Uue JAHISEADUSE väljatöötamise põhjendus

[Pauli]

PS-ist foorumi uus poksikott saanud. Siinkohal pean ma tema eest kaitsva sõnakese poetama: kui käesoleva teema esimestes postitustes tundus, et inime luulude küüsis vaevleb, siis viimased postitused on täitsa arusaadavad (ehkki minu vaadetega veidi vastuolus). Ärge nüüd kogu maailma pattusid kah tema kaela nuhelge, las inime ütleb, mis tal öelda on.

Aga PS-ile endale vastuseks: kahjustuste kompenseerimise kaadervärk on alles välja töötamisel küll, aga juba on kuulda olnud, umbkaudu milline ta tuleb. On olemas kahjustuste hindamise metoodika projekt (http://www.marandi.fie.ee/jahifoorum/viewtopic.php?f=14&t=6168) ja uue jahiseaduse projektis välja hõigatud tillukesed omavastutusmäärad, aga mitte sõnagi siiamaani sellest, kas ja mida peaks maaomanik kahjude ärahoidmiseks tegema. Samal ajal on küllalt tegelasi, kes omapead jäetud loodusliku metsauuenduse ulukikahjustusi krooni kaupa kokku loevad (omaniku kulu 0.-, aga tulu tahab kõvasti). Ei arvagi, et igale maatükile peaks miiniväljad ja okastraattõkked ümber ehitama, aga näiteks repellentide kasutamine võiks olla poolkohustuslik (mitte sunniviisiline, aga üks arvesse minevatest valikuvõimalustest, enamik tõsiseid metsakasvatajaid ju nagunii kasutab). Ühest küljest on muidugi õige, et enne süsteemi väljatöötamist pole mõtet lokku lüüa, aga teisest küljest peale süsteemi valmimist võib juba hilja olla.
Jahipiirkonna oma tilluke jahindusnõukogu: mina ei kujuta ette, kuidas seda moodustada ja kuidas see töötama peaks. Aga lootuses, et on mingi töötav viis, ei hakka ideed maha ka tegema.
Ja lõpuks: tõsi ta on, et suurem jagu selles teemas lahatavaid probleeme on maaomaniku ja jahiseltsi vahelise rendilepinguga lahendatavad, aga seadus, mis ütleb, et kõik probleemid lahendatakse osapoolte vaidluses, on ju täiesti mõtetu, ega reguleeri midagi. Võidab see, kellel on kiirem mustang ja pikem Colt.

P.S. (lühend, mitte foorumlane)

Kuhu karup....e seda kartulimaad siis teha tahetakse, et seda nii räigete meetmetega kaitsma peab Omal taluhoovist Vene piirini ca 700 meetrit, kõrval suured metsad, looma piisavalt liikumas ja talvekartuli ka edukalt sügisel keldrisse saab

Rahvas räägib, et meie riigi meretagustel osadel pidada notsud kardula tükkis põllulappi kaitsva aiaga nahka panema, hea kui keldrisse ei roni.

[kakuke]

... Samal ajal on küllalt tegelasi, kes omapead jäetud loodusliku metsauuenduse ulukikahjustusi krooni kaupa kokku loevad (omaniku kulu 0.-, aga tulu tahab kõvasti). ...

Selline asi uue määruse kohaselt ellimineeritakse, kuna kompensatsiooni saamise üheks eelduseks metsanoorendiku puhul on eelnev raiesmiku uuendamise metsateatis. looduslik uuendus sinna alla ei lähe, mida kompenseerima peaks. Huvitav, kas ka siis tüve koorimise puhul on eelduseks, et kultuur oleks inimese kätega kunagi rajatud?

[Eik]

Mis värk on - lihtsa inimese küsimus ?

Milline on ''PS-i'' teglik motiiv. ???
Hämada pole mõtet, juriidika sõnavara valdan ma hästi peale kuueaastast õpingut ..
Ja igasuguse hämamise/uuringu tunnen ka eemalt ära üpris ruttu !
Ootame vastust, nii, et sellest ka kõik foorumilugejad täpselt aru saavad.

edu siis vastamisel - asi kisub objektiivseks

Just minu mõte, tundub, et jahimeestele visati siia anonüümne "kont" nimega 100 EEK/ha ja vaatame mis juhtub, äkki Niittee ise kombib jahimeeste valuläve.

