Viktoriini küsimusi

[peepk]

Pole vaja sisse lüüa,sest kuul ju jupi peenem,Kui ta seal põhjas juba,mis tast ikka jämedaks taguda.Asi milleski muus,vist "ohota ja rõbalkas" oli juttu sellest,ise poleks kah teadnud.Nii et mõtleme veel.

[Pauli]

See kuuli lapikuks löömine vist rohkem vintraudsete otsastlaetavate teema oli (ja siis kuul ikka õiges kaliibris oli). Aga miks sileraudsetel alakaliibriline . Kuskilt meelde jäänud, et teinekord ümarkuul keerati nahklapi sisse, mis siis töötas nii tropi kui konteinerina.

[peepk]

No vihjaks,et asi on püssirohus.

[peepk]

Vastan siis ise.Must rohi tekitab(kasvatab) juba kuue -seitsme lasu järgi rauaseinale paksu tahma kihi ja täpset kuuli pole enam võimalik rauda lükata.

[jorr]

See võib õige küll olla,kuid vanasti ju eestlaetavaga tavaliselt metsas kuut-seitset lasku ei tehtud,Püss laeti kodus ja lasti metsas tühjaks,või siis laeti kord kaks metsas ja tavaline oli,et peale lasku lükati puhastusvardaga raud ka läbi,no kuidas see tahm sinna siis nii paksult sai,et kuuli segama hakas?kuigi jah,rohtu(suitsuga) läks rauda paras pihutäis ja siis tropp mis ikka vardaga kinni taoti ja siis kuul või haavel.Aga palju olenes muidugi püssi tegumoest ka.

[baddmann]

...kuid vanasti ju eestlaetavaga tavaliselt metsas kuut-seitset lasku ei tehtud,Püss laeti kodus ja lasti metsas tühjaks,või siis laeti kord kaks metsas ja tavaline oli,et peale lasku lükati puhastusvardaga raud ka läbi,...

Ega neid eestlaetavaid ju minevikus kunagi sõjanduses ei kasutatud Jorr, ega ju ? Tolleaegses rivilahingus oli laadimiskiirus ülioluline ja seal küll oletatavasti keegi laskude vahel rauda PUHASTUSvardaga läbi ei lükanud. Puhastusvardaga lükati laskude vahel, tõsi küll, läbi eestlaetavate suurtükkide rauad.

BM

[jorr]

Sõjas oli ka ikka vaja vardaga laadides trop kinni lüüa,muidu ei tulnud ju paukugi.Kuul ka löödi vardaga paika,oled ju vanades filmides ise näinud.Need just need enne tagantlaetavate ilmumist ja olid pika rauaga püssid,kuid ega mina kõiki sõjapüsse ju teagi.Olen ise aint ühte eestlaetavat näppinud ja see ikka jahipüss oli.

[duv]

Kuul jääti veits väiksem ikka laadimise lihtsustamiseks, et poleks vaja hirmsa jõuga sisse taguda, nimetati minno kuulideks ja nende põhjas asuv kausike lõi lasu survel kuuli vintidesse st. paisutas jämedamaks. Juhul, kui musta rohu tahm omaks niisugust takistust, siis ju võiks mustaga tagantlaetava lausa lõhki lasta. Muideks, kes musta rohuga lasknud on kindlasti täheldanud, et raud muutub nö. karvaseks(sametiseks) alles tükk aega peale lasku. Oi vabandust! Küsimus oli ju sileraudse kohta. Vanad jahimehed rääkind, et eestlaetava laeng pidi olema parajasti nii tugevalt sisse löödud, et inertsiga sisse löödud laadimisvarras rauast tagasi välja hüppab.

[peepk]

Sõbral sihuke jahiga seotud asi välja mõeldud,aga mis tarbeks?

[-Ivar-]

äkki siledaraudse padruni ääre valtsimiseks

[aivart]

Äkki silerautse kuuli vorm.

[peepk]

Aivart´il õigus,on jah silerauTse kuuli vorm.Sõber sai impulsi minu 16 cal vormi nägemisest.Ja tegi omale 12 cal vormi koos kahe.olulise täiustusega,olgugi et need 2 vormi ( ja kuuli ) ehituselt väga erinevad.35 m.pealt jooksevad otse,külge ette ei keera.Märklauaks oli see pisike ,peopesa suurune õhuka märkleht ja sinna sisse ka kõik kuulid sai.Ja selle vända asendit muutes,saab regullida vormi põhja kõrgust ja kuuli kaalu vastavalt vajadusele muuta!!!!!!.Sain kah mõned "keskmise kaaluga" kuulid ära proovimise jaoks oma"toruga".Seega oma valmistatud kuulipauk hirm odav kätte tuleb.Ülemisel pildil parempoolse kuuli ava liimi pulgaga täidetud et tropp kuju ei muudaks ,muidu kuul eest sile ja taga see tühimik.

[aivart]

Nagu ma aru saan nüüd minu kord küsida. Lätlaste TUPLEKS monolit väliselt sarnane BLONDO kuulile kuid on üks suur erinevus, milline siis.

[Aihn]

Tupleks monoliidil on plastmass rõngad... ning taga osas lisaks ka plastpassist tuule suunaja...

[aivart]

Asi ei ole materjalis vaid muus.