Uue JAHISEADUSE väljatöötamise põhjendus

[kakuke]

Ehee, kui maaomanik keelab jahiseltsil omal maal jahipidamise siis on jahiselts ikkagi kohustatud maaomanikule tasuta load väljastama. Iga mees omal maal võib väikeulukit siis lasta ja kui keskkonna minister otsustab siiski sea ja kitse väikeulukiks nimetada nagu uue seaduse eelnõu järgi tema õigus on siis ongi korras. Iga mees toimetab siis ise omal maal ja jahiseltsi asjatamised keelab ära. ...

Kas mõnel pool siis tõesti neid jahimeestest maaomanike, kes kohalikus jahiseltsis löögile pole pääsenud, nii palju, kes sedasi toimetama hakkaks? Ma aru saanud, et ka tulevikus on vaja küttimiseks samasid tingimusi, mis tänagi st relvaluba, relva ja jahitunnistust.
See, millest Joosep rääkis.
http://www.eramets.ee/?op=body&id=25&art=1287

[andrus]

aga küttimise "korraldamiseks" pole vaja midagi.

[kakuke]

Ikka on, jahimehest sõpra näiteks.

[andrus]

Mina näiteks ei kujuta küll ette kust kohast võetakse kõik need turistid ja sõbrad keda nii väga kardetakse.

[kakuke]

Seda minagi.

[Olavi Kool]

Minul konkreetne näide tuua omast kogemusest. Tegime sõbraga ühel kevadel mitu uut söödakohta ja kahele ka kõrgistmed juurde ja seda muidugi RMK ja ühel juhul erametsa omanikuga kokkuleppel. Söödakoht jäi eramaa põllu nurka niimoodi, et 10 meetrit vasakule või otse edasi oleks juba olnud riigimaa aga seal mets ees. Läks aega ja sead käisid ja järjest rohkem neid sinna ilmus. Maaomanik ise kõrval sektsioonis jahimees nimega Oskar XXXXXX. Ühel päeval hakkas teda närima kadeduseuss, et nii hea koha söötmiseks oli meile ära lubanud. Külapeal oli kuulda, et Oskari naine teadis rääkida ühest imelisest sealaskmise kohast mille nad kohe endale saavad ja ei läinud palju aega mööda kui asi juhtus. Meie ühistusse tuli jahiturist Soomest ja sooviga siga lasta aga oh häda ühelgi söödal sead ei käi juba nädalaid, ainus kus sead iga öö platsis oli meie kõnealune söödakoht. Seltsi päälik rääkis mure ära ja mida ikka koonerdada sai turist sinna pukki pandud. Mõne tunni pärast helistas paanikas soomlane ja rääkis, et mingi hull vanamoor karjub luud käes puki all ja peksab sellega vastu redelit. Kohale minnes selgus, et Oskari naine oli otsustanud meie "rikastumisele" puhtalt tema arvelt lõpu teha. Järgmisel päeval korjasime sealt sööda kokku, teisaldasime kõrgistme ja aidaa. Tänase päevani seal ei sööda enam keegi, mis asja mõte oli? ei tea, ilmselt kadedus. Mis muu ajas vanema naisterahva öösel luud käes kodust mitme kilomeetri kaugusele metsa, või oli õhtusel väljalennul ja sattus juhuslikult sinna kanti

[Ahto Kattai]

Kuna paljud peaga mõtlevad jahimehed tahaks midagi ära teha ,et ka tulevikus oleks võimalik oma hobiga tegelda,siis tekkis selline ketserlik mõte (ei, mitte minna kuhugi revulutsiooni tegema),vaid korraldada siin midagi kirjandusliku võistluse laadset.Teemad võiksid siis olla näiteks: "Jahinduse tulevik reajahimehe silmade läbi,pärast seaduse uuendust." ;"Kirik keset küla,või kirik rikka õuele?"; "Mis on jahindus ja milleks seda vaja on?" ; " Kas eestlane omal maal-väliskapitali ori ka jahinduses?";"Kelle huve kaitseb riik,kui väidetakse,et maaomanikule on liiga tehtud?". Neid teemasid võib ju olla igasuguseid.Tähtis vast ainult see ,et inimesed oma südamelt midagi ära öelda saaksid ja ka ühiskonda saaks valgustada.Nimelt võiks paremad tööd pärast siinse rahva poolt hääletamist ja asjatundjate poolt redigeerimist(Sammalhabe vist lubas antud teemas aidata,v kes iganes) üritada mõnes päevalehes avaldada.Üle kolmetuhandese rahvahulga (registreerunud kasutaja) esindajatel peaks ju ikka mingi seljatagune olema ,kelle nimel räägitakse.
Kirjutage mida asjast arvate, kas ja kuidas asja läbi viia.Kui kirjutatakse ,siis kas kohe foorumisse ,või saadetakse kellegile,kes asja läbi vaatab? Kas teha artiklite sari ,või koondada jutud üheks artikliks? Kõige tähtsam ,kas üldse asja vastu huvi oleks?