[hendrik]

... Samal ajal on küllalt tegelasi, kes omapead jäetud loodusliku metsauuenduse ulukikahjustusi krooni kaupa kokku loevad (omaniku kulu 0.-, aga tulu tahab kõvasti). ...

Selline asi uue määruse kohaselt ellimineeritakse, kuna kompensatsiooni saamise üheks eelduseks metsanoorendiku puhul on eelnev raiesmiku uuendamise metsateatis. looduslik uuendus sinna alla ei lähe, mida kompenseerima peaks. Huvitav, kas ka siis tüve koorimise puhul on eelduseks, et kultuur oleks inimese kätega kunagi rajatud?

Metsateatis ei anna mingit õiget infot. Mõni metsaomanik on sobivat talve, sobivaid hindasid ja jumal teab mida oodates kirjutanud kordusteatiseid oma kavatsuste kohta juba 5a järjest. Igal aastal kirjutatakse need tm ja ha raiestatistikasse... aga mets kasvab seniajani. Kui on lootus "tasuta kasule", siis on metsateatise kirjutamine kõige lihtsam vaev. Mõnel mehel on ammu noorendikud kasvamas, kui teised teatiseid vorbivad ikka.

[kakuke]

Teatist muidugi lihtne kirjutada, aga see tähendab seda, et reaalselt ikka on olemas ka miskit, mis kahjustatud on ja mis inimese poolt rajatud. Kui on kahjustus siis ikka see eeldab seda, et keegi tuleb ja loeb üle selle kahjustatud asja. Ma ise olen enda noorendiku peal seda toimingut näinud, kuidas mõõdetakse välja proovitükid ja loetakse siis kahjustatud puud.
Ma ei tahaks hästi uskuda, et jahimees ise ei lähe enne kinni maksmist koha peale vaatama, mille eest raha välja käima peab.

[Kellapoiss]

Nüüd,kui raha asja taga võib olla,jahimehed ilmselt tulevad ikka asja uurima kah.Varem,kui mul oli kahjustatud üle 60protsendi,ei teinud nad viisakusestki ühtki sammu sinnapoole.Ehk siis raha paneb asjad paika

[Eik]

No ma ei või "kahjustused-jahimehed-raha, jahimehed-kahjustused-raha, raha-kahjustused-jahimehed" bla-bla-bla.....!
Katsuge nüüd ikka uuesti kaasa mõelda, kui euroopa ja riik tahavad, et eestis säiliks mitmekülgne ja elujõuline loomastik siis on kahjustused paratamatud.
Kui jahimaal on ulukite arvukus normi piires (kes iganes selle normi määrab) siis on järelikult jahimehed oma tööd korrektselt teinud, järelikult maksavad jahimehed 0.-EEK (loe null Eesti Krooni) kahjustuste kompenseerimiseks. Sellisel juhul peaks ikka vaatama riigi ehk siis tellija rahakotti aga mitte teraviku jahimeeste poole suunama ja palli ainult ühte väravasse mängima.
Iseasi on see kui kuskil tõesti on nö. kasvandus, olen ka ise kuulnud jutte, et "näe meie siin hoiame ja kasvatame sigu, aga teie ainult lasete."

[Mart]

Aga Mart, pöördugem nüüd Sinu enda kiidetud kehtiva JS poole, kus ka hetkel selline talumise kohustus sees on

§ 24. Jahiulukikahjustuste heastamine

(1) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud maaomaniku või tema volitatud esindaja nõudmisel heastama jahiulukikahjustused, kui:
1) tema tegevuse või tegevusetuse tõttu ületab jahiulukite arvukus maksimaalse lubatud arvukuse;

Jah, ainult ühe sõna vahega, maksimaalne-optimaalne. Kui ulukite arvukus hoitakse optimaalne, st arvukus tagab liigi jätkusuutlikkuse, siis ei kuulu kahjustused kompenseerimisele ja maaomanik on sunnitud talle tekitatud kahjuga leppima. Sõna maksimaalne soosib nö kasvanduste teket, sõna optimaalne mitte, see aga on suur vahe kehtiva Jahiseaduse ja EJS poolt pakutava seadusemuudatuse vahel. Optimaalse arvukuse määrab aga riik.

