Jahinduse tulevik
Re: Jahinduse tulevik
Ei maksa minust valesti aru saada. Minu deviis pole kõik rahaks. Mina räägin sellest, et kuidas mingi osa lihtsalt ongi juba rahaks tehtud ja seal, kus seda tehtud pole, ka seal pole asjad alati nii nagu olema peaksid. Minu ideaalpildis peaksid kõik huvipooled olema sümbioosis. Nii lihtne või keeruline see tegelikult ongi. Tore on minna kellegi maaomaniku maale jahti, kui ei pea mõtlema, et kas siin peaks hiilima ja käituma nagu varas või minu tegevusesse suhtutakse positiivselt.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Re: Jahinduse tulevik
Seda nüüd küll pole, et olen asjast valesti aru saanud. Räägin samast asjast suuremas plaanis. Tõin näite samuti sellest valitsevast mõtteviisist ja käitumiskultuurist üldises mõttes ja ka konkreetselt, ilma, et näpuga otseselt näidanuks või asja päris isiklikuks ajanud oleksin.
Nagu ma eelnenus ütlesin, pole mul soovi olla raske raha eest turist omal kodumaal ja metsades, mis paistab olevat osade ringkondade äriplaan.
Samuti pole mul soovi tülitseda maa ja metsaomanikest ''juppjumalatega'', kes oma ahnuses ja iseteadvuses ning määratatahtmistes vahkvihas mind kinni panna ähvardavad, sõimavad, politsei väljakutsumisega sekeldusi tekitavad nii endile, kui korrakaitsjatele, kui ka mulle ... Või kasvõi maha lüüa ähvardavad, kui jala nende maa peale tõstan - olgu siis kas niisama metsa, jõe või järve äärde minnes, olgu siis kas jalutama, kalale, seenele-marjule või jahile minnes. Selliseid olukordi on mitte ühel korral esinenud elus ja see jätab teate küll, millise meki suhu.
Pole see teema jahimeestele võõras. Usun, et siinkirjutajadki on erinevates elusituatsioonides selliste asjadega kokku puutunud.
Ja muide selle koha pealt on Sul muidugi õigus, et ulukil pole vahet, kes seda niinimetatud resurssi haldab ...
Asi selle uluki koha pealt on ju järgmine, et sellel haldajal on ju vastutus ja ka kohustus käituda selliselt, et seda resurssi jätkuks nii meile, kui ka meie järeltulijatele. Olgu selleks haldajaks siis riik, kes oleme sisuliselt meie kõik ise, kuid me võtame seda sõna ''riik'' aparaadina, kus valitud esindajad on minetanud reaalse analüüsi ja mõtlemisvõime, käitudes justnimelt selliselt, et ''pärast meid tulgu või veeuputus''.
Olgu selleks resursihaldajaks siis kas jahimehed, see tähendab jällegi meid endid, keda hirmsasti püüab see ''aparaat'' seal ladvas kõvasti reformida ... Või olgu selleks haldajaks maa ja metsaomanikering kas siis koos jahimeestega, jahimeestena või muidu ka kuidagi.
Ikkagi on asja tuum sellises tegutsemises, millega kaasnevad vastutus ja selle vastutusega kaasnevad kohustused. Kui neid sõnu esile tuua ''vastutus'' ja ''kohustus'' siis paraku on südametunnistuse ja aususe järgi käitujaid meie endi hulgas kui palju ?
Mul pole midagi selle vastu, kui hallatakse ja tehakse kõik selleks, et resurssi ehk siis jahiulukite asurkonda jagub nii meile, kui järeltulijatele ja pole midagi selle vastu, kui omavahel kõik asjad lahti ilusti räägitud saavad ja minnakse ühiselt edasi tehes kõik selleks, et valitseks üksmeel ja tasakaal, kuid tänasel päeval paistab see mõtteviis olema üsna utopistlik ja taunitav lausa. Ärimudelitega selline vastutustundlik lähenemine kuidagi klappida ei taha.
Targutajaid jagub nii ühele, kui teisele poolele, kuid kui reaalselt vastutama peab hakkama, siis on enamikul väljavabandusi nagu ''saelaudu vändrast'' võtta.
Antagu mulle mu mõtteviis andeks, kui keegi selle läbi end valusalt puudutatuna tunneb, kuid see on reaalsus tänasel päeval.
Nagu ma eelnenus ütlesin, pole mul soovi olla raske raha eest turist omal kodumaal ja metsades, mis paistab olevat osade ringkondade äriplaan.
