Metssea jaht - jubedalt tahaks midagi kirjutada

[Joosep Käba]

Põle ullu vast. Eks neid emiseid(loodame, et mitte põrsaste eest) saab ka teinekord otsa ja neidki vaja kütti. Hoida nigu silmatera, vaja just suuri juhtemiseid.
Nigu ulukiuurijate kirjutatust olen välja lugend on kõige suurema küttimissurve all just ca 4-5 aastased kuldid. Et siapopulatsioon elujõuline(mitte et ta praegu kehva oleks ) on ka neid vaja. Ise eelistan võimalusel viljapõllust lastes kesikut (ükspuha mis soost) kindlasti "kuldimoodi mehele", kes kohe tegusi tegema hakkab aga kellel trofeed veel pole. Teeb sugu hoiab vähe kiskjaid karjast eemal jne.

[hundikütt]

See emise laskmise lugu tõesti õige kohapeale sattunud,,noored ja rohelised,,.Aru ei saa küll midagi, mis lasti ja kus lasti, põhiline ,et sai pauku ja pulli.Lõpus oli selgitus,et järglasai polnud,aga võibolla lihtsalt ei näinud.Viljast tavaliselt polegi näha.Meie oma sektsioonis võtsime vastu otsuse,et viljast ei lase.Sead käivad ka peale koristust põllus,siis jõuab lasta küll.

[Anti]

Meie oma sektsioonis võtsime vastu otsuse,et viljast ei lase.Sead käivad ka peale koristust põllus,siis jõuab lasta küll.

Põllumehed on kindlasti õnnelikud selle otsuse peale See on nagu kantossi peale tõmbamine peale suksutamist- siis kui peaks, ei ole mingit kaitset! Iseasi, kui käite neid niisama põllust ära hirmutamas. Selliste otsuste pärast ei imesta üldse miks põllumehed jahimeeste peale kurjad on, kasu neist põllu kaitsmisel ju nagunii pole!

[wsm]

hundikütt kirjutas:
Meie oma sektsioonis võtsime vastu otsuse,et viljast ei lase.Sead käivad ka peale koristust põllus,siis jõuab lasta küll.

Antiga igati nõus. Sellised vildakad otsused tekitavad maaomanikega probleeme. Ja miks võtate oma seltsi liikmetelt suvise jahi mõnud ära. Noortele jahimeestele just vajalik suvine jaht, see ju toiming kus õpitakse sigu tundma ja valiklaskmiseks igati super koht.

[Olgerd]

Selge see, et peale viljakoristust käivad sead veel pikalt samas põllus maha pudenenud jääke söömas jms, aga viljast laskmise eesmärk on hoida viljapõldude kahjustused minimaalsel tasemel, huvitav kuidas seda saab teha pärast viljakoristust? Põllud, kus on laiad tehnorajad sealt pole küll probleemi kesiku välja noppimisega ning annab ka põllumeestega rääkida, et nad jätaks kuskil 5-10 m ribad metsa äärest harimata, et oleks võimalik sigade põldu tulemise ajal õige loom välja noppida. Kui sellist asja põllumehe käest uurida, siis nad on enamasti nõus, sest metsa varjus vili eriti ei kasva.
Mis puutub emiste laskmisesse, siis tean ise pigem rohkem juhtumeid staažikatest vanadest jahimeestest, kellel on probleeme suuruste eristamistega ja sõrme sirgeks jätmisega, nii et pole see ainult noorte inimeste probleem, eksida võivad kõik.

[einstein]

Arvaks siis nii, et kesikemise või ahtra emise laskmine ei ole liigi, ega arvukuse säilimise seisukohalt absoluutselt mitte mingusugune probleem. Järglasteta nii noor kui vanem emasloom on järglasteta väga konkreetsel põhjusel ja seda selleks, et loodus ise ei ole määranud teda järglasi saama. On see siis patoloogiline, hierarhiline või mis iganes probleem.
Ka ei ole mõistlik siin propageerida "töönduslikku" metssigade farmindust neid meeletult söötes ja viljapõldudelt mitte lastes. See härrased, ei lähe kokku suurima avalikkuse ees jahipidamist õigustava argumendiga, et jahimehed reguleerivad arvukust ja püüavad ära hoida kahju tekitamist maaomanikele.

