sõiduk

[Ain Aavik]

Tegelikult on sealsamas tankiloo lehe peal üks väga vahva videolõik mis räägib iseenda eest

http://www.youtube.com/watch?v=PIpRju_p ... re=related

Ka Niiva on ühe koha peal olemas

[aivar00]

Isuzu ülesehitust ma ei tea. Samas arvan, et egas tal midagi kardinaalselt erinevat teiste kastikatega võrreldes on. Asjaolu, et kastikas on kurvis ebastabiilsem kui Niva on ainult sinnamaani, kui paned kasti vähemalt 200-300 kg koorma või lülid sisse ka esisilla. Osadel lääne kastikatel on olemas ka keskdifri lukk.
Kunagi sõitsin aastaid Suzuki Vitaraga (3 ukselisega). Too käitus samuti kohati väga imelikult justnimelt tänu oma lühikesele telgede vahele. Analoogseid situatsioone nagu Kakuke mainis (õnneks ilma katusel sõiduta) tuli alguses päris mitu korda kogeda. Sellest tekkis ka ütelus- kui närvid läbi, siis sellisesse autosse ronida ei tasu .
Kunagi sai läbitud nn. operativvsõiduki juhi koolitus ning seal sai erinevates teeoludes erinevaid situatsioone läbitud. Tollest jäi meelde, et kui suvalise veoskeemiga masin kaotab juhitavuse tuleb esimese asjana vajutada siduripedaal alla, et rataste veeretakistus muutuks ühtlaseks. Muidu tänu difritele (kui on nelivedu) on haarduvus igal rattal erinev ja sellest tekib nn. auto hüplemine(milline ratas parajasti teega parema haarde saab, siis sinnapoole ka kisub kuniks järgmine ratas saab parema haarde). Kui oled auto saanud stabiilseks, siis alles lased siduripedaali lahti.
Tagaveoliste masinatega nn. külg ees ja gaas põhjas sõitmine ei ole ka mulle võõras, kuid too sõduvõte ikka rallirajale sobilik, mitte maanteliiklusesse.

[honkomees]

... Asjaolu, et kastikas on kurvis ebastabiilsem kui Niva on ainult sinnamaani, kui paned kasti vähemalt 200-300 kg koorma või lülid sisse ka esisilla. Osadel lääne kastikatel on olemas ka keskdifri lukk. ....

Egas jahis tühja koormat kaasas vea, kast ikka vaja tühi hoida saagi jaoks, just sisselülitud esisillaga hakkabki autot teelt välja väänama, kuna keskdifrit kui sellist ei ole (ei ole minu teada ühelgi kastikal, ei uazil ei japsidel) ja esisilla sisselülilimisel on sillad jäigalt taga. Taga üritab LSD veel hoida rattaid läbi libisemast ja üks esiratas proovib kah tagasillaga ühes rütmis astuda, ei keera kuhugi enne kui paar ratast libisema ei hakka ja sealt on juba külglibisemiseni ainlt sammuke ... Nelivedu kasutan VÄGA libedal ja siis väga aeglaselt sõites, muidu ikka sügavat lund või muda läbides.
Pideva ilma difrilukkudeta neliveo puhul, nagu ka Nival, veab iga ratas omasoodu, üks vähem, teine rohkem, mõni lippab tühjalt ringi AGA jõuga masinat kuhugi ei vea. Lühike teljevahe on muidugi harju(ta)mise küsimus, ise olen jäisel teel Niva tagant ära kaotanud ka moodsa tehnikaga sõiduautod.

[Pauli]

... ei keera kuhugi enne kui paar ratast libisema ei hakka ja sealt on juba külglibisemiseni ainlt sammuke ...

Külglibisemine ei ole tont, teda tuleb ainult tundma õppida. Ja kui sa seda juba tunned, siis kasutad enda huvides ära. Rallikatel pannakse muide kõik difrid piiratud libisemisega (vahel isegi mehaanilise lukustusega) - isegi esimene. Ma Aivariga päris nõusse ei saa jääda, et need võtted ainult rallirajale jäägu, kõik sõltub ikka konkreetsest olukorrast ja juhist. Igaüks kasutagu selliseid sõiduvõtteid, nagu talle paremini sobib, tähtis on ainult lõpptulemus - ohutus. Ja ohutuse mõõduks on ju avariide puudumine.

