12*70
vintrauaga poolaautomaat
Kas iga sileraudse kuul talle sobib? Aga alakaliibriline nt Polevi kuul?
Kuidas kuuli energiale see mõjub kui lasid S&B kuuliga, mil kesta 67,5 mm, aga pesa tehtud 76 mm? Aga kui lasta tavaliste 70 mm kestadega padrunitega?
Kuidas kuuli energiale see mõjub kui lasid S&B kuuliga, mil kesta 67,5 mm, aga pesa tehtud 76 mm? Aga kui lasta tavaliste 70 mm kestadega padrunitega?
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Eelistan kasutada iselaetud kuule. Siis on võimalus reguleerida püssirohulaengu suurust. Kasutan jahil Brenneke originaale (ostsin neid kunagi suure koguse), laskekatse sooritamiseks ning võistlustel kasutan aga Polevit. Polev annab peris kena tulemuse väiksema püssirohulaengu korral. Vabrikupadrunitest olen palju kasutanud Strela kuuli, mis ka üsna täpselt jooksis. Aga väga täpselt lasid kuuliga laetud, Küprosel toodetud padrunid Victory, mida õnnestus 10 aastat tagasi hankida Küti ärist (siis asus see Tallinnas Pärnu maantee-Sakala-Süda tänava ristmiku juures). Selle padruniga tulistades võitsin kihlveos pudeli konjakit kui kaks korda järjest lasin 50 meetrilt põlvelt tulistades õllepudeli puruks. Kui ärimehed peaks hakkama neid padruneid jälle Eestisse tarnima, siis kliente leiaks sellele kaubale kindlasti.
täispika vindiga rauast (mitte paradoks) on sellised parim lasta- http://www.brenneke.de/web/bild_2_1_3.html . et vindist maksimumi saada, tuleb hoiduda kuulidest millel on turbiin taga. nagu polevo. kui see rauast välja keerleb, siis sunnib turbiin teist tempot või hoopis vastupidist pöörlemist. sama loogikaga ka brenneke tinaribid ei sobi.
tootjad soovitavad ainult konteineriga, ilma ribideta kuule.
pika vindiga rauda sobib ka selline kuul http://www.isayeret.com/sniping/sabot-slug.gif
sai kunagi tallinnast, põdramajast ports selliseid ostetud. kilekotis. ju siis keegi kohalik teeb? huvitav ainult, et kui selline kuul vindiga rauast laskmiseks on mõeldud, siis miks keegi neid siin vorpis? ei jooksnud jah nii hästi kui polevo. selleks nendega jahile ei läinudki. hiljem netist lugesin, et vale kuul üldse. on kellelgi sama kuuliga kogemusi?
kui polevo kuule katsetasin, siis mõni lendas märgist väga mööda. leidsin ühe turbiini üles õnneks. see oli poolenisti sulanud tagant. seejärel panin lisaks veel vildi sellele plastmassist tropile alla. peale seda olid kõik lasud normis.
mis vahekrras muidu kuulile rohtu tasub panna? kas kehtib sama mis haavlilaenguga või tohib rohkem panna?
tootjad soovitavad ainult konteineriga, ilma ribideta kuule.
pika vindiga rauda sobib ka selline kuul http://www.isayeret.com/sniping/sabot-slug.gif
sai kunagi tallinnast, põdramajast ports selliseid ostetud. kilekotis. ju siis keegi kohalik teeb? huvitav ainult, et kui selline kuul vindiga rauast laskmiseks on mõeldud, siis miks keegi neid siin vorpis? ei jooksnud jah nii hästi kui polevo. selleks nendega jahile ei läinudki. hiljem netist lugesin, et vale kuul üldse. on kellelgi sama kuuliga kogemusi?
kui polevo kuule katsetasin, siis mõni lendas märgist väga mööda. leidsin ühe turbiini üles õnneks. see oli poolenisti sulanud tagant. seejärel panin lisaks veel vildi sellele plastmassist tropile alla. peale seda olid kõik lasud normis.
mis vahekrras muidu kuulile rohtu tasub panna? kas kehtib sama mis haavlilaenguga või tohib rohkem panna?
-
- Postitusi: 2419
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
kaaren kirjutas:täispika vindiga rauast (mitte paradoks) on sellised parim lasta- http://www.brenneke.de/web/bild_2_1_3.html . et vindist maksimumi saada, tuleb hoiduda kuulidest millel on turbiin taga. nagu polevo. ....tootjad soovitavad ainult konteineriga, ilma ribideta kuule.
kui polevo kuule katsetasin, siis mõni lendas märgist väga mööda. leidsin ühe turbiini üles õnneks. see oli poolenisti sulanud tagant. seejärel panin lisaks veel vildi sellele plastmassist tropile alla. peale seda olid kõik lasud normis.
Polevi kuul EI OLE turbiinkuul:( , see on alakaliibriline kuul, tal pole mingit turbiini taga... on ainult kahel pool plastist n ö konteiner ja taga plasttropp. Polevi kuul ei taha tavaliselt väga tugevat rohulaengut, siis kipub loopima.
