ohutus ennekõige.noorjahimees11 kirjutas:tere. küsiks teie arvamust. nimelt juhtus meil kord selline lugu:talvel, seajaht, teati et sead on sees, mindi siis ajama ja sead tulidgi välja, jooksid kahe mehe vahelt läbi, üks mees tõstid püssi ja laskis pikki liini, juhtus aga nii et siga pihta ei saand, kyll aga sai pihta laskja kõrval olev kütt, õnneks mitte väga ohtlikult. mis arvate sellisest juhtumisest?
õnnetus
Re: õnnetus
http://www.epl.ee/artikkel_277206.html
Jälle on ajakirjanduses segast infot asi avaldatud.
Kas oskab keegi kommenteerida, mis tegelikult juhtus. Kas kütt ikka tulistas ning kuul läks põdrast läbi ? See peaks nüüd juba selge olema. Samuti oleks ka mõistlik selgitada, millises suunas tulistamise suhtes asus pihtasaanu.
Jälle on ajakirjanduses segast infot asi avaldatud.
Kas oskab keegi kommenteerida, mis tegelikult juhtus. Kas kütt ikka tulistas ning kuul läks põdrast läbi ? See peaks nüüd juba selge olema. Samuti oleks ka mõistlik selgitada, millises suunas tulistamise suhtes asus pihtasaanu.
Ajakirjanikud ongi nagu raisakotkad. Kui kuskil midagi võib haisema minna, nii kohe on platsis. Millegipärast aga osapooltega kunagi rääkida ei taheta. Vahel ainult ühega. Enamus juttu ongi külamuttide käest kuuldud. Viimases Jahimehes oli ka sellest ajakirjandusest juttu. Aitsami jutt oli minu arvates täitsa õige.
ikka lõbusalt
Soovituseks veel ohutuse seisukohalt.
Oled kütiliinis,siis enne aju algust lepi iseendaga kokku,millises suunas
olevat looma lased ja millises suunas oleva lihtsalt minna lased.
Kui suudad sellest kinni hoida on asi OK!
Ja veel,kui loom läheb üle kütiliini ja teed paugu,siis ära jookse vaatama,mis juhtus.
Teine loom tuleb teisest kohast veel üle ja keegi ei oska ette aimata,et sa
samal ajal jooksed oma lasu tulemust kontrollima.
Kui on maas,on maas ja kui ei ole,siis hiljem paistab,mis edasi saab.
Oled kütiliinis,siis enne aju algust lepi iseendaga kokku,millises suunas
olevat looma lased ja millises suunas oleva lihtsalt minna lased.
Kui suudad sellest kinni hoida on asi OK!
Ja veel,kui loom läheb üle kütiliini ja teed paugu,siis ära jookse vaatama,mis juhtus.
Teine loom tuleb teisest kohast veel üle ja keegi ei oska ette aimata,et sa
samal ajal jooksed oma lasu tulemust kontrollima.
Kui on maas,on maas ja kui ei ole,siis hiljem paistab,mis edasi saab.
§ 18. Ettevaatamatus
(1) Ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus.
§ 51. Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni viieks aastaks relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse, kui isik mõistetakse süüdi relva või laskemoona omamise või kasutamisega seotud kuriteo eest.
§ 52. Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks jahipidamis- ja kalapüügiõiguse, kui isik mõistetakse süüdi jahipidamis- või kalapüügiõiguse rikkumisega seotud kuriteo eest.
§ 117. Surma põhjustamine ettevaatamatusest
Teise inimese surma põhjustamise eest ettevaatamatusest - karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.
§ 119. Raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest
Raske tervisekahjustuse tekitamise eest ettevaatamatusest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Karistusseadistikus leidub kindlasti veel enamat mis kaasneb ebamäärase
lasuga.
(1) Ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus.
§ 51. Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni viieks aastaks relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse, kui isik mõistetakse süüdi relva või laskemoona omamise või kasutamisega seotud kuriteo eest.
§ 52. Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks jahipidamis- ja kalapüügiõiguse, kui isik mõistetakse süüdi jahipidamis- või kalapüügiõiguse rikkumisega seotud kuriteo eest.
§ 117. Surma põhjustamine ettevaatamatusest
Teise inimese surma põhjustamise eest ettevaatamatusest - karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.
§ 119. Raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest
Raske tervisekahjustuse tekitamise eest ettevaatamatusest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Karistusseadistikus leidub kindlasti veel enamat mis kaasneb ebamäärase
lasuga.-
Joosep Käba
- Postitusi: 1354
- Liitunud: E Okt 18, 2004 9:57 am
sniper kirjutas:Mõni mees läheb lihanäljas lihtsalt lolliks. Parem on jätta lask tegematta kui sõber maha lasta. Meile õpetati jahimehe kursustel, et ärge kahetsege ühtegi tegematta jäänud pauku, ei saanud seekord lasta tuleb uus kord lõpuks ikka mõni loom täpselt sulle ette jookseb ja saad puhta lasu teha. Pole mõtet huupi paugutada.
sniper max punktid sulle selle mõtte ees. Passisin pukil. Suur-suur kult tuli ööse välja. Laskesektor aga peent võsa täis kasvand ja lageda peale ta ei tulndgi. Veerand tundi teist sihtisin aga pauk jäi tegemata. Nüüd laskepaigad ilusti võsalõikajaga üle käidud. Küll me veel kohtume.
kolevoll kirjutas:http://www.epl.ee/artikkel_277206.html
Jälle on ajakirjanduses segast infot asi avaldatud.