[Üllar Tamm]

Sellest paanikast jahiseaduse muutmise ümber kumab läbi puht-eestlaslik kadedus: äkki naaber saab rohkem kui mina
Oma väheste kogemuste (jahipisikuga nakatunud 80-ndate algusest ) põhjal arvan, et ulukit kindlal päeval kindla maatüki peale rikka jahituristi püssitoru ette saada polegi nii lihtne. Kits on suhteliselt paikne, aga siga ju väga liikuv loom. Talvel hommikust luuret tehes on vast paljud tähele pannud, kui mitme(-kümne) maaomaniku maa pealt seakari ööga läbi jalutada võib! Paraku maksab turist SUURT RAHA ainult korraliku trofee laskmise eest
Uue jahiseadusega plaanitav maaomaniku jahiõigus ulukile lõpeb paraku hetkest, mil uluk tema maatüki piirest lahkub. Kes aktiivsemalt metsas on käinud, on ehk märganud, kuidas ulukid reageerivad ühes kohas pidevale häirimisele. Lähevad lihtsalt mujale ja otsivad pisut rahulikuma paiga Paljud maaomanikud, kes tulevikus oma maatükil jahiga või jahiõiguse müügiga SUURT RAHA teenida loodavad, ei oma tõenäoliselt ettekujutust kulutustest, mis kaasnevad kasvõi korraliku seasööda koha pidamisega. Söödal peab ju kogu aeg olema head-paremat piisavas koguses (aastas ikka mitmeid tonne ), et sead just selle söödakoha lähedal püsiks! Turist tuleb ju kaugelt ja raha maksab looma laskmise, mitte linnulaulu kuulamise eest!

Kui see seadus praeguse süsteemi segamini paiskab, näen mina sellist võimalikku lahendust: kohalikud jahimehed organiseerivad oma maadele söödakohad ja nokitsevad vaikselt jahti pidada, võõrastel maadel ei toimeta. Samuti on mõistlikult asju ajades võimalik oma piirinaabritega mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppeni jõuda. Kui võõral maal ei toimeta, pole ju ka kahjude kompenseerimise kohustust seal.
Ainukesena saab olema mõneks ajaks häiritud ajujaht põdrale.

Usun, et SUURT RAHA teenida lootvate maaomanike tuhin läheb üle mõne aastaga ja tulevad ise jahimeeste juurde uuesti koostööd pakkuma. Tundub, enamus neist raha himustavatest maaomanikest on paraku linnainimesed või ärimehed, kes oma maatükkide läheduses pidevalt ei ela.

[aadu kadakas]

müstilise "maaomaniku" asi vajab veel klaarimist.
mina ei ole kellelegi andnud volitust enda eest seadusloomes kaasa rääkida.
mulle näib, et selliseid on palju.
kust leiaks andmeid, kui paljusid maaomanikke siis need "kaasarääkijad" esindavad? kunagi lasti jahindusklubis kirja panna, palju maad endal ja pereliikmetel. kas sest tuli ka miski kokkuvõte, teab keegi - et kui palju maad jahimeestele kuulub?

Sammal.habeme küsimused väga õigustatud. Selle müstilise "maaomaniku"-teemal näen tegelikult 2 tasandit. Üks oleks kohaliku jahindusorganisatsiooni tasand ja teine maaomaniku tasand. Täpselt nii on ka praeguses, veel kehtivas, jahiseaduses. Erinevus plaanitavas jahiseaduses näikse olla see, et maaomanikust saab tegelikult suunaja, kuidas praktikas jahindus edasi käima hakkab. Jahindusorganisatsiooni käekäik hakkab puhtalt sõltuma konkreetse piirkonna maaomanikest, kelle tase ning ambitsioonid on seinast-seina. Ideaalis vist soov, et maaomanikud moodustataksidki jahindusorganisatsiooni(?pole vist laias plaanis reaalne). Siit jõuangi Sammal.habeme viiteni, et kus on see sisuline analüüs, kui palju on Eestis jahimeestest maaomanikke, kui palju neist kuuluvad seltsi liikmeskonda, kas neil on mingi oma, enam-vähem ühtne seisukoht, mis paneb nii aktiivselt toimivat jahiseadust muutma jne?
Mulle arusaadavalt muutub enamikel juhtudel jahindusorganisatsioon mingiks pseudovahelüliks, mis tasapisi ära hääbub. Soovitan otsida Hr. toonaste (ka nüüdsete) metsaametnike kommentaare 90-ndate lõpust üliliberaalse metsaseaduse vastuvõtmise kohta. Ka seal räägitakse metsaomanikust, kellel on hästi palju õiguseid, kuid kohustused jäävad tahaplaanile ning metsaomanik Eestis arvatakse sama targaks, kui metsaomanik ajalooga Skandinaavias.

