Uue JAHISEADUSE väljatöötamise põhjendus

[Joosep Käba]

Tänu "päälinna" lähedusele oli tahtjaid endise Mahtra jahimajandi (viimati Hageri jahipiirkond) aladele päris palju. Ja pundis on kohalikud maaomanikud-jahimehed. Mis edasi aga saab-eks aeg näitab. Võimalik, et nende nn. "mustade arengustsenaariumite" ennustuste täitumisel pilt ka kardinaalselt muutub. Eks aeg näitab.

Oli neid päälinnast tahtjaid ka mujal. Üks punt tundub kandideeris kõigele kuhu üldse sai.

RMK kasutuses olnud ja praegu olevates piirkondades on mu meelest võimalik, et 2/3 maast kuulub ühele omanikule ehk siis riigile.
On ka KKM kodulehelt lugeda, et praegu veel RMK kasutada piirkondades on riigimaa osakaal üle 70%.

[aivar00]

Võib-olla mujal ongi nii, aga meil oli justnimelt vastupidi- enamus eramaid, suht väike protsent veel "jätkuvalt riigi omandis" olevat maad ning lõiguti mõned kvartalid riigi maad.

[Pikk]

aga mis siis saab kui keegi ei tahagi seda püha eraomandust rendile võtta?? Kui vaadata seda enda mätta otsast ( eks oma särk on ikka ihule kõige ligemal) siis usun et meie seltsi puhul oleks põhirõhk RMK maadel ka igasugu siilud ja muidu olevad metsatukakesed jätaks kus ****, milleks maksta maade eest kus põtra ei ole ja siga ka väga ei peatu. juhul kui sead hakkavad kellegile liiga tegema siis usun et alati on võimalik saada seltsiga kasvõi ühekordsele kokkuleppele, a'la meie laseme sealt mõne põrssa ja kui üle jääb siis võib ka maaomanikule mõne lihakäntsaka anda

Saan aru et saartel oleks jahimeeste konkurents maadele, aga arvan et nii mõneski kohas oleks vastupidi et vaene maaomanik käib ja lunib et ole hea mees ja tule hoia neid pudulojuseid veidigi kontrolli all. Ma arvan et kartulikasvatajad pigem annaks kartult kui aga oleks kord majas ning sead hoiaksid põllult eemal kui tuleks mingit paarsada krooni hektarilt küsima et näe sead sindrid käisid pidevalt kartulis.

[Hunter30-06]

Tõesti arvad, et saartel oleks konkurents maadele kui rent oleks 100.- hektari eest .

Oletame, et jahimaa(renditav) on 5000 ha, siis aasta maks oleks 500 000.-
Oletame, et jahimehi on 20, kes igaüks omab a.- 100 ha, seega maks väheneks 200 000.-
Seega 300 000.- 20 mehe peale 15 000.- aastas
Selle eest saad umbes( 1 jahimehe kohta) 0,4 põtra 0,5 hirve 2 siga ja 3 kitse
Lisakulud on siia muidugi sisse arvestamata(kütus, lisasööt jahimehe aastamaks jne)

Sellise tulemi järgi hakkan ma parem rallit sõitma

[honkomees]

Pole mõtet selle 100 eegu pärast närveldada. Mu arust hullem on see, et tekib kolm täiesti prognoosimatut varianti:
1. maaomanike huvi välja rentida, et kiiresti kõik "kahjurid" hävitada
2. maaomanikud tõesti otsivad harva turismijahiks rikkureid ja muul ajal kasvatavad loomi ehk asi lokkab omasoodu (vähetõenäoline)
3. kui ulmehinna eest rentida ei saa, siis las seisab, odavalt ka ei anna, eriti teile (oma põhitöö juures näen seda pidevalt, vanatehnika seisab õues ja mädaneb, küsitakse ulmehinda, meile muuseumile veel ollakse teinekord nõus müüma aga vanatehnikafanaatikutest taastajatele -ei, äkki saavad rikkaks! No tule Ansip appi!)
See viimane ehteestlaslik Andrese-Pearu suhe võib ka kõikse tõenäolisemaks osutuda

[Pikk]

Ma lisaks veel 4. punkti:

Osa maasid ollakse nõus rendile võtma ainult nullhinnaga, kuna sealt kas ei ole tavaliselt loomi lasta või, kui on tegemist nn. talumetsade siiludega ( igal talul a' 5 hektarit metsa suurest metsamassiivist) siis hakatakse seda rentima valikuliselt, kallimad tükid jäetakse rendile võtmata, nagunii võtab looma liikvele kui kõrval ajujahti teed.

ning mis vägi saaks sundida jahimehi rentima kalli hinnaga põllumeestelt põllumaid jahipidamiseks, jahti pead seal ainult suvel sügisel passimisega, samas kui loomad käivad ainult seal söömas ning enamasti on ikka metsas, seega piisab kui rendid lähedased metsad ning ikka saad loomad lastud. Seega ainult sümboolse hinnaga või siis eritingimustel.