Samuti pole mul soovi tülitseda maa ja metsaomanikest ''juppjumalatega'', kes oma ahnuses ja iseteadvuses ning määratatahtmistes vahkvihas mind kinni panna ähvardavad, sõimavad, politsei väljakutsumisega sekeldusi tekitavad nii endile, kui korrakaitsjatele, kui ka mulle ... Või kasvõi maha lüüa ähvardavad, kui jala nende maa peale tõstan - olgu siis kas niisama metsa, jõe või järve äärde minnes, olgu siis kas jalutama, kalale, seenele-marjule või jahile minnes. Selliseid olukordi on mitte ühel korral esinenud elus ja see jätab teate küll, millise meki suhu.
Pole see teema jahimeestele võõras. Usun, et siinkirjutajadki on erinevates elusituatsioonides selliste asjadega kokku puutunud.
Ja muide selle koha pealt on Sul muidugi õigus, et ulukil pole vahet, kes seda niinimetatud resurssi haldab ...
Asi selle uluki koha pealt on ju järgmine, et sellel haldajal on ju vastutus ja ka kohustus käituda selliselt, et seda resurssi jätkuks nii meile, kui ka meie järeltulijatele. Olgu selleks haldajaks siis riik, kes oleme sisuliselt meie kõik ise, kuid me võtame seda sõna ''riik'' aparaadina, kus valitud esindajad on minetanud reaalse analüüsi ja mõtlemisvõime, käitudes justnimelt selliselt, et ''pärast meid tulgu või veeuputus''.
Olgu selleks resursihaldajaks siis kas jahimehed, see tähendab jällegi meid endid, keda hirmsasti püüab see ''aparaat'' seal ladvas kõvasti reformida ... Või olgu selleks haldajaks maa ja metsaomanikering kas siis koos jahimeestega, jahimeestena või muidu ka kuidagi.
Ikkagi on asja tuum sellises tegutsemises, millega kaasnevad vastutus ja selle vastutusega kaasnevad kohustused. Kui neid sõnu esile tuua ''vastutus'' ja ''kohustus'' siis paraku on südametunnistuse ja aususe järgi käitujaid meie endi hulgas kui palju ?
Mul pole midagi selle vastu, kui hallatakse ja tehakse kõik selleks, et resurssi ehk siis jahiulukite asurkonda jagub nii meile, kui järeltulijatele ja pole midagi selle vastu, kui omavahel kõik asjad lahti ilusti räägitud saavad ja minnakse ühiselt edasi tehes kõik selleks, et valitseks üksmeel ja tasakaal, kuid tänasel päeval paistab see mõtteviis olema üsna utopistlik ja taunitav lausa. Ärimudelitega selline vastutustundlik lähenemine kuidagi klappida ei taha.
Targutajaid jagub nii ühele, kui teisele poolele, kuid kui reaalselt vastutama peab hakkama, siis on enamikul väljavabandusi nagu ''saelaudu vändrast'' võtta.
Antagu mulle mu mõtteviis andeks, kui keegi selle läbi end valusalt puudutatuna tunneb, kuid see on reaalsus tänasel päeval.
Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.
Re: Jahinduse tulevik
tsiteerin:
Targutajaid jagub nii ühele, kui teisele poolele, kuid kui reaalselt vastutama peab hakkama, siis on enamikul väljavabandusi nagu ''saelaudu vändrast'' võtta.
Minu arvates reaalse "vastutuse puudumine" ongi põhiline hädade põhjus. Mingeid õigusi endale nõudes unustatakse 100% ära, et õigustega kaasnevad ka kohustused. Kui kohustusi ei kaasneks oleks tegemist puhta anarhiaga. Demagoogitsedes veidi- "meie kõigi poolt palavalt armastatud poliitikud" on oma "vastutuse jutuga" ja ka muude juradega ammuilma kõiki ära tüüdanud- rahvakeeli öeldes kaugenenud reaalsest elust, inimestest rääkimata. Pole mõtet rääkida sellest, mis eksisteerib vaid "tulihingelistes sõnavõttudes".
Nüüd siis edasi mõeldes- mis ajendab inimest(
juppjumalat) tegutsema- ikka enda heaolu (loe- raha olemasolu). Et "jahinduse tuleviku" raames tehtud seadusemuudatused on ajendatud mingitest muudest (kasvõi võimalikult liigirohke elujõulise ulukipopulatsiooni säilitamisest) põhjustest- no andke andeks mina küll seda ei usu.
Kakukese mainitud ideaalpilt- see oleks ka mulle väga
- eeldan, et ka enamusele foorumlastele. Kahjuks aga vist "meie hääled ja mõtted" (loe meie rahakottide paksus) ei küüni vajalikule tasemele
Ja vastavas asutuses istuvad "juppjumalad" peavad ju samuti kuidagi oma eksistentsi nn. uute seaduste paranduste väljatöötamise näol õigustama

