Uue JAHISEADUSE väljatöötamise põhjendus

[Mart]

(2) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada Eestis registreeritud juriidilisel isikul, riigiasutusel või Eesti kodakondsust omaval füüsilisel isikul, kellel on jahipiirkonnas vähemalt ühe maaomanikuga kokkulepe jahipidamise korraldamiseks tema kinnisasjal.
.....
Mart, kas siis arvad, et kogu möll käib hoopis paari mõjuvõimsa maaomaniku huvide realiseerimisel eelpool olevate kriteeriumite abil ning ülejäänutele aetakse vaid udu, et siis tegelikult hoopis maaomanikest de facto mööda minna?

Täpselt, loed neid säädusepunktikesi ja seal ju kõik kirjas.
Igas jahipiirkonnas on ju õige mitu tuhat hektarit RMK ja metsafirmade maid.Sama kiirelt, kui need "mitterentaablid" ( teeniti siiski ju miljoneid kasumit ) jahimajandid kaotati, saab need uuesti taastada, ainult nüüd saab kasutada tervet jahipiirkonda ehk siis 5 ja enam tuhat hektarit. Hetkel kehtiva jahiseaduse järgi RMK-l ja metsafirmadel ei ole võimalust jahipiirkonna kasutusõiguse luba taodelda just selle kohalikust maaomanikust jahimehe pärast. Kui see kogukonna printsiip seadusest välja kirjutada, siis tehakse, mis tahetakse. Näiteks, kui ei taheta ise jahindust korraldada, renditakse maa enampakkumisel ja volaa easy money , ei mingit kulu - puhas tulu .

[kakuke]

Mart, aga miks arvad, et kui seni seda muutust toimunud pole, et see nüüd toimuma peaks? Hoovad nagu seni ka selleks olemas olnud või on mingi muu konks selleks taga?
§ 9. Jahimaa kasutusse andmine

(1) Jahimaa antakse kasutusse jahipiirkondade kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga.

(2) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada:
1) mittetulundusühingul, mille liikmed on füüsilised isikud, või äriühingul, mille vähemalt üheks põhikirjas nimetatud tegevusalaks on jahinduse korraldamine;
2) riigiasutusel, mille põhimääruses märgitud tegevusaladeks on jahinduse, jahiulukite asurkondade seire ja jahindusalase väljaõppe korraldamine, jahipidamise heade tavade, viiside ja jahiulukite hooldamise tänapäeva kogemuste rakendamine;
3) isikul, kelle omandis olev maa moodustab vähemalt kolm neljandikku jahipiirkonna pindalast.

[Hunter30-06]

Kas keegi on arvestust teinud, kui palju riik teenib 1 eur/ha puhul riigimaade rendi pealt raha ja palju riik saab praegu ressursimaksu pealt?

Üks väide oli ju see, et riik tõmbab püksirihma koomale, et maaomanukud saaksid rohkem raha

Ahjaa jahimehe aastamaksu numbrit ei ole ka veel kuskilt läbi käinud,järelikult tuleks see ka veel lisada sinna rendirahale otsa.

Aga tulgu mis tuleb, ma ei tea ühtegi jahimeest, kes ei teaks kedagi, kel oleks eramaad. Ehk siis jaht käib edasi igaüks nokitsemas kuskil pisikesel maatüki peal. Eesti nokitseb

[Olavi Kool]

Tegelikuses on tulevane seadus jätk sellele mis juhtus mõni aeg tagasi kui kaotasid töö enamus RMK töötajatest, ka selle vastu sõditi ja koguti allkirju aga tehti ära ja täie rauaga. Kelle huvides?

[Mart]

Mart, aga miks arvad, et kui seni seda muutust toimunud pole, et see nüüd toimuma peaks? Hoovad nagu seni ka selleks olemas olnud või on mingi muu konks selleks taga?
§ 9. Jahimaa kasutusse andmine

(1) Jahimaa antakse kasutusse jahipiirkondade kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga.

