jm
Ei usu, et meil hundiuputus on ja et laskmiskvoote peaks kardinaalselt suurendama. Ära tuleb lasta probleemsed karjad. Enamasti on need karjad, mille struktuur on kuidagi häiritud või siis mille juhtloomal on ebaharilikud toitumisharjumused, mida ta ka teistele õpetab.
Suisa lollusena tundus tänane Eesti Päevalehe artikkel:http://www.epl.ee/artikkel_278281.html?PHPSESSID=788b600b86296bbee10af6c4cc51382a

Andres Lillemäe avaldused on küll tiba imelikud, aga lugege ise, kes veel teinud pole.