Targutajaid jagub nii ühele, kui teisele poolele, kuid kui reaalselt vastutama peab hakkama, siis on enamikul väljavabandusi nagu ''saelaudu vändrast'' võtta.
Minu arvates reaalse "vastutuse puudumine" ongi põhiline hädade põhjus. Mingeid õigusi endale nõudes unustatakse 100% ära, et õigustega kaasnevad ka kohustused. Kui kohustusi ei kaasneks oleks tegemist puhta anarhiaga. Demagoogitsedes veidi- "meie kõigi poolt palavalt armastatud poliitikud" on oma "vastutuse jutuga" ja ka muude juradega ammuilma kõiki ära tüüdanud- rahvakeeli öeldes kaugenenud reaalsest elust, inimestest rääkimata. Pole mõtet rääkida sellest, mis eksisteerib vaid "tulihingelistes sõnavõttudes".
Nüüd siis edasi mõeldes- mis ajendab inimest(

Kakukese mainitud ideaalpilt- see oleks ka mulle väga


Ja vastavas asutuses istuvad "juppjumalad" peavad ju samuti kuidagi oma eksistentsi nn. uute seaduste paranduste väljatöötamise näol õigustama



ikka lõbusalt
Re: Jahinduse tulevik
No vot. Need seadusemuudatused ongi ainult ärimudeli sissesurumisest tingitud ja meie hääled on krt kui hüüdja hääled kõrbes
ja meie ettepanekute peale kõlab vastus ''eks vaatame, mis teha annab''
Midagi mõistlikku, et tehtaks, seda pole lootagi olukorras, kus loodetakse minimaalsete kulutustega (kui üldse kulutustega) kordades rammusat kasumit. Ja kui ütled mõnele ''juppjumalale'', et ole hää mees, tule, paneme traktorile hääled sisse ja harime kevadel üles selle metsaheinamaa tüki ja teeme sinna söödapõllu, siloaugu loomade jaoks, või tule aita söödamaja ehitusega... Kus siis kostab vabandusi ja õigustusi, miks seda temal, kui ''tähtsal isikul'' teha polevat kohe kuidagi võimalik...
Hää küll - raha, ega siis keegi ju asja päris tasuta ju ei taha teha, kuid selle vastutuse ja kohustuste juures on ju olemas kokkulepped inimeste vahel ja liigutatakse ju ka rahalisi väärtuseid, mis on tihti ka naturaalsemat laadi, kui on võimalik kokku leppida.
''Juppjumal'' aga tahab saada seda va rahakest ja justnimelt ja ainult rahakest kordades ja seda pole meil sellistes ulatustes kohe kuidagi sellistele enda arust ''jumalatele'' võimalik anda.
Nii jääbki üle ise teha ja needsamad ''juppjumalad'' siis vaatavad muigelsui, kas avalikult või salaja pihku itsitades pealt, kuis meie väike pundike rabeleb. Meie tegutsemise vilja aga naudivad needsamad isikud mõnuga ja peaasi, et ise sentigi kulutamata ja lillegi liigutamata.