(2) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada:
1) mittetulundusühingul, mille liikmed on füüsilised isikud, või äriühingul, mille vähemalt üheks põhikirjas nimetatud tegevusalaks on jahinduse korraldamine;
2) riigiasutusel, mille põhimääruses märgitud tegevusaladeks on jahinduse, jahiulukite asurkondade seire ja jahindusalase väljaõppe korraldamine, jahipidamise heade tavade, viiside ja jahiulukite hooldamise tänapäeva kogemuste rakendamine;
3) isikul, kelle omandis olev maa moodustab vähemalt kolm neljandikku jahipiirkonna pindalast.

Loe ikka edasi ka :

(4) Kui ühe ja sama jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks on esitatud kaks või enam taotlust ja kõik taotlejad ei nõustu nendele ühise kasutusõiguse andmisega, eelistatakse taotlejat, kelle jahipidamisõigust omavatest füüsilistest isikutest liikmete maaomandi kogupindala taotletavas jahipiirkonnas on suurim ja sealjuures vähemalt 10 protsendi võrra suurem järgmise taotleja liikmete maaomandi kogupindalast samas jahipiirkonnas. Kui kahe pindalaliselt suurima taotleja jahipidamisõigust omavate füüsilisest isikust liikmete maaomandi kogupindalade erinevus taotletavas jahipiirkonnas ei ületa 10 protsenti, siis eelistatakse taotlejat, kes kaasab jahipiirkonna kasutamisele suurema arvu jahipidamisõigust omavaid füüsilisi isikuid, kelle maaomand asub taotletavas jahipiirkonnas.

Kuidas selle valguses nüüd RMK jahipiirkonna kasutusloa taotlust teeks.

[Ahto Kattai]

Kult, kas raha jahinduse tarbeks pole mitte jahimehe enda huvides ennekõike (jahimehe vaatevinklist vaadates)?

Eks ta ole nagu mingi sotsiaalprogramm.Kui inimesed teevad midagi mis on ka riigile kasulik, näiteks võib mingist aspektist vaadata jahimeest ,kui oma tervise eest hoolitsejat.Kui mehel tervis korras siis see ju ongi riigile kasulik! Kui vähe ringi vaadata siis leiame ju küllaga riigi toel eksisteerivaid hobisid,mis kautselt riigile kasu toovad.
Ma ei tea osad maaomanikud siin tunnevad end ahistatuna ,olen ka väikemaaomanik ja no ei saa aru ,et keegi mind ahistaks. Isegi mitte siis ,kui ise jahimees poleks.Kedagi nagu pole volitanud oma õigusi ka kaitsma.Seda ,et riik korjab praeguseni ka eramaade rendi oma taskusse,olen ma siin foorumis juba mitu aastat tagasi tauninud.Vägisi tuleb mõte ,et meil pole nende keskkonna ministritega vedanud ,üks käib alles kohut,teine kaitseb ka kuidagi üli entusjastlikult "rahva" huve.

[kakuke]

http://blog.maaleht.ee/leilimetsalood/?p=2768

[Ain Aavik]

Leili arusaam on asjadest tõeline ja ka reaalne, pakutud ettepanek igati hea ja ka sealjuures õiglane selle ressursimaksu koha pealt.

Kirjutama aga pani mind hoopis üks ETV2-s nähtud saade pühapäeva hommikul, Osoon, kus Kristo Kiiker tegeles ”ulukinuhtlusega” mitme külje pealt.
Seal üks noor mees ja metsaomanik muuseas käis välja mõtte oma ulukiprobleemist rääkides, et
- Saksamaal elavat maa ja metsaomanik suuremalt jaolt jahirendist saadavast tulust, metsa majandamine ja sellest saadav tulu polevat üldse nii suur ja metsa majandamine polevat nii tasuv ... edasi oli veel lõike, kus kohal ikka rõhuti sõnadele ''omand'' ja ''omanik'' ja ikka püüti seda kajustuste kivi veeretada meite poole peale ...
Saatelõiguti sai ka mõni jahindustegelane sõna - näis, et erandkorras ja selleks, et asi näilisesse tasakaalu seada. (see on küll ainult siinpoolse analüüsi tulemus ja hetkenägemus-tõdemus)

