Jahinduse tulevik

[baddmann]

.... Ja miks peakski alustama midagi täiesti nullist,ainult muutmise enese pärast seda vast küll teha pole mõtet!

Vaata, Kult, see siin on foorum ja konkreetses teemas on kutsutud üles mõtisklema jahinduse tuleviku üle. Mina saan teema-algataja ettepanekust selliselt aru, et ärgem selles teemas mõelgem mingite konkreetsete detailsete üldpilti liigselt koormavate üksikettepanekute üle (mida maaomaniku mingi müstiline automaatliikmeks võtmine ju on), vaid alustagem oma mõttearendusega puhtalt lehelt. Ja et oleks ikka puust ja punaseks ette tehtud, siis mitte puhtalt lehelt uue teema algatamise mõttes, vaid väljaspool raame mõtlemise mõttes. Ega kõik ei pruugigi muidugi aru saada, mida silmas peetakse

BM

[kakuke]

Mõni ehk ei saa aru, aga BM tahab öelda, et vaata oma mätta otsast kaugemale. Ära mõtle nii nagu sulle endale vaid kasulik on. Et teisel osapoolel oleks ka huvi.

[baddmann]

Mõni ehk ei saa aru, aga BM tahab öelda, et vaata oma mätta otsast kaugemale. Ära mõtle nii nagu sulle endale vaid kasulik on. Et teisel osapoolel oleks ka huvi.

Tänan, Kakuke! Osaliselt mõtlesin ma seda küll, aga ehk veelgi laiemalt. Lihtne näide: alustame olukorras, et on Eestimaa, mis on ühel või teisel moel jagatud maaomanditeks, siis on ulukid mis seal maa peal elavad ja on olemas väga abstraktne ja põhimõtteline idee, et neid ulukeid võiks küttida. Kui foorumikasutaja oleks Kõigevägevam, siis kuidas ta alustaks olukorra reguleerimist kaasaegses vaimus

BM

[gunnar]

Mõni ehk ei saa aru, aga BM tahab öelda, et vaata oma mätta otsast kaugemale. Ära mõtle nii nagu sulle endale vaid kasulik on. Et teisel osapoolel oleks ka huvi.

Tänan, Kakuke! Osaliselt mõtlesin ma seda küll, aga ehk veelgi laiemalt. Lihtne näide: alustame olukorras, et on Eestimaa, mis on ühel või teisel moel jagatud maaomanditeks, siis on ulukid mis seal maa peal elavad ja on olemas väga abstraktne ja põhimõtteline idee, et neid ulukeid võiks küttida. Kui foorumikasutaja oleks Kõigevägevam, siis kuidas ta alustaks olukorra reguleerimist kaasaegses vaimus

BM

See siis juba nagu äriplaani koostamine Kõigepealt tuleks selegeks teha kuidas me küttima hakkaks, kas populatsioon nulli või on pikemaid plaane. Kui on siis kuidas jahindust nii organiseerida et elujõuline asurkond eksisteerida saaks. Loomulikult tuleks ka paika panna ühelselt mis on üldse elujõuline populatsioon. Loomaaia asukad seda vist ikka ei ole Puhtalt orgaaniline protsess: eeldus-eesmärk-tegutsemisviis-tegu-tagajärg.

[kakuke]

Ongi mingis mõttes. Minu silmis näiteks ongi samal pulgal muude taastuvate loodusresurssidega. Nagu metsast puu raiumine. Lõikad maha ja tuleb uus asemele, eeldusel, et eeldused selleks kõik olemas. Mis seal nii müstilist? Ja kui maaomanik huvitatud, et loomi jaguks, siis ei lasta miskit nulli (kui tema korraldab). Sama moodi võiksid jahimehed ju mingite ulukite arvukuse hetkel nulli viia, aga seda ju pole toimunud.

[gunnar]

Ongi mingis mõttes. Minu silmis näiteks ongi samal pulgal muude taastuvate loodusresurssidega. Nagu metsast puu raiumine. Lõikad maha ja tuleb uus asemele, eeldusel, et eeldused selleks kõik olemas. Mis seal nii müstilist? Ja kui maaomanik huvitatud, et loomi jaguks, siis ei lasta miskit nulli (kui tema korraldab). Sama moodi võiksid jahimehed ju mingite ulukite arvukuse hetkel nulli viia, aga seda ju pole toimunud.