Kogu see rendi värk on sellele ülesse ehitatud et jahimehed peaksid rahaga lehvitades jooksma maaomaniku ***** taga et pai härra palun võta raha ja luba meil jahti pidada. tegelik olukord võib olla vastupidine, et maaomanik jookseb jahimeeste taga ja palub et mehed palun võtke midagi ette, siga sööb kartuli ära või põder laastab männinoorendiku ära.

Usun et põhiprobleem saabgi olema nende paari(kümne )hektari omanikega kes kujutavad ette et nüüd on aeg kus saavad oma varast teenida ning lähevad miljoneid nõudma, ainult kas keegi tahab seda neile maksta.

ja jutule et polegi seda kohalikku kehvikjahimeest vajagi , küll rikkad välismaalased maksvad nii et tolmab võib küll sarkasmiga suhtuda. Enne kui see rikas jahimees tuleb on vaja veidike rohkem ettevalmistusi teha kui rahakotis üks vahe tühjaks teha. See isik kes maksab tahab ka teenust, et oleks söödetud,joodetud saun soe ja tüdrukud kuumad, ning ka trofee loom käiks kellapealt , ma ei ole kindel et see kulud-tulud väga parlanksis oleks

Aga see on kindel et enne kui asjad paika loksuvad on palju segaseid aegu ja hiinlastel olla selline ütlemine " et sa elaksid huvitavatel aegadel" kui tahetakse viisakalt teisele halba soovida

disclaimer: eelnev jutt on iroonia võtmes kirjutatud ning kellegil selle peale solvuda ei maksaks kui ma oma poriste saabastega tema helesinistesse unistustesse siise trampisin.

[Eik]

Vaatame selle seadusemuudatuse valguses "Kavandatava loomaparg" teemat uuesti,
ehk lööb pildi selgemaks.


viewtopic.php?f=43&t=5495

[PS]

Näha, et rendihind pakub endiselt erutust. Mõni mees on väljapakkunud temale harjumuspärase maandamisviisi ja mõni püüab arve kokku saada. Minu pakutud 100 on number, mis minu sooviks on. Teadmata tingimusi, mis sinna juurde käivad, on veider selle üle vaielda. Valdused on mõnikümmend km kilulinnast, tegemist on raiumata metsaga, mis asub suuremate massiividega naabruses, juurde veel tammikut ja soosaari. Lapsepõlves, kui mängisime kartulitega peitust, siis peale kahte ööd söötmist ei saanud me sügisel niigipalju kätte, kui kevadel maase peitsime.
Põld maksaks oluliselt vähem ja ehk ka RMK hind oleks fikseeritud ja madalam. Eluasememaad ja suvilakooperatiivid jäävad samuti välja. Ka teed jms. Rendimaksu tuleb maksta ainult maatulundusmaa pealt. Mets näiteks 100 ja põld 10 kr/ha. Nüüd lööge uuesti arved kokku ja summa on täiesti talutav.
Olen seisukohal, et paljud tänased jahipiirkonnad on liiga suured. Rendihind vähendaks aplust ja annaks teistelegi võimaluse. Minu tutvusringkonnas tean kümmetkond jahimeest, kes oleks 1000 eek per kuu nõus seltsis osalema, kui see nendele lähemal ja meelepärases kohas on. Maaomanik ei pea spondeerima kellegi hobi. Jaht on äri, pehmemalt väljendades majandustegevus ja kes suudab seda edukalt majandada, see sellega tegeleb. Kes tahab pirukast haugata, see ostku maad ja siis kuulaku seltsimeeste juttu kommunismi eelistest.
Tänane olukord on ju meie( mõtlen seekord jahimehi) enda loodud probleem. Vaadakem oma tegevust või tegevusetust kõrvalt ja sellise suhtumisega maaomanikku ei saagi normaalset dialoogi olla. Isegi keelumärgid teede otsas justkui jahiseltsi liikmetele ei kehtiks. Ehk on vaja õppepäevi, kus mõned lihtsamad reeglid enamusele aru saadavas piltkeeles meelde tuletatakse.
Kui nüüd rentnike valimiseks läheb, siis sellised eksimused tulevad meelde.
Selleks võiks eraldi teema teha, kus seaduse najal käitumisreeglid välja tuua ja sellest näiteks jahiseltsi eetikakoodeksi kokku panna. Seadustest enamik teab talle meelepäraseid lõike, kuid kogumis terviklikku pilti ette ei saa.

[rajaleidja]

Unustage ära oma 10-20ha. rendile andmise mõte. Eelnõus ju kirjas, et jahipiirkonna suuruseks jääb minimaalselt 5000ha. Nii et suuruluki lube igale maaomanikule jagama ei hakata ja kedagi ei huvita ka ainult 10-20 või 100ha rentimine.
Ja nagu PS ütles, et rendile andes kahjutasu ei nõuaks, siis loogiliselt võttes peaks põllumaa ja metsanoorendik maksma hoopis 100kr/ha ja täiskasvanud mets 10kr/ha. Sea ja kitse kahjustused on ju peamiselt ikkagi põllul ja noorendikus. Mis kurja nad täiskasvanud metsas nii väga teevad. Kopraga muidugi teised lood.