[kakuke]

Aga kes on nii kõva tegelane, et suudab öelda, milline see optimaalne arvukus on? Kitse teemal ei suuda isegi jahimehed seda uskuda, palju teda tegelikult on, mis teadlased välja öelnud. Kui siiani mingeid numbreid laest leiutatud, siis miks võib arvata, et tulevikus see nii pole? Jahimees ise ei hakka kunagi enda vastu lugema arvukust, aga keegi peaks need loomad üle lugema. Kes? Riik, kes igalt poolt, aga püksirihma koomale tõmbab?

[Ain Aavik]

No andke andeks - palli ei lööda, vaid suisa taotakse meite väravasse ja tambitakse seni, kuni kaitse on surnud ja väravavaht koos võrguga on tribüüni taga, teispool linna servas, - mitte metsas, vaid seadustega aheldatult - ainsa ''kahjustustega'' puu külges kinni naelutatuna kahjustatud maalapikese ümberringi vastu vahtimas

aga ega me ju miskit ei taipa, me kuulame nagu ''vagad lambad'' ja laseme endilt ''seitset nahka'' ju koorida -
eksju-onju ...

[honkomees]

Aga kes on nii kõva tegelane, et suudab öelda, milline see optimaalne arvukus on? Kitse teemal ei suuda isegi jahimehed seda uskuda, palju teda tegelikult on, mis teadlased välja öelnud. Kui siiani mingeid numbreid laest leiutatud, siis miks võib arvata, et tulevikus see nii pole? Jahimees ise ei hakka kunagi enda vastu lugema arvukust, aga keegi peaks need loomad üle lugema. ...

Kaks küsimust- milline on optimaalne arvukus ja milline on ulukite tegelik arvukus. Esimesega peaks targad ikka hakkama saama, aga teisega.
Olen sügavalt veendunud, et teadlaste nö tegelikud arvud ei vasta kohalikele oludele. Meile antud kitse ja sea miinimumid on ülepaisutatud. Kitse arvukus on kordades langenud võrreldes 5-10 aasta tagusega võrreldes, rääkimata 1970-aastate arvukusest. Praegu kitsekarju enam ei näe, paar, või 4-5 pealine punt, ei rohkem. Aga lasta tuleb ...
Siga alaliselt meie maal ei ela, ainult talvel tulevad söötadele. Kui ei söödaks, ei saaks üldse lasta. Selle hooaja miinimumi äralaskmine saab olema tõeliseks probleemiks.
Kui võrrelda ka üleriigilist kopra ja põdra arvukust, mis on ametlikel andmetel ühes suurusjärgus, siis meie maadel peaks vahe olema ikka jämedalt öeldes 10 korda kopra kasuks.
Ilvese arvukus on kohutav, lube antakse näpuotsaga maakonna peale, peaks andma meie maade järgi ka kümnekordselt. Õnneks pole meie maal tõsist hundiprobleemi.
Tõesti võiks Eesti loodusteadlased põdrasittade ja kitselõualuude uurimise asemel kohalike reaalsete oledega tegelda ja kohalikud arvukused määrata, et ei tekiks seda praegust udu.
Eruti uue jahiseaduse valguses ei saa seda kindlasti anda siis maaomaniku lugeda ja ka tema vastuseisu tõttu jahimehe lugeda ...

[tõnno]

Uugamets, katsu rahuneda! Paanikaosakond töötab täiega?

Mul küsimus, miks see ulukite arvukus nii tähtis on? Miks te neid nii hirmus täpselt loendadada tahate? Kui jahipiirkonnas kokkulepped olemas, kahjustused kontrolli all, siis milles probleem? Rentnik kütib nii palju, kui õigeks peab (va suurkiskjaid muidugi).