Heake küll. Siis oleks jahinduse korralduse poolelt küsimus : Kas piisab olemasolevatest jahimees/maaomanikest et optimaalne ulukite arvukus hoida. Kui jah, siis pole enam edasi juttu, jahindus maaomanike kätte ja kõik. Siinjuures peaks arvestama seda et mitte iga jahimehest maaomanik ei oma maad kohas kus jahis tahaks käia.

[kakuke]

Aga miks peaks mõtlema just nii, et jahimehest maaomanik? Maaomanik ise ei võiks/suudaks teisiti asja korraldada? Mõne jaoks võibolla tõesti ületamatu mõelda, et tema see ainus, keda keegi asendada ei suudaks, aga kui tulevad elus jamad ja asendada vaja, siis elu näidanud, et edukalt leitakse asendaja.

[gunnar]

Aga miks peaks mõtlema just nii, et jahimehest maaomanik? Maaomanik ise ei võiks/suudaks teisiti asja korraldada? Mõne jaoks võibolla tõesti ületamatu mõelda, et tema see ainus, keda keegi asendada ei suudaks, aga kui tulevad elus jamad ja asendada vaja siis elu näidanud, et edukalt leitakse asendaja.

Võib ikka, see ongi tema vabadus siis oma õigust omal soovil/viisil realiseerida.

[baddmann]

Aga miks peaks mõtlema just nii, et jahimehest maaomanik? Maaomanik ise ei võiks/suudaks teisiti asja korraldada? Mõne jaoks võibolla tõesti ületamatu mõelda, et tema see ainus, keda keegi asendada ei suudaks, aga kui tulevad elus jamad ja asendada vaja siis elu näidanud, et edukalt leitakse asendaja.

Võib ikka, see ongi tema vabadus siis oma õigust omal soovil/viisil realiseerida.

Millest jõuame järelduseni, et majandaja (maaomanik või jp kasutaja, vahet hetkel pole) ei pea olema sama subjekt, kes jahti peab. Õige!

BM

[Siili]

Ma sügavalt kahtlen,siin väljaõeldud soovituses"ümber kasvatada".Tegu ikkagi täiskasvanutega.Oma rolli mängib nn "tõrva tilk" ja võhiklus.Suur on üllatus kulutustest mis on seotud jahiga.
Põllutööd.
Seemnete ost.
Umbrohu tõgie.
Tonnide viisi sööda ostmist.
Kahjustuste valvamisi.
Koerte ost ja söötmine.
Lõputu kulu transpordile ja varustusele
Praktiliselt kulub sinna ka lõviosa vabast ajast
Ressursi maks riigile.
Mehemoodi higistada metsas.
Metsast saadakse parem tervis.Rähni pidi puuotsa viima veri, ju siis sama asi viib metsa ka mehe-naise.Liha on kordades odavam osta poest.
Saaks ka teisiti,kõik äriks ja metsa tagasi mitte midagi. Küsiksin."Kui kauaks jätkub nii ressurssi?"

[kakuke]

Siili mõttekäik jäi jube segaseks. Kas ka miskit sellest ooperist, et ainult nii võimalik ennekõike nagu hetkel on?

[Ahto Kattai]

Las see teema jääda siis jah teadjamate meeste valgustada,kes teemaalgataja mõtteid paremini tajub!
P.s. Ei õigusta kirjavigu,aga on jäänud silma,et mõni mode mängib koolipapat punast tinti pritsides,aga millegipärast ainult teatud persoonide postitustes!

[Mart]

Ja kui maaomanik huvitatud, et loomi jaguks

Kus kohast sa võtad, et maaomanik on huvitatud. Neid ulukite olemasolust huvitatud inimesi on ikka palju rohkem, kui maaomanikke.

Sama moodi võiksid jahimehed ju mingite ulukite arvukuse hetkel nulli viia, aga seda ju pole toimunud.

Ainult tänu sellele, et küttimine on reguleeritud.

Maaomanik ise ei võiks/suudaks teisiti asja korraldada?

Jah võiks küll, aga mis sa mõtled selle teisiti korraldamise all.

ja on olemas väga abstraktne ja põhimõtteline idee, et neid ulukeid võiks küttida.

Kes kütib, selles ongi küsimus, mis selle vahu on ülesse keeranud.
Idee peaks olema, et Jahipiirkonda haldab kohalike külade mehed, kui hakata importima isetarku, siis see tekitab veelgi rohkem pingeid, kui praegu. Sellepärast olen ma kõvasti kinni praeguse jahiseaduse idees, et jahipiirkonna haldamine antakse organisatsioonile mis kaasab enim kohalikke jahimeestest maaomanikke.