[sokk]

See emise laskmise lugu tõesti õige kohapeale sattunud,,noored ja rohelised,,.Aru ei saa küll midagi, mis lasti ja kus lasti, põhiline ,et sai pauku ja pulli.Lõpus oli selgitus,et järglasai polnud,aga võibolla lihtsalt ei näinud.Viljast tavaliselt polegi näha.Meie oma sektsioonis võtsime vastu otsuse,et viljast ei lase.Sead käivad ka peale koristust põllus,siis jõuab lasta küll.

Kui on kartuli põllust umbes pool ära söödud ning sead keset tühja põldu, siis tõesti on raske märgata mustal taustal beežikaid põrssaid

[andrus]

Mis asja????

[sokk]

Mis asja????

Tahtsin öelda, et mustal taustal on hästi näha beežikaid põrssaid aga siis kui me jahil olime ei näinud me ühtegi

[duv]

Hea teema tõstatatud! Tänapäeval, kus lisasöötmise tõttu sigade arvukus kõrge ja juba kesikemistel vahel põrsad taga. Esimese lastud sea hasart loomulikult kaalub nii mõnedki vead üle ja kui sattus tõesti ilma põrsasteta kesik olema, siis ju uhke küll. Samas, kui praegusel ajal viljapõllust lasta, et kõrvad ja turi, heal juhul ka pea paistavad, siis mina küll ei suuda vahet teha. Teinekord lausa mitu emist põrsastega koos, vaatad siis ,et suurel põrsad taga ja teised kesikud ka pundis, söödal näed selle ära, aga kuidas põllus? Ebameeldivuste vältimiseks käin siis lihtsalt marjul ja saab sealgi teinekord sigadega suheldud ilma teineteisele kahju tekitamata. Mis puutub looma paugu kartusesse, siis juba vist Reindorfi jahiraamatus kirjutab, et loom lihtsalt eemalt kostvat pauku ei karda(peab müristamiseks võibolla) ja kui sellega inimese lõhna, kuuli plaksu ei kaasne, siis rahuneb kiiresti ja jätkab endist tegevust.

[andrus]

See emise laskmise lugu tõesti õige kohapeale sattunud,,noored ja rohelised,,.Aru ei saa küll midagi, mis lasti ja kus lasti, põhiline ,et sai pauku ja pulli.Lõpus oli selgitus,et järglasai polnud,aga võibolla lihtsalt ei näinud.Viljast tavaliselt polegi näha.Meie oma sektsioonis võtsime vastu otsuse,et viljast ei lase.Sead käivad ka peale koristust põllus,siis jõuab lasta küll.

Ma selle sinu jutu peale vastan vaid seda..............
Elu on näidanud,et enamus p.ska tuleb ikka rohkem sealt "vanade ja kobedate" kapsa aiast.Suht rumal jutt see.Pigem roored ikkagi pelgavad ja mõtlevad rohkem ennem kui midagi teevad.Ja see kui sa lastud emisel vahet ei tee kas tal on järglased või mitte....
Et viljast ei lase.......no ma ei tea.Talunikud on kindlasti väga õnnelikud teie väga praktiliste otsuste üle.Viljast me ei lase,et oleks ikka garanteeritud,et teie põldudel on järgmine aasta 3x rohkem sigu.See muidugi ei tähenda,et peaks valimatult põllul iga rubilniku pihta tuld andma.Mina ei julgeks küll oma piirkonna talunike maadele enam minna kui need sead kõik selle vilja maha talluvad.
Ise olen rakendanud meetodit talunikuga tihedalt läbi käia ja teda pidevalt informeerida.Uskuge või ei aga asi hakkas toimima paremini kui peaks.Tema aitab meid ja meie teda.Põllu ääred ja vahe teed on lahti niidetud,enne kui vili päris valmis saab lõigatakse põllu ääred lahti,vilja saab tasuta,põllu äärde puki materjali saab taluniku metsast.Kui mõningatele näidatakse rusikat kui tema maal midagi tehakse siis meile piiranguid ei seata mingi suguseid.Tuleb lihtsalt austada teise tööd ja vaeva.Mitte ohkida,et midagi ei paista viljast ja palav on ja mis iganes hädad.
Naaber piirkonnas oldi eelmine aasta lausa nii ülbed,et kästi põllupidajal pukid ehitada ja täpne kella aeg öelda.

