Polevo kuulist

[Pauli]

Minu teadmised matemaatikast on lasteaiatasemel (ausalt, korrutustabel valmistab raskusi), füüsika veab vast algkooli välja. Aga teoretiseerida tahaks ikka See nina püsti lendamise jutt... Ma arvan, et kõik on näinud (kui mitte oma ihusilmaga, siis televiisorist ikka), kuidas ralliautod trampliinilt maanduvad. Enamik maandub "nina ees", aga mõnedel puudutavad esimesena maad tagarattad. Määravaks on raskuskese. Püssikuuli lend ja ralliauto hüpe peaks matemaatiliselt võrdlemisi sarnased asjad olema - kogutakse kiirust, siis lennatakse ja kui kiirus otsa saab prantsatatakse vastu maad. Kiiruse, massi ja õhutakistuse mõju ei oska mina siin hinnata. Oletame nüüd, et see va Polevo II on ka sedasorti kuul, mille raskuskese on keskkohast tagapool. Kuna ta lennus ei pöörle, siis teda otsehoidvad jõud on väikesed ja äkki tõepoolest vajub saba alla. Kui laeng on liiga tugev, siis saba alla ei keera (hoog on nii suur, et see ei jõua juhtuda), aga kui laeng on liiga väike, siis keerab risti (mida ei pruugi märgata, sest kukub enne maha). Tont seda teab, las Gunnar ja Jyri puurivad seda asja.

[gunnar]

Minu teadmised matemaatikast on lasteaiatasemel (ausalt, korrutustabel valmistab raskusi), füüsika veab vast algkooli välja. Aga teoretiseerida tahaks ikka See nina püsti lendamise jutt... Ma arvan, et kõik on näinud (kui mitte oma ihusilmaga, siis televiisorist ikka), kuidas ralliautod trampliinilt maanduvad. Enamik maandub "nina ees", aga mõnedel puudutavad esimesena maad tagarattad. Määravaks on raskuskese. Püssikuuli lend ja ralliauto hüpe peaks matemaatiliselt võrdlemisi sarnased asjad olema - kogutakse kiirust, siis lennatakse ja kui kiirus otsa saab prantsatatakse vastu maad. Kiiruse, massi ja õhutakistuse mõju ei oska mina siin hinnata. Oletame nüüd, et see va Polevo II on ka sedasorti kuul, mille raskuskese on keskkohast tagapool. Kuna ta lennus ei pöörle, siis teda otsehoidvad jõud on väikesed ja äkki tõepoolest vajub saba alla. Kui laeng on liiga tugev, siis saba alla ei keera (hoog on nii suur, et see ei jõua juhtuda), aga kui laeng on liiga väike, siis keerab risti (mida ei pruugi märgata, sest kukub enne maha). Tont seda teab, las Gunnar ja Jyri puurivad seda asja.

Ja lõppudelõpuks, et asi huvitavam oleks arvestage et kuul mis ületab helikiirust läheb vähe teiste seaduste alla juba Ehk kui kiirus ületab mach numbrit 0.8 hakkavad hoopis teised protsessid pihta. Igasugusel liikumisel läbi õhu surutakse õhku kukku objekti ees, aga helikiirust ületades hakkab objekti ees olev õhk/gaas/vedelik oma omadusi muutma. Temperatuur, tihedus, seega ka takistus jne... Tekib selline "mull". Väga hea pilt kuulist siin : http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c4/Supersonic_Bullet.jpg. Ehk kuul liigub reaalselt teistsuguses keskkonnas kui tema ümber... Ja nii tulebki pagana polevo kuul, imekiireks laetud, tekitab enda ees torust väljudes lööklaine (kes ei mäletaks vene ajal taivas käivaid kõmakaid kui lennukid helikiirust ületasid) ja teeb oma imet .... Teooria, vaja ikkagi mingit skeemi antud asjandusest ja kaale ja kiirusi... Kahjuks minu teadmised siin paljus saavad otsa kuna see ei kuulunud mu programmi eriti süviti...