Kui suured need piirkonnad on, see võiks olla päris arutelu teema kohe. Ei näe kolli väiksemates jahipiirkondades, kui suudetakse need organiseerida informatiivses mõttes, et info liiguks ja toimuks analoogne teadusmaterjalide kogumine ning seiresüsteem kui hetkel.

Ulukikahjustuste kompenseerimise peab enda õlule võtma riik, sest maaomand on igavene, vahetub ainult omanik, riik on igavene, vahetuvad ainult ministrid, jahimees ei ole igavene, paneb pileti lauale ja kes siis kompenseerib. Lisaks kui on moodustatud MTÜ-d, siis MTÜ-de seaduse järgi vastutavad MTÜ-le esitatud nõuete eest juhatuse liikmed solidaarselt. Sa ei saa väljatöötada kahjutasude maksmise süsteemi hobiga tegelejate pealt.

[joosep]

Et kõik ausalt ära rääkida, siis peaks alustama sellest, mis on jahindus, mis otstarve tal on ja kuidas seda saavutada. Metsamehena toon võrdluse selle valdkonnaga. Ligi paarkümmend aastat tagasi tekkisid meil üle hulga aja erametsaomanikud. Paljud imestasid, miks ei või omal maal teha ja raiuda niipalju, kui tahad? Miks on vaja seadusi? Kuna loodusressurss (nii puud kui loomad) on mõnes mõttes kõigi omad, siis tuleb sellega toimetada nii, et kõik rahul on. Ühest küljest keskkonnakaitsja, teisest puidu- või lihatarbija, vahepeal on ka veel maaomanik ja töömees. Asi on paigas siis, kui kõik on maksimaalselt või võrdselt rahul. Täielikku rahulolu ei saa muidugi olla: kui lastakse kasvõi paar hunti maha, hakkab keskkonnakaitsja juba nutma, samal ajal, kui lambakasvataja veel arugi ei saa, et mõni susi vähemaks on jäänud. Kui aga lasta niipalju, et ükski lammas ei väriseks, oleks hunti juba nii vähe, et jahimees nutab, aga keskkonnakaitsja on juba infarkti surnud (mis muudab omamoodi sellesinase issanda loomaaia liigivaesemaks). Seega on vaja teada, kuipalju on vajalik, lubatud ja suurim võimalik loomade arvukus, et looduses oleks tasakaal, aga kõik huvigrupid maksimaalselt rahul. Siis selgitada välja, millised tegevused/tegevusetused/keelud on selle saavutamiseks vajalikud. Alles siis saab jõuda välja selleni, millised peaksid olema jahipiirkonnad ja kes seal tegutseda võivad.

Kõike seda arvesse võttes tundub, et reformide alustamine sellest, kellele anda jahipidamisõigus ja kes kellele selle eest maksab on täielikult vale.

[Mart]

Siinjuures tuli meelde, et viimases Jahimehes andis maaomanikest põllumeeste esindaja teada, et põllumehed ei ole huvitatud jahinduse korraldamisest. Miks peaks siis jahinduse korraldamine minema sellise grupi kätte, maaomanikud, kes ka ise ei ole üksmeelel.
Kuna ulukite olemasolust on huvitatud avalikkus, siis jahindust peab korraldama riik ja siiani on ta sellega ka väga hästi hakkama saanud. Lisaks on riik liitunud mitmete konventsioonidega ja kui ta jahindust ei korralda, kuidas saab ta tagada lepetest kinnipidamise.
Siiani pole jahindusuutjad veel ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti välja käinud, miks on vaja uut jahiseadust. Maaomanikele on antud kõik võimalused oma kodukandis jahinduses kaasa rääkida. Kui aga neil puudub huvi, miks siis seda neile peale sundida.
Ainus muudatus jahindusuutjate eelnõus on, et jahipiirkonna kasutusloa taotleja ei pea kaasama kohalikke maaomanikke ega kohalikke maaomanikest jahimehi ega jahimehi üldse.

Jahinduse tulevikule sooviks maaomanike suuremat h u v i t a t u s t. Hetkel on sellest huvitatud ainult käputäis kohlikke maaomanikke, vähemalt meie jahipiirkonnas.

Minu mõte oleks - ärge võtke jahinduse korraldamist kohalike jahimeeste (sotsiaalne kohaliku piirkonna grupp mehi kuhu kuuluvad erineva materjaalse kindlustatusega mehed erinevatelt elualadelt, kus autoriteedi määrab jahikogemus jahipidamisvõimekus ) käest ära.