Laadimispäev vol 3 meeldetuletus

[Kaupo Kindsigo]

Vaatan, et Kakuke ja Zakslane väga muretsevad selle Lock-N-Load™ AP with NEW EZject™ pressi pärast, ühte (K) murrab tehniline pool: kuidas määrib, kuidas ei määri? Kuidas trimmid, kuidas ei trimmi? Ei trimmi! Teine (Z) muretseb kommertsi pärast, no katab kogu maa padrunitega! Katab kogu Euroopa padrunitega! Ärge palun muretsege, omanik teeb oma tarbeks veidi trenni ja jahipadruneid ja rahuldub selle imelise pressi omamisega! Väiksed partiid, väiksed kogused ja palju omandatud oskusteavet! Ja mina olen selles teatris vaid valgustaja!

[kakuke]

Ei muretse miskit, lihtsalt tõin välja nõrgad kohad, mis silma hakkasid.

[Eik]

See hornady masin ikka rohkem püstolipadrunitele mõeldud, ise nad ka demovad igal messil seda püstolipadunitega. Püstolipadrunite laadimisel pole ka määrimist vaja, saab ilma hakkama ja hullu täpsust seal ka taga ei aeta. Nii et rohkem selline kaitseliidu ja practicali meestele sobiv masin.

Nagu ka Nürnbergi messil näha sai siis oli seal ka sama press laetud püstoli kestadega.

[Kaupo Kindsigo]

Jah, teil on õigus, "laskurite rikkas" maailmas enamus sellise "karusell" pressi omanikke (RCBS, Dillon ja Hornady) laadivad endale püstoli ja revolvri moona. Aga, vindimehed võivad seda ka teha! Olen lugenud pikka artiklit selle kohta kuidas ajakirjanik laadis endale sellise Hornady pressiga paarsada padrunit poole tunniga (223 Rem ja 308 Win) ja asus siis testlaskmist läbi viima. Hajuringid: 100 yardi 1/2 tolli ja 200 yardi 1-1/2 tolli ehk väga hea tulemus oli (ka puhastamata sütikuavade puhul).

[jyri]

Küsiks teadmisi(arvata oskan ise kah ,aga kas õigesti? ) otse või saidilt-loen eesti,vene ja inglise keeles-kuidas mõjutab soone samm laengu/kuulide valikut.Nimelt minu 6,5mm on see just mõõdetult 300mm ehk 12".Kuna eksperimenteerida sammuga mul võimalus puudub,tahan teada,kas minu 6g(Lapua) kuulid,kui laadida raske kuuliga samale kiirusele ca.800m/s,hakavad ka samamoodi lendama kaugustele kuni 250-300m?Kaugemalt tavaliselt ei korja.Eelnevalt mainisin oma ideest laadida kõik padrunid erinevate kuulidega ühele kiirusele,et peale kuuli valimist poleks vaja tegeleda selle kõige raskemaga-mõtlemisega.
Mäletan,et kuskil siin foorumis oli juttu,kuid ei leidnud kohe ülesse.
Ette tänades/

[wsm]

To jyri: Andsin Hornady calculaatorile sinule soovitud andmed, et saaksid ise veenduda, kuidas lendavad erineva kaaluga kuulid, kus algkiirus on 800m/s ja kus 0 punkt oleks 100 peal.
Kuuli lennu põhifaktoriks on Ballistiline coefitsent - B.C. ja mida suurem B.C seda lamedam on lennutrajektoor. Tabelist järeldad, et 6,5g Scenar kukub 300-l 15,5 tolli, kuid 9,1g A-Max tolli jagu vähem. Kolmandast tabelist leiad, et SST 8,36g lendab peaaegu samasuguselt, kui 6,5g Scenar kuna neil peaaegu sama B.C.
Kui sul keermesamm on 12" siis kerged kuulid jooksevad hästi, kuid raskete kuulidega (9 ja 10g) võib tekkida probleem kuuli lennu stabiliseerimisega( oleks vaja keermesammu 8-9")

Ballistics Table in Yards 6,5mm 6,5g Scenar 100 gr., 0.444 B.C.

Range (yards) Muzzle 50 100 200 300 400 500
Velocity (fps) 2640 2540 2443 2255 2074 1903 1741
Energy (ft.-lb.) 1547 1433 1325 1129 956 804 673
Trajectory (100 yd. zero) -1.5 -0.1 0.0 -4.3 -15.5 -34.8 -63.7
Come Up in MOA -1.5 0.2 0.0 2.1 4.9 8.3 12.2





Ballistics Table in Yards 6,5mm A-Max 140 gr., 0.585 B.C.

Range (yards) Muzzle 50 100 200 300 400 500
Velocity (fps) 2640 2564 2490 2344 2204 2068 1937
Energy (ft.-lb.) 2166 2044 1927 1708 1510 1330 1167
Trajectory (100 yd. zero) -1.5 -0.1 0.0 -4.1 -14.5 -32.1 -57.8
Come Up in MOA -1.5 0.2 0.0 2.0 4.6 7.7 11.0


Ballistics Table in Yards 6,5mm SST 129 gr., 0.445 B.C.

