Kandiline või ümar?

[rajaleidja]

Teadjad jahimehed ütlesid, et kandiline lakukivi pidi parem olema. Panin kaks ümarat üles ja põdrad käivad neist mööda. Asi ei ole selles, et nad üles ei leiaks. Jäljed samas kõrval. Ja värvieelistused pidid neil ka olema. Vist kollast ei taha ka. Võin eksida.
Oskab keegi kommenteerida.

[Eik]

Meie koos sõbraga oleme pannud siiani kandilisi ja need küll on kõik ära söödud, ka känd läikima löödud.
Kindlsti on neil ka maitse erinevused, pead uurima milliseid siiani teie sektsiooni liikmed on kasutanud ja võibolla hoopis naabrid, ning loom on sellega harjunud.

[Jalakäija]

Kandiline või ümmargune küll aga mis moodi need soolakivid asetatud on. Kas maa pinnale või siis mõne maasse kaevatud posti otsas või mõnel muul viisil?
Oleksin huvitatud igasugustest huvitavatest ideedest ja kogemustest.
Siiani oleme ise kasutanud umbes 6 aastat varianti kus posti otsa on asetatud trenaaži toru ja seal see puhas sool ja töötab väga hästi.

[rajaleidja]

Tavalilne sool ikka see kõige parem ei ole. Põdrad ja kitsed seda eriti ei taha, nad ei saa sealt vajalikke aineid kätte. Kõige parem on kasutada spets soolakive metsloomade jaoks. Tallinnas müüakse neid eesti jahimeeste seltsi majas(kuskil teemas käis aadress ka läbi). Maksab 64.- eek. Neil on spets ained loomade jaoks ja pidavat ka lõhnaaineid meelitamiseks sisaldama. Kasutasime varem ka ümmargusi, vist lehmadele jne. mõeldud, aga neid nad eriti ei taha, need lähevad vihmaga kole pehmeks ja lögaseks, nii et võidd lusikaga süüa. Täna hommikul vahetasin just ümmarguse õige kandilise vastu ära. Põdrad olid alles äsja soolaku kõrvalt haaba söönud ja soola pole puutunud.
Soolaku teed ikka nii, et saed puu põdrale söömiseks parajalt kõrguselt maha, lööd vaia sisse(hea, kui puust vaia, metallvardaga on oht, et jääb talvel veel keelega kinni, nii on juhtunud) ja paned kivi otsa. Kui sobilikku puud ei ole, võid ka posti maasse kaevata. Aga lase saega mööda külgi sooned ka alla, et vihma ja sulaga soolast vett alla niriseks. Siis saavad kitsed ja sead ka. Sigadele meeldib see ka. Olen mõelnud, et peaks sigade jaoks eraldi soolaku tegeme, hästi madala. Puuna kasuta võimaluse korral haaba, siis saavad ka seda süüa ja saas toimib see peibutisena, et kergemini soolaku üles leiavad. Aga kui on lõhnaainetega kivi, siis leiavad üles ikka.Meil on ka männi otsa tehtud ja käivad küll.
Ja tundub, et meil on neist ikka kasu ka. Kevadel tehti juurde üle kümne soolaku ja sügiel oli suurte sarvedega pulle kõvasti rohkem, kui tavaliselt. 100% ei ütle, et just soolaku pärast.
Ehk oskab keegi veel parandada mind või lisada midagi, kuhu teha jne.

[kakuke]

Ise olen siiamaani kaks soolakut ülesse seadnud (kolmas on veel autos). Mingist Osoonist on kõrvu jäänud, et soolak rajati umbes 2,5 m kõrgusele ja ka just haava otsa. Loomad ei pääse otse kivi kallale, küll aga saavad lakkuda seda, mis mööda puud alla niriseb. Ise tegin ka nii, eks näis mis välja tuleb. Puusse lõin sisse hästi suure raudnaela, kuna mootorsaage ei oma ja auk kandilise kivi sees on ka hästi väike (ümmargust kivi pole näinud). Mõlemad soolakud on rajatud loomade traditsioonilistele käigukohtadele.

[rajaleidja]

Ise oleme teinud vähe madalamale, nii et põdrad lakuvad soolakivi. Kui pikemat aega kivi juba olnud, siis on selgelt näha keelega tõmbamise jäljed. Aga olen ka 2,5 meetri kõrguseid näinud ja toimivad samamoodi. Kumb variant see õigem oleks ei tea, kas üldse ongi. Toimivad mõlemad ju

[vkx]

Me panime sõbraga suve lõpus üles posti, mille kõrgus on nii, et põder selle otsas olevat soola ennast kätte ei saa. Soolaks on ümmargune sool, mis sai ostetud veterinaar apteegist, Tallinnas Tondi kandis. Pakendi peal oli märgitud, et sobib nii kodu- kui metsloomadele ja sisaldab neile vajalikke vitamiine jne. Posti otsa lõime metallist vaia ning sool on selle otsas, sai ka postile sooned saega sisse tõmmatud. Algul oli posti juures näha nii põdra, kitse kui ka sigade jälgi, viimased kuu-kaks käivad seal valdavalt ainult sead kahjuks, seda ehk ka selle pärast, et veame sinna regulaarselt sigadele sööta. Ei tea kas peaks proovima seda kandilist soola, äkki tulevad ka põdrad tagasi?

