Vatjopkade jahijutt ja Läti teema pakkus endale ka huvi. Ei tea kas mul kõva närv või siiani õnne palju olnud, aga seni pole kütiliinil seistes veel kordagi pähe tulnud, et krt selle mehe kõrval küll seista ei tahaks (laskekatse teemadel siis).
Ahjaa, tegelikult jääb ajakirja lugedes natukene mulje, et poole talveni kirjutatakse kokkutulekust (ka seda mida pole isegi kokkutulekul käinutel huvitav lugeda, isegi kokkutulekul pole olnud huvitav vaadata-kuulata) ning talvel siis kuni jaanipäevani tuleb jõulurahu kuulutamist. Ja see 2 lk-d ulmepilti... küljendaja suitsetas seent sel ajal kui miskit sellist treis, koos peatoimetajaga, või?
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Läti artikkel oli vajalik ja teema huvitav aga kirjutaja oli suhteliselt kehvakene. Ühte sama lauset ja mõtet korrati 3-5 korda artikli jooksul. Samuti jäid minuarust argumendid ja analüüs üpris kehvakeseks. ootaks antud teemal asjalikumat kajastust.
See mingite ulmepiltide kasutamine on küll jama. Eestis on praegu 10000+ aktiivset loodusfotograafi kellelt tuleb pidevalt täitsa häid pilte. Sellised magedad karjuvate värvidega kollaazid panevad ajakirja ja eriti kalendri parast küll häbi tundma.
Tuhka need kormoranid, aga kedagi Lillemäe noomitus ei riivanud? Endale tundus see nats nagu naljakas (12meest 13 siga). Tea kas kõik ikka peavad fritsude moodi oma jahte toimetama? Eriti naljakas oli peale tema manitsust vaadata pilti, kus Lillemäe ise gnu selja taga kaaslasega põidlad püsti, tea kus seal see surnuaed enne pilti jäi?
Täpselt nii.Ise kutsuvad üles kirjutama ja ajakirja mitmekesisemaks ja huvitavamaks muutma ja kui siis keegi võtab asja ette,siis järgmises ajakirjas saab ,,isakese,, käest nii,et tolmab.Kui asi ei kõlvanud,oleks võinud ju välja jätta.Minuteada nad ju kõik seal Kuristikus ninapidi koos.Igal juhul kaastööd selline käitumine küll ei õhuta tegema.
Lillemäe artikkel oli huvitav jah, pole ise taolise rituaaliga kokku puutunud. Teises artiklis ka kajastati jahitratitsiione ja pasuna puhumist. On mõni jahtkond kus seda pasuna puhumist harrastatakse ka? Või kas on selliseid jahimehi kes seda puhuda oskavad?
Nojah, millegagi on ju vaja ajakirjanumbreid ometi täita. Kuna kogu see meeletu hulk kaastöölisi, kes tahaks oma kirjalugusid EJ avaldada, on viimseni segadusse aetud topeltnumbrite tähtaegadega, siis tuleb vanal kaardiväel viimasel hetkel midagi klaviatuurist välja võluda.
Olen paljudes jahtides välismaal osalenud aga kusagil pole mingit "surnuaeda" ehitatud,küll aga austatakse ulukit oksaga (nagu meilgi).See "surnuaia" värk rohkem filmitegemiseks ja suurtel klapperjahtides kasutusel,kus vaja midagi kellegile näidata-tõestada.Selline tüüpiline saksa jaht:ca 10-15 meest seajahis,kütitakse keskmiselt 6-7 siga,soovitakse kättpidi laskjale õnne,võetakse vere- ja keeritsussi proovid ning asi sellega piirdubki.Kes soovib see läheb hiljem õllekasse.Küll aga austatakse kemsi ja hirve õhtul rohke snapsuga. PS.Need minu kogemused mis ei pruugi kõikjal nii olla.
Võtsin kah 3/4 numbri ette ning mõned kommentaarid. See topeltnumbri probleem kipub olema selles, et mõned artiklid jäävad hiljaks. Temaatika "Söödasõimes", "Põdravasikas" ja "Metskitse lisasöötmises"(siin küll ka ajakohast) on muidugi hea igal ajal uuesti läbi käia, kuid kui näiteks 7/8 numbris räägitakse sokujahist, siis reaalajale sobiv teema on hilinenud. Aga see on selline paratamatus, vist... Mulle meeldis Vainura jutt, kuidagi tasakaalustav ning üldistele tõdedele keskenduv. Aga mis siis veel? Kormoran Randla interpretatsioonil on selline, et küll loodus asjad ise ära korraldab. Õige küll, kuid minuarust on inimesel ikkagi mingi olulisem roll, kui asjade jälgija oma. Ootasin, et Kuristik EJS ladvikuna võtab kah seisukohti, et kuhu siis jahiseaduse muutmissaaga jõudnud jmt, kuid pigem oodatakse kaastöid. Ikkagi jääb sisulist poolt kole väheseks.