Range (yards) Muzzle 50 100 200 300 400 500
Velocity (fps) 2640 2541 2443 2255 2076 1905 1743
Energy (ft.-lb.) 1996 1849 1710 1457 1234 1039 870
Trajectory (100 yd. zero) -1.5 -0.1 0.0 4.3 -15.5 -34.7 -63.6
Come Up in MOA -1.5 0.2 0.0 2.1 4.9 8.3 12.1

[jyri]

Tänud WSN,et lisaks küsimusele vastamisele(minu vindi sammu juures on siis mõtekas kerge kuuli kiirust alandada,mitte raskema oma suurendada) kinnitasid ka numbritega minu väidet kunagises ballistika foorumis,et jahinduslikult mõjutab kuuli traektoori AINULT algkiirus.Egas muidu Sinu tabelites sama kiirusega kuulidel,milledel erinev B.C. ja kaal,on 500(!!!) yardil langemise vahe vaid 7 cm kõigest,ehk käsi väriseb rohkem.
Äkki oled ka nii lahke ja seletad ära,miks ikkagi füüsika seisukohalt pikema sammu juures raskem kuul ei ole stabiilne suurematel kiirustel?Mis samm on näiteks 7REM.MAG-l?Või oskad pakkuda seda "optimumi",sest RWS originaalkuulid 8,1g lendasid vist 840m/s ja hästi.Kui ei taha foorumit "reostada",võid ka privaatselt seletada.Mul tõesti tähtis
Tervitades

[wsm]

Kõigepealt vaadake milline on kuuli lennu jälg http://www.youtube.com/watch?v=4pF8W5liSRc ja siis saate aru miks on vaja raskematele kuulidele tihedamat keermesammu. Ikka selleks, et anda kuulile ümber enda telje kiiremaid pöördeid ja sellega vähendada lennul tekkivat amplituudi. Videos stabiliseerub lend ca 170-l yardil. See vast kõige piltlikum ja lihtsam näide.
Amplituudi põhjustavad plahvatuse ja raua vibratsiooni koosmõju. Saab ka füüsika seaduste valemitega aga see läheks väga pikaks seletamiseks.
7mm rem mag-l on levinud rauad keermesammuga 9-9,5". Remington teeb viimasel ajal
9 1/4 keermusammu.

[Joosep Käba]

Väga näitlik asi.
Siit tekkis mõte, et moona peale lasta suurt alla 100m pole hea? Ise ei ole seda ka teinud.
Olen küll aga kuulnud soovitusi, et 50 meetril enda viga väiksem ja saab parem paika. Relva viga jällegi suurem?

[jyri]

Aga mina saan aru nii,et just 30..50m pealt saab hästi näha,kas kuuli kiirus pole mitte liiga suur konkreetsele sammule.Et kui kuul jätab mitte ümmarguse augu sellise vahemaa peale,pole välistatud,et ka 200m pealt ei jõua stabiliseeruda.Positiivne igaljuhul teadmiseks vastupidisest,et kui juba 50m on hea,siis seda enam ka 250m pealt.
Mäletan,kui aastat 15 tagasi proovisin oma 22LR püssist 450m/s 1,9g kuuli,siis loopis küll huvitavalt-näiteks 50m pealt ülesse,60m pealt vasakule ja 80m pealt paremale.Siis sain aru,et kuul jooksis nagu saidil-laieneva spiraali(lehtri) pidi.

[Kristjan Piir]

Väga näitlik asi.
Siit tekkis mõte, et moona peale lasta suurt alla 100m pole hea? Ise ei ole seda ka teinud.
Olen küll aga kuulnud soovitusi, et 50 meetril enda viga väiksem ja saab parem paika. Relva viga jällegi suurem?

Militaar poolel toimub relvade normaaljooksule seadmine 25m pealt, tavaliselt 3 padruniga seeriad.

[aivar00]

Kaasaegne militaarrelv üldiselt peaks minu arvamuse kohaselt ikka erinema jahirelvast juba raua poolest. Ei ole küll asjaga kursis, kuid eeldan, et militaarrelvadel nn. padrunistandard, milline ei näe ette nii suurt erinevust kuuli kaaludel kui on kasutusel jahirelvadel. Sellest tulenevalt ka relvaraua twistid võivad palju erineda. Aga eks targemad kommenteerivad.
Enda kogemuse järgi on 100 m sisse lastud relval tabamispunkt erinev küll 25 m eriti 9,3-l.

[Joosep Käba]

Ma vaatasin just seda sinist jutti kus kuul algul eksleb kõvasti ringi ja 100 m kandis "rahunema" hakkab. Vaadake seda WSM pandud linki. Mõte tuli sellest.
25 m arvan on kindlasti vähe. Jahirelvadel optika kõrgus enamasti sellin, et nn "esimene null" on ca 35- 50m. Siis juba mõistlikum sellelt kauguselt.

[Kaupo Kindsigo]

Jah, esimene 0 ongi jahirelvadel 50 m. 100 m peal peaks sellel juhul olema kuuli trajektoor +2-3 cm üle sihtpunkti!

[paul]

Tuleks korraks twisti juurde tagasi, kui liubate:
Raskemad kuulid vajavad lühemat vindisammu. Kas ka vastupidi, kerged kuulid nõuavad pikemat vindisammu või lühema vindisammu puhul saab alati kasutada ka kergeid kuule?

Paul@6,5x57R