Lühike teljevahe on muidugi harju(ta)mise küsimus, ise olen jäisel teel Niva tagant ära kaotanud ka moodsa tehnikaga sõiduautod.

Kõik on harjutamise küsimus: mina olen jäisel teel Žiguli tagant ära kaotanud igasugu tehnikat, muu hulgas ka mõned Quattrod ja Imprezad. Mitte et ma sellega uhkustada tahaks

[honkomees]

Külglibisemine ei ole tont, teda tuleb ainult tundma õppida. Ja kui sa seda juba tunned, siis kasutad enda huvides ära. Rallikatel pannakse muide kõik difrid piiratud libisemisega (vahel isegi mehaanilise lukustusega) - isegi esimene...

külglibisemine tagaveolisel on OK, isegi mõnus tavaline sõiduvõte, ja mõnikord isegi esiveolisel saab hakkama, ka lukustuseta neliveol oskan kuidagiviisi sellega toimetada, aga lukus keskdifriga ja veel enam lukus sildadega, pole selgeks saanud külglibisemisega mängimist, kuidagi ettearvamatu või täpsemalt öeldes ettearvatav on see käitumine, st. et läheb oma teed ja mängida ei anna.

[s!!m]

Tegelikult on sealsamas tankiloo lehe peal üks väga vahva videolõik mis räägib iseenda eest

http://www.youtube.com/watch?v=PIpRju_p ... re=related

Ka Niiva on ühe koha peal olemas

Enamus kaadreid minu meelest on sellest kui keegi end kuskile pasa sisse ära uputab. Aga maastiku võimekus on veneautodel päris hea kui neid natuke "näppida".

[Pauli]

Kõhutunne ütleb, et siin pole süüdi mitte difrid-lukud vaid konkreetne masinamudel. Izuzu kastikast sa rääkisid, mõtleme - pikk ja kitsas masin, mass esiotsa peal. Sihukesel on üsna ootuspärane, et ta esiveo sisselülitamisel alajuhitavaks muutub. No ja kui saba liputama hakkab, siis kerge saba tõttu läheb väga järsku ülejuhitavaks.
Aga kui nüüd järele mõelda, siis me jahume praegu suht mõtetul teemal - heade maastikuomadustega masinad on kõik halbade (või väga halbade) sõiduomadustega ja üritada nendega kiiresti sõita on tühi töö ja vaimu närimine.

[aivar00]

Ei ole küll elukutseline autolukksepp, kuid nii lääne kastikatel ja ka vene UAZikul on mõlemas sillas difrid. Ja nood töötavad nagu difrid ikka- muidu ei kannataks nondega teel üldsegi liigelda rääkimata kurvi võtmisest. Usun, et Mosse on proovinud keevitusega kinni lastud tagadifriga Ladat- see on sõidukogemus omaette.
Peaks veidi asjaolusid täpsustama- arvan, et Honkomees peab oma jutus silmas keskdiferentsiaali puudumist paljudel masinatel. Ja sellest siis ka masinate veidi erinev käitumine sõites- keskdiferentsiaaliga autoga ja ilma. See aga juba tõesti teine teema ja kuulub vast rohkem 4*4 foorumisse

[honkomees]

mis ma siis kogu aeg rääkisin

kuna keskdifrit kui sellist ei ole (ei ole minu teada ühelgi kastikal, ei uazil ei japsidel) ja esisilla sisselülilimisel on sillad jäigalt taga.

ja lõpuks saidki aru

...Peaks veidi asjaolusid täpsustama- arvan, et Honkomees peab oma jutus silmas keskdiferentsiaali puudumist paljudel masinatel....

[honkomees]

Kõhutunne ütleb, et siin pole süüdi mitte difrid-lukud vaid konkreetne masinamudel. Izuzu kastikast sa rääkisid, mõtleme - pikk ja kitsas masin, mass esiotsa peal....