Midagi mõistlikku, et tehtaks, seda pole lootagi olukorras, kus loodetakse minimaalsete kulutustega (kui üldse kulutustega) kordades rammusat kasumit. Ja kui ütled mõnele ''juppjumalale'', et ole hää mees, tule, paneme traktorile hääled sisse ja harime kevadel üles selle metsaheinamaa tüki ja teeme sinna söödapõllu, siloaugu loomade jaoks, või tule aita söödamaja ehitusega... Kus siis kostab vabandusi ja õigustusi, miks seda temal, kui ''tähtsal isikul'' teha polevat kohe kuidagi võimalik...
Hää küll - raha, ega siis keegi ju asja päris tasuta ju ei taha teha, kuid selle vastutuse ja kohustuste juures on ju olemas kokkulepped inimeste vahel ja liigutatakse ju ka rahalisi väärtuseid, mis on tihti ka naturaalsemat laadi, kui on võimalik kokku leppida.
''Juppjumal'' aga tahab saada seda va rahakest ja justnimelt ja ainult rahakest kordades ja seda pole meil sellistes ulatustes kohe kuidagi sellistele enda arust ''jumalatele'' võimalik anda.
Nii jääbki üle ise teha ja needsamad ''juppjumalad'' siis vaatavad muigelsui, kas avalikult või salaja pihku itsitades pealt, kuis meie väike pundike rabeleb. Meie tegutsemise vilja aga naudivad needsamad isikud mõnuga ja peaasi, et ise sentigi kulutamata ja lillegi liigutamata.
Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.
Re: Jahinduse tulevik
Üks näide Soomest, kuidas toimitakse kolmnurgas maaomanik-jahimees-riik .Vt. "Metsästäjä" N1/2010 artikkel" Prosentti riistalle "(alapealkirjaga "Nyt luonnonhoitopeltoja perustamaan!"-maaomanik rajab koostöös jahimeestega ulukitele söödapõlde ja riik kompenseerib kulud.Huvitav, kuidas reageeriks sellisele ettepanekule RMK?
Alati on rohkem kui 2 võimalust!
Re: Jahinduse tulevik
http://www.rmk.ee/meist/kontakt/jahimajandusosakond
Selle jaoks tuleb helistada alates nimekirjast esimesele või kellele neist isikutest iganes ja kuulata, kas tuleb ka visioon, või tahetakse teada meie oma, et seda pärast pakkuda enda oma pähe ....
Või tuleb sealt selgeksõpitud poliitiline mull ...
Isikutega kokku saada ja rääkida annab ilmselt tulemi ''vaatame, mis teha annab''
Loodame, et teistel on paremaid kogemusi jagada siin ja praegu ning ka tulevikus.
Selle jaoks tuleb helistada alates nimekirjast esimesele või kellele neist isikutest iganes ja kuulata, kas tuleb ka visioon, või tahetakse teada meie oma, et seda pärast pakkuda enda oma pähe ....
Või tuleb sealt selgeksõpitud poliitiline mull ...
Isikutega kokku saada ja rääkida annab ilmselt tulemi ''vaatame, mis teha annab''
Loodame, et teistel on paremaid kogemusi jagada siin ja praegu ning ka tulevikus.
Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.
Re: Jahinduse tulevik
Vaadates nimekirjas olevat 2 nime-siin on ikka kits kohe kärneriks pandud
Ju vist vaja Anguse jahipiirkond kah enne "külameeste" kätte minekut praktiliselt ulukivabaks muuta
Samas aga pensionivanus koputab uksele ja peale mind tulgu või veeuputus




Ju vist vaja Anguse jahipiirkond kah enne "külameeste" kätte minekut praktiliselt ulukivabaks muuta



Samas aga pensionivanus koputab uksele ja peale mind tulgu või veeuputus



ikka lõbusalt
Re: Jahinduse tulevik
Nuu kui Sa nüüd just selgeltnägija pole
, siis oled Sa kuumadel jälgedel küll

Täiendan pisut - kärnereid on selles süsteemis hulgi





Täiendan pisut - kärnereid on selles süsteemis hulgi



Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.
Re: Jahinduse tulevik
Rääkige nüüd selget keelt.Mis selle Anguse piirkonnaga on?Kirgi küttis ta juba oksjoni ajal ja ajas nii mõnedki seltskonnad omavahel tülli.Ja leiti ka tapetud jahimees sealt kandist.Kurjad keeled räägivad,et olla salaküttidele otsa sattunud.Mine sa tea kus tõde peitub. 