[jyri]

Kannata Gunnar veits.Asja uuritakse ."Juurdlus" juba niikaugele jõudnud,et sain teada fakti,et hr.Polev isiklikult külastas viimati Eestit kuskil 5..6 aastat tagasi ja Haapsalu lähistel kas Lutakul või Lustakul(palun vabandust,kui kohanime valesti kirjutamisega kedagi solvan ) näitas ka isiklikult ,kuidas tema kuulid(kal.12,SOKOL 1,65g kõigest) lendavad.Tabas latilt sihtides 100m vähem kui 10cm ringi.Tunnistajaid olevat palju.Ise kaldun oma mõistuseraasukesest arvama,et kuuli kiirus ei ole 0,8M,vaid ikka vähem ja lendavad samamoodi,nagu Värniku oda või vibu nool-seniks kuni nokk ülal-lendab,niipea kui nokk vajub-koheselt ka kukub nagu "tavaline" tina kuul.Mossega selles osas kindlasti nõus,et kuuli balanss on üks võtmeteguritest,aga näis mida välja kaevan
Asjasse kuidagist et puutu,aga venelastel juba aastakümneid torpeedo,mille kiirus üle 300 sõlme ehk ca 550km/h.Teoorias ei ole võimalik vee sees sellist kiirust saavutada,aga nendel on.Amid on hakanud alles nüüd ideest aru saama,Iraanil pidi endal olema(kas ise tegid või ostsid "turul",pole teada).Seda ainult selleks,et ka meieomadest raudselt suuremad ajud ookeani tagant ei suuda alati seletada,kuidas ja mida venelane on töötavaks valmistanud.Polevi kuuli juhus on kindlasti lihtsam

[Ahto Kattai]

Olin ka Lutakul,kui Poljev seal käis ja võistlustel osales ,aga mainitud eksperimenti ma küll ei mäleta. Eks Taalid täpsustavad

[-Ivar-]

http://www.ohoter.ru/2007/08/04/puli_dl ... relby.html siin veidike kirjutab sellest kuulist

[jyri]

Otsingud "jandex.ru"-st näitasid,kui palju on elu edasi läinud ehk siis mina maha jäänud oma vananenud andmetega.Kasvõi kuuli kiiruses-kui esimeste kuulide kiirus oli 315m/s kanti,siis hilisematel u.450 m/s.Tea,kas Gunnarit rahuldab Polevi I kuuli geomeetria esialgu,leiab
http://www.ada.ru/Guns/hunting/slugs/poleva/index.htm .Nüüd juba Polev 7 versioon,millest sõna võtta ei tahagi.
Küsimus,miks kuul lendab "nina püsti" on ikka õhus,omal kah huvitav leida tõele lähedane vastus.Võibolla kodus surfan vene saitidel,kui järelkasv arvuti ligi lubab

[peepk]

Treitud alakaliibriline,terava otsaga ja sutsu kergem ja seega kiirem, pluss vigadeta tugev ja pauku kannatav täpne stabikas kuuli taga.Ja ongi täpiskuul ,millel õhutakistus väike ja ongi kogu kaugemale laskmise saladus.Vanad kogend jahimehed,no mis pagana" nina püsti "juttu Te ajate,Ja raskuskese ikka kuuli eesotsas,mitte kuskil"poole peal".Ja silinder raud parim laskmiseks,sest ei mulju stabikat.Samas see pronksist variant pole ju poolmantel enam...