[tõnno]

No ma ei või "kahjustused-jahimehed-raha, jahimehed-kahjustused-raha, raha-kahjustused-jahimehed" bla-bla-bla.....!
Katsuge nüüd ikka uuesti kaasa mõelda, kui euroopa ja riik tahavad, et eestis säiliks mitmekülgne ja elujõuline loomastik siis on kahjustused paratamatud.
Kui jahimaal on ulukite arvukus normi piires (kes iganes selle normi määrab) siis on järelikult jahimehed oma tööd korrektselt teinud, järelikult maksavad jahimehed 0.-EEK (loe null Eesti Krooni) kahjustuste kompenseerimiseks.

Õige, kui jahimees oma rolli täidab, on kahjustused ning kokkulepped sellisel tasemel, et jahimees maksab 0 krooni. Mingid kahjustused on paratamatud ja see ei sega maaomanikku, ega jahimeest. Aga ega sa ometi taha väita, et jahimees üldse mingit vastututust ei peaks kandma, kui saab küttimise vabaks? Õiguste ja kohustuste tasakaal?

[Eik]

No ma ei või "kahjustused-jahimehed-raha, jahimehed-kahjustused-raha, raha-kahjustused-jahimehed" bla-bla-bla.....!
Katsuge nüüd ikka uuesti kaasa mõelda, kui euroopa ja riik tahavad, et eestis säiliks mitmekülgne ja elujõuline loomastik siis on kahjustused paratamatud.
Kui jahimaal on ulukite arvukus normi piires (kes iganes selle normi määrab) siis on järelikult jahimehed oma tööd korrektselt teinud, järelikult maksavad jahimehed 0.-EEK (loe null Eesti Krooni) kahjustuste kompenseerimiseks.

Õige, kui jahimees oma rolli täidab, on kahjustused ning kokkulepped sellisel tasemel, et jahimees maksab 0 krooni. Mingid kahjustused on paratamatud ja see ei sega maaomanikku, ega jahimeest. Aga ega sa ometi taha väita, et jahimees üldse mingit vastututust ei peaks kandma, kui saab küttimise vabaks? Õiguste ja kohustuste tasakaal?

Loomulikult peab ka jahimees vastutama nii looma "uputuse" kui ka üleküttimise eest (üleküttimise eest oleme vastutanud ju kogu aeg, katsu mõni loom loata lasta) , aga vastutus peab jagunema a-la jahimees-maaomanik-riik mitte nii, et jahimees ainult maksab ja vastutab, jahimehed ei esita ju riigile ja maaomanikele arveid tehtud kulutuste eest loomade arvukuse säilitamisel, küttida tuleb ka rebaseid, kährikuid, kopraid, hunte, karusid ja ilveiseid jne. Seda nö. hobi võtavad enamus inimestest, kes tausta ei tea, kui jahimeeste lõbustust.

[Winnetou]

Ironiseerida võib aga kogu see seaduse muutmise põhjendus jääb väga segaseks. Huvitav kas kellelgi neist on mingi uue toimiva süsteemi kohta ettekujutust. Hiljaaegu räägiti, et jahimees peab vältima lubamatute ululi kahjustuste teket( lubatud uluki kahjustusi ei ole keegi välja toonud). Nüüd selles põhjenduses öeldakse ilusti. "Kahjude hindamiseks kehtestab riik kahjude hindamise metoodika, mis oleks lihtne ja arusaadav osapooltele". Kõlab hästi eks, kuid samas dokumendis öeldakse" Uluksõraliste seisundi hindamisel ei saa riiklikud institutsioonid kasutada sõltumatut infot ulukite absoluutarvukuse kohta, siis on mõeldamatu, et riik midagi kehtestaks". Ainuke millest võib midagi järeldada(tuginen taas samale dokumendile), et 83000 metskitse on Eestile vähe, kuna suurkiskjad vajavad söögiks rohkem. Muidu hakkavad koduloomi murdma ja jälle kompensatsioonid. Mis aga puudutab seda ,et maaomanikud saaksid küttida ise metskitsi, sigu ja põtru on ju pikas perspektiivis põhjendatud taas kahjustuste vältimisega. kui nad kütiksid väike ja röövulukeid siis peatselt hakkaks kasvama tetrede ja metsiste arvukus ja need söövad ka puude võrseid, kus selle kahju ots.