[Üllar Tamm]

Paljud peaks veel mäletama olukorda 90-ndate algusest, kui suure vabadusega kaasnenud segastel aegadel paljudes kohtades metsad tühjaks notiti. Neid ulukeid ei saja ju taevast kogu aeg juurde!
Samamoodi võib juhtuda ka nüüd, kui paljud maaomanikud SUURE RAHA tuhinas oma maadel jahti korraldama hakkavad. Notitakse maha need ulukid, kes sellel maatükil on ja saabki pidu läbi Edasi toimetab maaomanik ainult tühjas metsas, peab ohjama ka väikekiskjaid ja kopraid, mis ei olegi nii odav lõbu

Arvestades maaomndite killustatust ja suht väikest keskmist pinda, saab olema küllalt keeruline ka uute jahipiirkondade moodustamine, kui mõni rahatuus peaks tahtma kohalikelt jahimeestelt piirkonda üle võtta. Lihtsalt kohalikel meestel tasub rohkem panustada omakandi inimeste ja maaomanikega suhtlemisele ja leida üheskoos mõlemaid pooli rahuldav lahendus, et need eesootavad segased ajad üle elada. Usun, et asjad loksuvad mõne aastaga paika ja saab jälle rahulikult edasi elada.
Ühelegi jahikorraldajale ei ole atraktiivne jahipiirkond, mille keskel on jahiks suletud alad ja teised mehed seal omaette vaikselt toimetavad. Selline võimalus on kohalikel meestel ju olemas. Toimetame mõnda aega omaette omal maal ja vaatame, mis sellest välja tuleb. Kui meist tahetakse teerulliga üle sõita, peame samade reeglite ja võtetega ka vastu mängima!

[Olavi Kool]

Mina näiteks ei kujuta küll ette kust kohast võetakse kõik need turistid ja sõbrad keda nii väga kardetakse.

Ainuüksi meie väikeses jahiseltsid on viimase paari aasta jooksul käinud turiste Saksamaalt,Taanist, Norrast, Islandilt, Soomest, Rootsist, Poolast ja "veteranide" suure vastuseisu tõttu oleme enamusele soovijatele ära öelnud, tung siia jahile tulla on suurem kui vastu jõutakse võtta. Tihti oleme võõrustanud kõrvaljahimaade turiste kuna mehed oma maid ülehinnanud ja võtnud rohkem külalisi vastu kui võõrustada jõuavad.

[Ahto Kattai]

Kohalikul mehel ilmselt puudub kapital jahipiirkonda omada.Kui praegu maksame 15 -st mehe kohta mingi 30 tuhat krooni siis kümmekorda suurema(+ kahjustused) maksmine muutub arutuks ja ülejõu käivaks.

[Üllar Tamm]

Mina näiteks ei kujuta küll ette kust kohast võetakse kõik need turistid ja sõbrad keda nii väga kardetakse.

Ainuüksi meie väikeses jahiseltsid on viimase paari aasta jooksul käinud turiste Saksamaalt,Taanist, Norrast, Islandilt, Soomest, Rootsist, Poolast ja "veteranide" suure vastuseisu tõttu oleme enamusele soovijatele ära öelnud, tung siia jahile tulla on suurem kui vastu jõutakse võtta. Tihti oleme võõrustanud kõrvaljahimaade turiste kuna mehed oma maid ülehinnanud ja võtnud rohkem külalisi vastu kui võõrustada jõuavad.

Senimaani on see olnud võimalik, kuna ulukid ju väga odava hinnaga käes, keda turistidele muu euroopa hindadest odavamalt edasi müüa. Nüüd uue jahiseadusega tahavad maaomanikud sellest piruksat suurt tükki omale krahmata! Et uutes tingimustes normaalselt ära majandada, tuleb paratamatult hindu tõsta. Kui hinnad samal tasemel muu euroopaga, samas teeninduse tase jääb allapoole euroopa taset, jääb ka siia kippuvaid turiste kõvasti vähemaks

See plaanitav seadusemuudatus tekitab vastuseisu eeskätt piirkondades, kus siiamaani paljuski turismijahile orienteeritud. Paljudele on ka vastumeelt, et siiamaani suhteliselt odav hobi järsku palju kallimaks läheb. Paraku kipume me ju hoolega euroopasse, lausa viie rikkama riigi hulka Sellega kaasnev üldine hinnatõus on paratamatus, ka jahinduses

[honkomees]

... See plaanitav seadusemuudatus tekitab vastuseisu eeskätt piirkondades, kus siiamaani paljuski turismijahile orienteeritud....