[Eik]

No vot, palju siis neid seltse on kus maaomanikud min. 5000ha ringpiires kokku saavad, et jahimeestel üldse huvi neid maid rentida oleks ja kui nt. 60 maaomanikku sellega ka hakkama saavad siis on vaja kogu seda seltskonda maaomanikke koos hoida, raamatupidamine, raha jagamine jne. eks aeg näitab palju neid tõsiseid huvilisi on. Ega siis jahimees ei hakka neid maid hektari kaupa kokku korjama ja jälle lepinguid sõlmima. Maid tühjaks kõmmutada kindlasti ei lasta sest lube ja limiite jagab endiselt riik.

[rajaleidja]

Maid tühjaks kõmmutada kindlasti ei lasta sest lube ja limiite jagab endiselt riik.

Vot täpselt. Eelnõus see selgelt kirjas. Miinimum populatsioon, mida pead säilitama, on ette antud. Ja kui lased rohkem, ehk viid populatsiooni alla lubatud miinimuni, siis selle alusel on õigus jahipiirkonna kasutusõigus ära võtta.

[Ahto Kattai]

Maid tühjaks kõmmutada kindlasti ei lasta sest lube ja limiite jagab endiselt riik.

Vot täpselt. Eelnõus see selgelt kirjas. Miinimum populatsioon, mida pead säilitama, on ette antud. Ja kui lased rohkem, ehk viid populatsiooni alla lubatud miinimuni, siis selle alusel on õigus jahipiirkonna kasutusõigus ära võtta.

Jah,aga kes seda jõuab kontrollida?

[kakuke]

Jahindusklubist öeldi, et Leedus, Lätis on 8 kr/ha rent ja Soomes, kui õieti aru sain siis 1 eur/ha? Kes täpsemalt teab kuidas mujal?
Saan PS väitest aru, et jahimaad täna suured, aga jätkuvalt jääb jahipiirkonna moodustamine riigi teha, ehk tema ütleb jätkuvalt, kas jahimeeste aplus jääb liialt suureks või ei. Ja ma ei erutuks sellest, kui keegi kilulinna ääres soovib ma ei tea mis numbreid saada. Saage aru, et Eesti see pole ainult Tallinn. Kilulinna ääres küsitakse taskuräti suuruse lapi eest ka kuuekohaline nr, kui mujalt võib selle kommiraha eest saada.

[kahro]

Naaber riigis ma ei mäleta kas Lätis vöi Leedus on juba vabu jahialasid!

[hendrik]

Maid tühjaks kõmmutada kindlasti ei lasta sest lube ja limiite jagab endiselt riik.

Vot täpselt. Eelnõus see selgelt kirjas. Miinimum populatsioon, mida pead säilitama, on ette antud. Ja kui lased rohkem, ehk viid populatsiooni alla lubatud miinimuni, siis selle alusel on õigus jahipiirkonna kasutusõigus ära võtta.

Jah,aga kes seda jõuab kontrollida?

Vahet pole, kes... Keegi tõenäoliselt väga ei kontrolli, riik on mannetu - ilmselt see delegeeritakse korteriomanikele või taimetoodanguinspektsioonile. Kuni keegi kuskil normaalselt majandab, siis loodus päris tühjaks ikka kohe ei saa. Pigem on teemaks see, et kui riik jätab ikkagi (rahva huvides ilmselt) hoovad, et ulukite arvukust säilitada, siis tekitagu ka hoovad, millega sellesama nn järelejäänud ulukite tekitatud kahjud kinni maksta. Kui keelatakse loomade küttimine mingist piirist, siis peaks loogika järgi kaduma ka vastutus kütilt. Aaa, õige jah ... riik juba kaotas jahimajandamise kavad, millega toimus mingigi analüüs - hea eeltöö!!! Maaomanik vaielgu ise jahimehega, kas loomi on vähe või palju, kas kahju tekitasid nö lubatud arvu loomad või need, kes on lihtsalt kvoodini küttimata. Kui mina pean sea eest kahju maksma, siis on tegemist ilmselt minu seaga ja mina otsustan, kas siga teeb veel tulevikus pahandust või mitte - riik hoidku oma puhtakspühitud käed eemale, sea kättesaamine on niigi keeruline ja kulukas. Rent tuleb ka tagasi teenida.

Huvitav, kui sead-põdrad-kitsed jäävad tugevalt piiramata lumeta talve, segadust tekitavate huntide (keda kah nagu küttida ei tohi eriti..) ja inimtegevuse tõttu, kas siis saab riigilt toetust ka "ikaldunud hooaja" eest...?

Mis maa rentimisse ja rendi valikut puudutab, siis poes ma saan ka valida, millise leivapätsi ja mis raha eest võtan, suvaliselt kõike koju ei vea. 100kr kringel jääb vahel ikka poodi ka, kuigi mõnikord on koju ka veetud. Ja kui keegi maksab minu ees kringli eest 110kr ja mina ei jaksa, siis on see minu häda. Söön sepikut edasi. Aga valik on meil kõigil.