Pole ta teistest japside kastikatest midagi kiitsakam, samas täpselt samamoodi käitus ka UAZ 452D kastikas sisselülitud esisillaga (veoskeem täpselt sama), sellega sai ikka nii mõnigi kord kurvist otse pandud põllule (noh olin siis paarkümmend aastat noorem kah)...

[kirp]

UAZ-il olla nii tavalise kui piiratud libisemisega sildu (mingi sõjaväe variant). Küsiks teadjamatelt palju piiratud libisemisega sild läbitavust juurde annab ja kas seda kasutatakse ka esisillas (enamasti vist taga). Olen nii aru saanud, et piiratud libisemisega võib sama silla rataste jõud olla natuke rohkem erinev, enne kui üks ratas täiesti libisema hakkab ja teine enam üldse ei vea. Kui üks ratas on ikka väga kinni ja teine nt. libedal, siis ei aita ka selline sild (erinevalt sillablokeeringust)?

[aivar00]

tsiteerin:
Kui üks ratas on ikka väga kinni ja teine nt. libedal, siis ei aita ka selline sild (erinevalt sillablokeeringust)?
Täpselt nii ta on. Isegi vene GAZ 66- difreid topiti omal ajal GAZ 53 kallajatele alla, et tatisel põllul läbivus parem oleks. Täielikult ta aga ei blokeeru.
Samas enda vanal Mazda B2500 ja ka praegusel Hiluxil olen täheldanud, et kui sa istud kinni ning annad palju paaru, siis hakkab tagasillas ainult 1 ratas kaapima. Ilma gaasitamata aeglustiga praktiliselt tühikäigul (Hiluxil ka nn. pöörete suurendamise lüliti maastikul ronimiseks- ei pea jalga gaasil hoidma) vaikselt sidurit libistades hakkavad tagasillas mõlemad rattad nn. nõksutama ehk siis vedama. Ise nii mitu korda ennast "vabaks" meelitanud.
Kui aga paigaldad nn. mehhaanilise difri bloki, siis on suurem tõenäosus eriti laia rehvi puhul hakata poolasse vahetama.

[Ten]

Uaz n.ö. sõjaväesillaks nimetatakse portaal silda.Tavalist sirget silda kolhoosnikuks.Mõlemale toodetakse lukkdiffreid.On erinevaid süsteeme.Endal GAZ 69 tagasillas nn BTR-i lukk.Soovitan soojalt.
Lisan veel Niva fännidele,et neid toodetakse ka Nivale ja Chevy Nivale.

[honkomees]

kahjuks pole endal BTR-i lukuga sõjaväesildadega uazi olnud, see sild on praegugi venes väikest varandust väärt, mõne odava pruugitud jeebi võid sama raha eest saada, oma kogemused ikka kolhoosnikuga. Samas on UAZ auto, millega ma praktiliselt sees pole olnud, kõikidest mul olnud neliveolistest ainukesena olen alati ise välja saanud mõningase kaevamise järel. Ühel tuttaval jahimehel on nn buhanka e siis uaz-buss, millel diisel peal, difrilukud sildades ja võimas kumm all. Seal kus kõik lääne ja jaapani jeebimehed keerasid ikka teepeal jõnksutades ringi lõi tema plokid peale, rooli risti ja kaks korda läbi eurokraavi paksus lumes ning uuesti tee peal tagasi...

[honkomees]

Samas enda vanal Mazda B2500 ja ka praegusel Hiluxil olen täheldanud, et kui sa istud kinni ning annad palju paaru, siis hakkab tagasillas ainult 1 ratas kaapima. Ilma gaasitamata aeglustiga praktiliselt tühikäigul (Hiluxil ka nn. pöörete suurendamise lüliti maastikul ronimiseks- ei pea jalga gaasil hoidma) vaikselt sidurit libistades hakkavad tagasillas mõlemad rattad nn. nõksutama ehk siis vedama. Ise nii mitu korda ennast "vabaks" meelitanud.

nii ta lsd puhul ongi, natuke peab see teine ratas ka pidama, siis aitab aga mitte palju