Vägisi tuleb meelde see Aadu Kadaka teema siin foorumis, kus ta pakkus välja jahinduse tuleviku neli visiooni ja sealt see teine
visioon 2. Aadliku mudel. Jahindus on peamiselt nende käes, kel võimu, raha, maad. Ehk selline briti või saksa variant. Eestis ühe olulise osana juba ammu esindatud.
viewtopic.php?f=36&t=6423&st=0&sk=t&sd=a&start=60

Vägisi juhitakse meid sinna suunda, võin antud saatet ''Osoon'' vaadanuna öelda.
Kas keegi juhtus veel seda saadet nägema ja ehk teab, kas kuskilt seda kordusena ka vaadata saab ?

[kakuke]

Osoonid muidu siin: http://etv.err.ee/arhiiv.php?otsing=osoon

[Ain Aavik]

Kas sinna jõuavad ka ETV2-s näidatud osoonid ? Igatahes antud saadet seal veel pole. Ootame ehk kunagi jõuab.

[kakuke]

Kes otsib see leiab.
http://www.err.ee/etv2/video-ee.aspx?id=922

[Ain Aavik]

Tänud

[Kellapoiss]

Vaatasin nüüd minagi.Paljudele selle mehe jutt ei meeldi.Mis ta siis valesti teeb?Mis ta siis tegema peaks?Olen tähele pannud,et metsanduse koha pealt oskavad paljud nõu anda(jumal tänatud).Aidake siis

[kakuke]

...Olen tähele pannud,et metsanduse koha pealt oskavad paljud nõu anda(jumal tänatud). ...

Kõlab väga huvitavalt.

[Ain Aavik]

Mul on nende ulukikahjustustega üks tähelepanek oma kogemustepagasis nüüd küll, mis siia kirja panna kõlbab. Ühel metsakinnistul on tehtud lageraieid mitmetel osaaladel ja vahele jäetud metsahäilud. Üks osaala on jäetud loodusliku uuenemise alaks ja ühel osaalal on külv ning ühel on istutus. Vahele on jäetud siis metsaalad, kus puukooslus ja taimestik on nagu ikka segametsas. Ühel pool külges on kuuse ja teisel pool on männi dominant. Kitse liigub seal ja põdergi käib ja siga on kuusetihnikus, kus palju noori kuuski serva sirgunud, ka liikvel, kuid mitte paiksena päris. Ja mis te arvate, milline osala kõige rohkem kahjustada on saanud. 12 aastat on saanud selle konkreetse metsaga tegeleda ja seda jälgida.
Selge on see, et loom tahab ka süüa ja võtab sealt, kus on magusam ja maitsvam. Aga milline osa on kõige maitsvam, kas külv, istutus või siis looduslik uuenemine?

Olen teinud proovi ka lageala taimestamisega, kuid selle looga on selliselt, et mis looduslikul kujul metsaservast ise edasi areneb, see püsib ja sirgub miskipärast väga hästi, kuid istutatud materjal ampsati üpris ruttu ära. Ega siis inimene oma enese tarkusest paneks ju jõegi tagurpidi voolama, kui saaks, nii kange tahtmine on inimesel
Ja inimene on ju kannatamatu ka veel pealekauba, parem juba kohe ja otsekohe, peaasi et oma tahtmist saaks...
Ise küll metsandusharidust ei oma, kuid tänu taadi ametile ja metskonnas üles kasvamisele üht-teist on kõrvade vahele kogunenud

Aga väita, nagu seal ''Osoonis'' et meite jahindus on Euroopa häbiplekk ja läbinisti mäda ja säädus on jama - no andke andeks ...
Ja et ulukikahjustused on lageala taimestamisel väga suured, see on küll tõsi, aga järeldused tehku igaüks lugedes seda kirjatükki ikka ise ja proovigu oma naha peal metsas järgi, ega enne ikka teadmisi pole
Kuid osutada oma elementaarse loogika puudumises jahindusele selliselt, no ma ei tea