[kakuke]

Aga lase saega mööda külgi sooned ka alla, et vihma ja sulaga soolast vett alla niriseks. Siis saavad kitsed ja sead ka.

Kas muidu siis alla ei nirisegi. Mõtlesin, et kui kallab taevast alla, küll siis ka niriseb mööda posti.

[Nivaomanik]

Soola jookeseb ka kindlasti allapoole ilma soonteta. Kas siis soonte põhja soola üleliia ei ladestu? Sealt ei saa ju loomad seda kätte kui sooned väga sügavad tulevad.

[rajaleidja]

Ei tea kas peaks proovima seda kandilist soola, äkki tulevad ka põdrad tagasi?

Kui põdrad enne seal käisid, siis pole vast vaja ümber vahetama hakata. Nad tead et sool neid seal ootab. Kui see kandiline siiski sisaldab neid lõhnaaineid, siis võid mõne uue neljajalgse ligi meelitada küll. Aga tundub, et põdrad ei tahagi praegu seda soola nii väga. Paljud räägivad, et soolakute peal ei käida.
Ja teine asi. Kui sigade ja põtrade söögiplatsid on väga lähestikku, siis võib juhtuda et põdrad peletatakse eemale. Olen seda kuskilt raamatust (ehk jahimehe käsiraamatust) lugenud, et söödaplatse ja põlde erinevatele loomadele ei tasu väga lähestikku teha.
Aga tõenäoliselt on praegu asi ikkagi selles, et veel on nii soe ja põdrad ei vaja hetkel soola. Oota kui läheb külmemaks ja lumi maha tuleb.

Sooned postil on head selleks, et nad juhivad seda soolvett täpselt sinna kuhu ise tahad. Ise teen neli soont, mitte väga pikalt alla. Nii voolab seda ühtlaselt tervele tüvele. Ilma soonteta on see asi, et soolvett võib hakata alla nirisema ainult ühest kohast. Kui panna aga kivi peenema posti otsa kui on sool, siis seda muret ikka ei ole.

[Nivaomanik]

Meil on kõrvuti kõik nii soolak, söödapõld põtradele, hirvedele ja kitsedele ja sigade söötmisplats seal kõrval veel. Ei saa küll öelda et loomad üksteist segaks. Käivad kõik ilusti söömas. Nii kui nii peavad ju koos metsas elama.
Korraga olen põllus näinud ilusti koos söömas 6 hirve ja põder nende seltsis.

[rajaleidja]

Kitsed, põdrad ja hirved kindlasti üksteist ei sega. Sigadega see asi, et eks nemad käivad vähe teisel ajal söömas kui kitsed ja põdrad. Ise arvan ka et ei tohiks eriti segada, lihtsalt olen seda lugenud ja mõtlesin et mainin ka siin ära.
Saan ka ise targemaks

[vkx]

Tekkis endalgi väike kahtlus, et äkki on sead meie posti n.ö. endale vallutanud aga samas teiste ja vanemate postide juures on ikka näha kõikide jälgi koos. Aga jahh, olen isegi kuulnud, et praegast põdrad pidavat suht vähe soolakute juures käima ka mujal. Muideks, huvitavatest söödakaaslastest, üleeelmisel suvel nägime sõbraga ühel sööta jäetud põllul praktiliselt kõrvuti, mõne meetri kaugusel teineteisest, rahulikult söömas sokku ja siga, nagu vanad head sõbrad.

[Eik]

Muideks, huvitavatest söödakaaslastest, üleeelmisel suvel nägime sõbraga ühel sööta jäetud põllul praktiliselt kõrvuti, mõne meetri kaugusel teineteisest, rahulikult söömas sokku ja siga, nagu vanad head sõbrad.

See on nagu kooslus, üks näeb ja kuuleb hästi, teine aga tunneb lõhna.
Nii saavad mõlemad rahulikult süüa.

[kakuke]

See on nagu kooslus, üks näeb ja kuuleb hästi, teine aga tunneb lõhna.
Nii saavad mõlemad rahulikult süüa.

Meil on küll siga tavaliselt kitsed põllult minema ajanud.