jahismurf
Re: Jahinduse tulevik
Tõsi ta on, et loomal pole vahet kes teda haldab- jahimees või maaomanik.
Reaalsus on see, et praegu on ainult ühel poolel olemas vahendid (seaduslikud relvad ja teadmised) selleks tegelikuks haldamiseks- nimelt jahimeestel. Teine pool (maaomanikud) peaksid haldusteenust enamasti ikkagi jahimeestelt sisse ostma. Karm tõde on majanduses see, et mida rohkem on vahendajaid seda suurem tuleb kauba hind. Riigil ei ole ju mingit reaalset vajadust (lobistid küll tekitavad praegu seda vajadust) haldamist nii segaseks ja kalliks ajada. Riik tellib haldusteenust maaomanikelt, kes omakorda tellivad selle teenuse jahimeestelt.
Reaalsus on see, et praegu on ainult ühel poolel olemas vahendid (seaduslikud relvad ja teadmised) selleks tegelikuks haldamiseks- nimelt jahimeestel. Teine pool (maaomanikud) peaksid haldusteenust enamasti ikkagi jahimeestelt sisse ostma. Karm tõde on majanduses see, et mida rohkem on vahendajaid seda suurem tuleb kauba hind. Riigil ei ole ju mingit reaalset vajadust (lobistid küll tekitavad praegu seda vajadust) haldamist nii segaseks ja kalliks ajada. Riik tellib haldusteenust maaomanikelt, kes omakorda tellivad selle teenuse jahimeestelt.

Re: Jahinduse tulevik
Hmmm
Olen nagu lugenud algusest saati seda arutelu siin, mille algatas ''aadu kadakas'' ja mõelnud ja
Kas ainult mulle tundub, et siin jälle õngitseti infont omal omapärasel moel, nagu teemas '' Uue JAHISEADUSE väljatöötamise põhjendus'' või olen ma


Olen nagu lugenud algusest saati seda arutelu siin, mille algatas ''aadu kadakas'' ja mõelnud ja



Kas ainult mulle tundub, et siin jälle õngitseti infont omal omapärasel moel, nagu teemas '' Uue JAHISEADUSE väljatöötamise põhjendus'' või olen ma


Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.
Re: Jahinduse tulevik
Sa pead silmas eelmises teemas PS väljaütlemisi? Väga raske tõesti miskit arvata, kui inimene ei julge oma õiget nime taha kirjutada.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Re: Jahinduse tulevik
Filosofeeritagu nii või naa, aga minu seisukoht on endine, et jahipiirkonna haldaja peaks olema kohalik kogukond. Kui lasta otsustada sisserännanutel, siis saab olema ainult üks konfliktipesa ja head nahka sellest ei sünni. Jätkuvalt juhin tähelepanu sellele, et uutjad lihtsalt müüvad eesti jahinduse maha, sellele leiame kinnituse sedusemuutmise põhjenduses, mille järgi jahipiirkonna kasutusloa taotleja ei pea kaasama jahipidamisse kohalikku kogukonda.
-
- Postitusi: 1354
- Liitunud: E Okt 18, 2004 9:57 am
Re: Jahinduse tulevik
Eks siis tulevad mingil määral tagasi mõisa ajad, kus jäägermeisteril ja kohalikul mehel metsas trehvates oli ca 50/50 variant samas seisus koju jõuda. 

Re: Jahinduse tulevik
Olen ise ka maaomanik, aga ei saa aru nendest kes taovad rusikaga vastu rinda ja karjuvad, et minu oma siin ei liigu ja isegi ei vaata siiapoole. Maa peaks olema inimese kasutada mitte omand. Kõik mida ei saa hauda kaasa võtta ei ole omand. Maja ja auto võid ära põletada ja tuha hauda kaasa võtta, aga peale surma jääb maa alles. See oli selline filosofeerimine.
Tegelikult on inimestel huvid, minu huvi on jahilkäimine ja see,et ma saaks metsa veetud sööda eest midagi tagasi, rahulolu heast lasust, tervis metsas liikumisest jne.
Meie jahimaal elavad kaks kohalikku poliitikukest kes peale valimisi tahtsid tulla meile liikmeks. Ise rääkisid, et loomi on liiga palju toome turistid, paneme korra kehtima ja äri käima. Muidugi on nad ise ka maaomanikud kes näevad nüüd võimalust raha teenida.
Tegelikult on inimestel huvid, minu huvi on jahilkäimine ja see,et ma saaks metsa veetud sööda eest midagi tagasi, rahulolu heast lasust, tervis metsas liikumisest jne.
Meie jahimaal elavad kaks kohalikku poliitikukest kes peale valimisi tahtsid tulla meile liikmeks. Ise rääkisid, et loomi on liiga palju toome turistid, paneme korra kehtima ja äri käima. Muidugi on nad ise ka maaomanikud kes näevad nüüd võimalust raha teenida.