Turbiinkuulid on nt maier või ideal, auguga keskel, mis peaks pöörlema panema aga tegelt ei pane.
kaaren kirjutas:pika vindiga rauda sobib ka selline kuul http://www.isayeret.com/sniping/sabot-slug.gif
Kirovtšanka kuul jookseb üldiselt täpselt, mul on veel mõni tootja Kirovi linna jahi-ja kalastustarvete tehase karbis alles. Aga keskmiselt 30% kuulidest jookseb märklehte külg ees
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
mul ka selline kogemus et külg ees jooksis see kirovtsanka. aga ta paistab on ikka välismaa kuuli pealt 100% maha viksitud. venkud arvasid et ta on parandatud "niidirull" vist. -blondo - oli vist selline nimi? aga disainitud on see kirovtsanka ikka vindiga rauda.
plaanisin osta enda pumbale sellist rauda. õige kuuliga vaat et sama täpne 100m peal kui vint. hetkel dilemma - kas .308 vint või see 12kal täisvindiga raud. sellest saaks ka ju haavleid lasta vajadusel.
aga polevo. neid vist on eri varante. muidugi alakaliibriline ja kahe poolega konteineris. ma kasutasin neid millel taga plastmassist turbiin. pakun et mudel nr2? nime karbi peal ei olnud. nime sain teada haapsalu mehe käest. see insener ise oli vist sealkandis seda reklaamimas käinud.
sedakorda nr3.
ma ise laadimisel võtsin rohelise jahimehe käsiraamatu põlvedele ja arvutasin et rohtu peaks olema umbes nagu 24g haavlite all. võtsingi lihtslalt haavlid koos konteineriga ära:) ja kuul asemele. paar sellist pauku veel alles. hakkasin mõtlema et äkki liiga vähe pauku. ei taha et siga ordeniga ära läheb.
plaanisin osta enda pumbale sellist rauda. õige kuuliga vaat et sama täpne 100m peal kui vint. hetkel dilemma - kas .308 vint või see 12kal täisvindiga raud. sellest saaks ka ju haavleid lasta vajadusel.
aga polevo. neid vist on eri varante. muidugi alakaliibriline ja kahe poolega konteineris. ma kasutasin neid millel taga plastmassist turbiin. pakun et mudel nr2? nime karbi peal ei olnud. nime sain teada haapsalu mehe käest. see insener ise oli vist sealkandis seda reklaamimas käinud.
sedakorda nr3.
ma ise laadimisel võtsin rohelise jahimehe käsiraamatu põlvedele ja arvutasin et rohtu peaks olema umbes nagu 24g haavlite all. võtsingi lihtslalt haavlid koos konteineriga ära:) ja kuul asemele. paar sellist pauku veel alles. hakkasin mõtlema et äkki liiga vähe pauku. ei taha et siga ordeniga ära läheb.
kaaren kirjutas:...pika vindiga rauda sobib ka selline kuul http://www.isayeret.com/sniping/sabot-slug.gif
Siin on natuke juttu sellest kuulist:
http://www.isayeret.com/../../mos ... ssberg.htm
jahemees kirjutas:to kirovtsanka oleks tootjale paras sinnasamusesse pista
Polev oligi tollesama Kirovi tehase insener või konstruktor ja töötas selle imelikult käituva eluka asemel välja oma kuuli, mis on tõenäoliselt parim (teadaolevalt tootmises olevatest) siledaraudse püssi kuul.
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
honkomees kirjutas:Polev oligi tollesama Kirovi tehase insener või konstruktor ja töötas selle imelikult käituva eluka asemel välja oma kuuli, mis on tõenäoliselt parim (teadaolevalt tootmises olevatest) siledaraudse püssi kuul.
millist polevit sa mõtled? ma tean neid kolme erinevat- p1, p2, p3. seda viimast pole oma silmaga näind, aga igal pool kõik kiidavad. võib- olla oskab keegi mõne lingi selle kohta anda.
seal on teine rebane!
Vene ajast tean, et Polev töötas välja ühe kuuli, mis need 2 ja 3 on, ei tea ja pole näind ka. Võib-olla ta hiljem töötas ise mingid parandatud variandid välja või olid teised tarkpead ametis? Praegu olid müügil Polevi kuuliga Leedu padrunid ja samasugust kuuli valmistab Järvere mees, seda on aeg-ajalt Trapperis müügil.
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
Küsige Haapsalu meeste käest järgi, insener Polev on seal mõned aastad tagasi käinud, uued kuulid kaasas ja puha. Lasid väga täpselt!
Kirovtšanka (ehk MacAlvini alakaliibriline kuul) laseb väga täpselt kolmel tingimusel:
1.Konteiner pikuti pooleks lõigata (mõlemad)
2.Korralikud tropid püssirohu peal
3.Väga nõrk laeng (1,1-1,2 Barsi või 1,2-1,3 g Sokolit)
Arusaadavalt on see tiirupauk, jahiks jääb nõrgaks. Siga olen dupleedega (6 üksikut, 4 dupleed) lasknud ümmarguse lehe peal 47p. 50-nest.
Kirovtšanka (ehk MacAlvini alakaliibriline kuul) laseb väga täpselt kolmel tingimusel:
1.Konteiner pikuti pooleks lõigata (mõlemad)
2.Korralikud tropid püssirohu peal
3.Väga nõrk laeng (1,1-1,2 Barsi või 1,2-1,3 g Sokolit)
Arusaadavalt on see tiirupauk, jahiks jääb nõrgaks. Siga olen dupleedega (6 üksikut, 4 dupleed) lasknud ümmarguse lehe peal 47p. 50-nest.