[Olavi Kool]

Huvitav väide jyrilt. Ma seda ei teadnud. Ausalt öeldes ei katsetanud seda kuuli mitte 100 vaid 50m peale. Otsisin parimat gruppi selle maa peale ja siis sellega lasin prooviks ka 100m. Tavaliselt sellist katsetust sileraudsega ei tee, kuna nii kaugelt sellega ei õngitse. Parima tulemuse tiheduses andis 1,3g sokolit ja kuul on raske 19.65g (28 kal). Ei oska öelda, kas Polevo 1 või 2.
Välja näeb selline:

Kunagi oli ka endal kombirelv mille ülemine raud oli 28 sile ja alumine 5,6x39 ehk siis bars. Relv oli tellimise peale tehtud ja ka optiline sihik käis kiirjalaga peale. Sellest relvast kasutasin kolme sorti kuule: blondo, polevo1 ja diabolo. Polevod ostsin Tartust Trapperi poest ja olid samad nagu pildil, mingi Võru taat tegi neid.
Polevo kuulile panin laenguks 1,6 grammi sokoli rohtu ja 100m pealt jooksis mingi 15 cm ringi ja seda alumisest barsi rauastlastud kuuliga võrreldes ivakese üles. Tegelikult kasutasin kõikide kuulide puhul 28 kal rauas 1,6 gr laengut.

[honkomees]

...Polevod ostsin Tartust Trapperi poest ja olid samad nagu pildil, mingi Võru taat tegi neid...

pole ta nii väga taat midagi, ja ka mitte Võru vaid Sõmerpalu kandi mees, ma olen ikka ta enda käest ostnud, mu arust kakuke kah,

[kakuke]

Lantson umbes sama vana taat kui teadjamiis ise.

[Olavi Kool]

mina ostsin neid siis kui Trapper alles uus pood tartus oli ja sealt öeldi, et Võrus mingi vana teeb neid ja lõpetab varsti ära. Ehk läks tootmine siis kellegi teise kätte üle? Mina teadsin siiani, et neid kuule enam ei tehtagi aga hea, et tehakse, saan püssi uuele omanukule infi edasi anda ja ka isal on 28 sile olemas. Endal isa tarbeks veel mingi 100 blondo kuuli ka olemas ehk jätkub mõneks ajaks
Selle sama polevo 28 kal kuuliga on parim tulemus 120m toelt lastes sokule kaela. Juhtus asi pool kogemata, püss oli alles uus ja ajasin päästikud sassi, tahtsin lasta vintrauast aga sõrm sattus valele päästikule. Tunnistajaid oli kolm jahikaaslast kes kükitasid minul selja taga.

[honkomees]

.. sealt öeldi, et Võrus mingi vana teeb neid ja lõpetab varsti ära. Ehk läks tootmine siis kellegi teise kätte üle? Mina teadsin siiani, et neid kuule enam ei tehtagi aga hea, et tehakse, ...

Mu teada küll ja ainult kogu teinud neid kuule Latson. Ise ka viimati soetasin mingi 4-5 aastat tagasi. Mis kaliibreid ta teeb, seda ei tea, endale läksid 16 ja 12 vaja. nende kohta ütles meister, et enam päris täpsed need valuvormid pole, pikka aega kulutatud teisi.

[Olavi Kool]

Mu teada küll ja ainult kogu teinud neid kuule Latson.

No juu siis oli tegemist müügimehe jutuga, et võta palju, nagunii viimased

[jyri]

Gunnarile täidan lubadust-lisan aadressi,kus mainitud aerodünaamika lahatud selliste spetside poolt,et mina parem järgin Peepk soovitust ja lepin sellega,mis on ja jään antud teemas vait.Ainus mis torkas videotel silma,et kuul lendab tõesti positiivse tangaaziga ehk nina püsti.Miks ta nii teeb,keegi miskipärast ei küsi,ju siis sellise tasemega meestele iseenesest mõistetav.
Head lugemist,Gunnar,äkki saad oma hobbile lisa .Loe kommentaare,sealt saad edasi toodud infole.
http://talks.guns.ru/forum/171/356319.html

[peepk]

Nu uurisin minagi seda videot ja kuuli lennu ajal ja "nõksutasin"mill haaval seda videot.Filmitud on sellise nurga alt,et tekib pette kujutlus lihtsalt et lennu ajal esiots üleval,kui oleks filmitud altpoolt,ehk vastu taevast,siis oleks vastupidi.Küll aga on kindlalt näha ,kui palju kuul langeb,ehk siis kuuli lennujoon.