[aadu kadakas]

Ühest rootslaste seafilmist tuli esile idee, et talunikud viljast lasevad aeg-ajalt mõne põrsa ning see pidi just juhtemisele nõnda palju mõjuma, et viib oma karja mujale mõneks ajaks, näiteks naabri põldu . Siis muidugi suheldakse omavahel, et oleks karjade liikumine teada.
Viljadest - kartulist just tulebki lasta. Tegemist pole nii lihtsa variandiga, kui söögi pealt või kõrrepõllust, kuid just viljadest peabki neid ennekõike laskma. Siin pole ju küsimus saagi kiires kättesaamises, vaid pigem inimese kätetöö kaitsmine. Meil ka jahiseltsis just vanad "jörrid" kipuvad suuri viljast (ja ka ajust) maha kõmmutama ning viimased mehed, kes viitsivad viljades terveid öid passida...kahjuks.
Nii, et nooremad jahimehed, just õige ennast proovile panna põlluviljade kaitsmisel ning saak jätta mõõdukalt teisejärguliseks.

[Üllar Tamm]

... Tänapäeval, kus lisasöötmise tõttu sigade arvukus kõrge ja juba kesikemistel vahel põrsad taga...

Kus kohas see arvukus siis niii kõrge on Sellise jutu peale soovitaks korra kasvõi endise Ida-Saksa aladel pisut ringi vaadata ja veenduda, et meil siga ikka väga hõredalt veel on Paar aastat tagasi hinnati juba Berliini linnas sigade arvuks ca 7000 isendit. Lisaks notsud, kes metsades ja põldudel, vahel ka pisemates külades elavad. Ja saadakse ka hakkama.

[hundikütt]

Lugesin siin uued postitused läbi.Minu juttu selle kohta ,et sigu viljast ei lase siin hoogsalt kritiseeritud.Võin siin tuua väikese nselgituse.Nimelt meil selline olukord,et sigu just eriti laialt pole.Aastat 7-8 tagasi tapeti maha kõik põhikarja emised ja paar-kolm aastat käisime loomaaias siga vaatamas.Siis sai asi tõsise kontrolli ja juhtimise alla võetud-lasta võis ainult põrsaid ja noori kulte,tõsine söötmine,panime suure metsamassiivi,kus sead meelsasti elasid ,lukku.Asi on praeguseks tublisti paranenud,aga ega neid niipalju ka pole ,etpeaks hakkama emiseid tapma.Üks suur pluss on meil veel ,nimelt meie maadel pole ühtki viljaga tegelevat talumeest,on vaid endise kolhoosi baasil moodustatud oü.,kelle käes on enamus maid ja selsel suurtootmisel põhimõte sama mis Veneajal-mõisa köis las lohiseb.
See jutt ,et vanad ,,jorrid,,valimise suhtes lohakamad ,peab paika.Ka meil ,kui sai ranged piirangut tehtud ja meestele ära seletatud ,et karjast laseme ainult põrsaid,siis oli veel paar aastat mõni ,,jorr,, ,kes küsis ,et kas emist ka laseme.
Aga minuarust probleem just noortega ,kuna need suht aktiivsed,ja ilma kogemusteta juhtub apsakaid ikka.Vanamees reeglina ei viitsigi vilja passima minna,nii et ei peagi nende pärast põdema.Või mis on vana-ise mõni aasta alla 50,aga läheks hea meelega.

Vat selline olukord siis meil.Sai vast piisavalt põhjendatud ja keda ei rahulda ,see võib ju uuesti tuld võtta aga Eestimma igas nurgas on olukorrad ja tingimused erinevad ja õigusel on mitu otsa.

[aadu kadakas]

Hundikütt hea kirje kirjutanud. Eks ta nii olegi, et üle Eesti seinast seina. Sedamoodi on muudelgi elualadel ning võimalik üks peapõhjustest, miks laiemalt tihti konsesuse lähedalegi ei jõuta. Kummardus rahuliku lahtiseletuse eest.