Selle turismijahi väidetavast tulukusest on paljuski provotseeritud plaanitav seadusemuudatus

... Paljudele on ka vastumeelt, et siiamaani suhteliselt odav hobi järsku palju kallimaks läheb. ...

ja kannatavad plaanitava seadusemuudatuse all eelkõige need, kes ise pole turismijahiga oma hobi solkinud

[baddmann]

...Mulle arusaadavalt muutub enamikel juhtudel jahindusorganisatsioon mingiks pseudovahelüliks, mis tasapisi ära hääbub...

Mitte ilmtingimata. Kui praegune jahindusorganisatsioon on aktiivne ja suudab maaomanikud (+ kohaliku kogukonna) enda tegevusse kaasata, siis ei kao ta kuskile ja eksisteerib edasi ja ka majandab jahipiirkonda edasi. Kui aga jätkatakse teerullimentaliteeti, siis muidugi, aktiivsete maaomanike olemasolul tekib tema asemele uus organisatsioon, kuhu paremal juhul ei ole asja kohalikel teerullimentaliteedi kultiveerijatel ja halvemal juhul nende esimeste süü tõttu üldse kohalikel jahimeestel. Ega jahipiirkonnas majandamisotsuste tegija ja piirkonnas jahi pidaja ei pea kaugeltki mitte olema sama persoon või organisatsioon. Nii et praeguste probleemsete piirkondade jahimeestel tasub eelkõige vaadata oma seltsi juhtkonna poole ja mõelda, mismoodi ta ise viimasel juhatuse valimise üldkoosolekul hääletas.

Kallimaks läheb jahipidamine nii-ehk-naa ning loomulikult see ei meeldi jahimeestele (kellele meeldiks?!) See, et kallinemine pannakse seadusemuudatusega toimuma nii järsult (pole ühte täit jahihooaegagi enne uue seaduse väljapakutud jõustumiskuupäeva) on muidugi kahetsusväärne, kuid Eesti praegusaja seadusandjate üldist käitumistava arvesse võttes üldsegi mitte üllatav. Präänikuks võiks jahinduse kallinemise juures olla see, kui kallinemine - olgu kelle tahes kaukasse summad ühel või teisel moel suunduvad - tähendaks ühtlasi ka jahinduse majandusliku ja õigusliku jätkusuutlikkuse suurenemist. S.o saades praegu ja tulevikus maaomanikega paremini läbi (mis ei tähenda tingimata alati otsese raha maksmist kellelegi, vaid tihtilugu lihtsalt lugupidavat ja arvestavat omavahelist suhtlemist) säilitame kodumaise jahipidamisvõimaluse ka oma järeltulevatele põlvkondadele.

Probleemsed maaomanikud, eelkirjutajate müstilise SUURE RAHA ootuses maaomanikud (ja jahipiirkonnadki!!) ja muud normist kõrvalekalded jäävad alati. Kui varasemalt viidati erametsanduse viimase 10-15 a käibeväljenditele, siis erametsaomanikud ei olnud ja ei ole erametsa majandamise aspektist ilmselgelt ära teeninud neile külge kleebitud kasuahne ja röövelliku majandaja "tiitlit". Samamoodi ei ole õige ka maaomanikke (nii metsa- kui põllumajandusmaa osas) mõistlik sellisteks röövmajandajateks pidada. Loomulik on, et oma investeeringut tahetakse kaitsta ja teenima panna. Kuid miks ei ole me keegi kuulnud (vähemalt mina ei ole ja ei tea kedagi, kes oleks) ühestki EJS-i ega ka kellegi teise koolituskavast maaomanikele, mis võimaldaks jahimeheks mitteolevatel kuid teemast huvitunutel end teemaga kurssi viia ja võibolla ebamõistlikult suured "kasumiplaanid" mõtetest minema pühkida ? Seni on maaomanike loomulikku ja mõistetavat teenimissoovi mahategev noot kõlanud ainult jahimeeste ringkondades, kuid mitte väljaspool. Kardame, et äkki meil polegi õigus ja efektiivsem majandamine võimaldaks ka kasumlikkust, või mis ?

BM