Lehes oleks pidand olema ainult fakti, et mees sai nöost haavata, uudis ja et asjaolusid uuritakse.Kogu lugu.Mõtetu loll möla, mida siis netis võhikud kommenteerivad, oleks võinud ära jääd.Seda ei saagi kommenteerida,kui asjaolusi ei tea,ainult tühipaljaid oletusi,mis mitte midagi väärt pole.
vot ma olen kah "iseendaga kokkuleppele jõudnud", et kui mul paar teatud konkreetset meest kütiliinis kõrvale juhtuvad, siis ma põhimõtteliselt olen sunnitud nende poolt läbi kütiliini jooksvad loomad lahkuma lubama 
...lihtsalt ei saa olla kindel, et need mehed oma kohtadel püsivad ja usun, et saan hilisemalt enda õigustamisega hakkama kah
...lihtsalt ei saa olla kindel, et need mehed oma kohtadel püsivad ja usun, et saan hilisemalt enda õigustamisega hakkama kah 
-
rajaleidja
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Olen mitmeid kordi jätnud kitse laskmata ja ühe korra vist ka sea, sest tagaplaanil paistab maja. kui ütled meestele, et ei saanud lasta, maja otse taga, siis tavaline jutt on, et "no ega see kuul nüüd sinnani ka välja ei lenda". Kuigi hoone võibolla 500m kaugusel. Aga kui palju on juhtumeid, kus juhuslik kuul tekitab alles mitmete kilomeetrite pärast pahandust?!?!?!
Millegipärast vanematele meestele ei taha see kohale jõuda. Pean tõdema, et üldiselt on vist nooremad palju hoolsamad.
Millegipärast vanematele meestele ei taha see kohale jõuda. Pean tõdema, et üldiselt on vist nooremad palju hoolsamad.
Hiiliv Rebane kirjutas:kindlasti on nooremad hulka hoolsamad, vanad kipuvad tõesti käega lööma, et ah mis see nüüd siis ikka teeb ja savi. hea et noortel küllalt palju mõistst peas.
Seda ikka nii üks-ühele kah võtta ei saa. Subjektiivne ikka se elu-mõni noor uljas, mõni mitte. Mõni vanem uljas, mõni mitte.
Mine metsa!! 
Kes meil siin ütleb: Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks.
Paremat nõu ei saagi anda. Ise olen jätnud laskmata kolmeharulise pulli- tuli ajus pikki kütiliini. Aju hääl juba kuulda kaunis lähedal. Et kütiliin peale mind ülejärgmise mehe kohal tegi väikse pöörde ja lõikus pulli teega, siis seal ta oma otsa ka leidis. Teine lugu oli seajahis. Enda leitud värskelt jäljelt otsustati mees koeraga peale saata. Ise jäin sisseminekujäljele. Kütiliini etteminek viibis ja närviline koer kippus metsa, koeraomanik läks kaasa, et hakkab jälgi harutama. Ühel hetkel kippusid sead sissemineku jälge pidi välja. Kus krt koer ja mees on? Jäi laskmata. Kui aju lõpuks lahti läks lasti kütiliinilt ikka ära.
Paremat nõu ei saagi anda. Ise olen jätnud laskmata kolmeharulise pulli- tuli ajus pikki kütiliini. Aju hääl juba kuulda kaunis lähedal. Et kütiliin peale mind ülejärgmise mehe kohal tegi väikse pöörde ja lõikus pulli teega, siis seal ta oma otsa ka leidis. Teine lugu oli seajahis. Enda leitud värskelt jäljelt otsustati mees koeraga peale saata. Ise jäin sisseminekujäljele. Kütiliini etteminek viibis ja närviline koer kippus metsa, koeraomanik läks kaasa, et hakkab jälgi harutama. Ühel hetkel kippusid sead sissemineku jälge pidi välja. Kus krt koer ja mees on? Jäi laskmata. Kui aju lõpuks lahti läks lasti kütiliinilt ikka ära.
Hiiliv Rebane kirjutas:kindlasti on nooremad hulka hoolsamad, vanad kipuvad tõesti käega lööma, et ah mis see nüüd siis ikka teeb ja savi. hea et noortel küllalt palju mõistst peas.
Tihtipeale vastupidi, et just noored kipuvad paristama... puuduvad kogemused ja sellest tulenev enesekindlus ja rahulikkus .
Aga suuresti oleneb käitumine ka individuaalsest pingetaluvusest, millest saab hästi aimu juba suuruluki laskekatsetel, ei loe see vanus midagi kui käed värisevad ja püssitoru sihtimisel tuiagi tuiagi teeb .