Sööda automaat
Sööda automaat
Kes oskaks soovitada, kuidas oleks kõige lihtsam ja kiirem ehitada (sigadele)
Re: Sööda automaat
Ax1600 kirjutas:Kes oskaks soovitada, kuidas oleks kõige lihtsam ja kiirem ehitada (sigadele)
Sori jahilisti vanades kirjades. Seal oli kindlasti joonis ka olemas.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Üks söödaautomaatidest asub sellel aadressil. Aga ma nüüd ei tea kas sinna mitte liikmed ka pääsevad. Igatahes proovige. Kui ei pääse, siis andke teada ja ma proovin selle pildi kuidagi muudmoodi siia saada.
http://lists.ut.ee:8888/wws/arc/jaht/20 ... c00000.doc
Huvitav, kas meie sead ka selle ära õpiksid
http://lists.ut.ee:8888/wws/arc/jaht/20 ... c00000.doc
Huvitav, kas meie sead ka selle ära õpiksid

-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
http://www.e-riik.ee/jaht/s88daautomaat.doc
Proovige kas siit saab. Lasin vennal natuke IT`d teha. Andke teada kas funkab
Proovige kas siit saab. Lasin vennal natuke IT`d teha. Andke teada kas funkab
rajaleidja kirjutas:http://www.e-riik.ee/jaht/s88daautomaat.doc
Proovige kas siit saab. Lasin vennal natuke IT`d teha. Andke teada kas funkab
Mina sain lahti küll.
Selle paned maisi ja muud sööta täis, ning ongi sead paigal.
Sellise lihtsama versiooni peaks ka ise kokku pusima, näiteks 200 liitrisest plastik vaadist. Põhiline siiski söötja osa, kas selle täpsemaid jooniseid ka liigub ??
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Mõtlesin ka ise sellise 200L vaadist valmis nikerdada. Söötja osa ei tohiks ka väga raske olla. Väike klapp ja kerge vedru, et seal kerge seda üles oleks lükata. Kui aega saan, siis proovin midagi valmis kritseldada ja siia üles panna. Ehk oskab keegi keelt ja tõlgiks natuke. Võib olla on seal kõik ära öeldud.
Kerge transportida ja kasutada. Sisse võib pann maisi, kaera jm teravilju. Kinnitus klambritega posti külge või ketiga puu otsa. Kaitseb sööta ilmastiku ja loomade eest, kes seda saama ei pea (närilised jms.) Juttu on ka sellest et pendli osana on olemas ka reguleeritav dosaator, millega saab etteantava sööda kogust reguleerida, mistõttu kasutatakse sööta eriti ratsionaalselt.
Pole tõlgitud sõna-sõnalt, kuid põhijutt sai öeldud.
Pole tõlgitud sõna-sõnalt, kuid põhijutt sai öeldud.

-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Läheb küll natuke teemast mööda, aga ehk tuleb vaid üks vastus ja sellega teema lõppeb. Ehk lehepäälik ei pahanda.
Asi siis selles et olen lugenud, et põrsastele ehitatakse ka oma aedikuid, kus nad söömas käivad. Need rajatakse siis söödaplatside juurde. Aediku põhimõte siis selles, et vahelippide/pulkade vaheltmahuvad läbi ainult põrsad, mitte suured loomad. See pidavat vajalik olema selleks, et põrsad ka kõhu täis saaksid. Teinekord pidid suuremad põrsaid toidust eemale ajama.
Mehed kes te pukkis istute, kas olete põrsaste tõrjumist märganud?
Plaanis paar sigade söötmiskohta rajada ja ei tea, kas on mõtet ikka seda aeda rajada. Minuteada seda aediku varianti eriti ei kasutata
Asi siis selles et olen lugenud, et põrsastele ehitatakse ka oma aedikuid, kus nad söömas käivad. Need rajatakse siis söödaplatside juurde. Aediku põhimõte siis selles, et vahelippide/pulkade vaheltmahuvad läbi ainult põrsad, mitte suured loomad. See pidavat vajalik olema selleks, et põrsad ka kõhu täis saaksid. Teinekord pidid suuremad põrsaid toidust eemale ajama.
Mehed kes te pukkis istute, kas olete põrsaste tõrjumist märganud?
Plaanis paar sigade söötmiskohta rajada ja ei tea, kas on mõtet ikka seda aeda rajada. Minuteada seda aediku varianti eriti ei kasutata
-
- Postitusi: 206
- Liitunud: R Nov 21, 2003 4:42 pm
Eks sööda peal tegevus ikka käib. Kihutavad üksteist taga ja kui suuremad ja tugevamad söönud siis saavad ka pisemad ligi. See kehtib siis kui ei ole karjas korralikku juhtemist.
Teine variant on see et emis valvab et põrsad söönuks saaksid ja niikaua ajab ise teisi eemale. Üldiselt sööb üks kari ikka rahulikult koos väike nagin käib asja juurde.
Jooksuajal asi natuke teine siis on kuldid ka karjas ja nemad tegelevad emistega rohkem seega põrsad peavad enda eest ise seisma.
Ei usu eriti sellesse aia varianti, sest siis peaks vist see aed maasse valatud olema, et suured sead seda minema ei viiks. Ja eks ta söödakohal üks paras monstrum oleks.
Teine variant on see et emis valvab et põrsad söönuks saaksid ja niikaua ajab ise teisi eemale. Üldiselt sööb üks kari ikka rahulikult koos väike nagin käib asja juurde.
Jooksuajal asi natuke teine siis on kuldid ka karjas ja nemad tegelevad emistega rohkem seega põrsad peavad enda eest ise seisma.
Ei usu eriti sellesse aia varianti, sest siis peaks vist see aed maasse valatud olema, et suured sead seda minema ei viiks. Ja eks ta söödakohal üks paras monstrum oleks.
Listis oli ka teine pilt, midagi analoogset olen ise edukalt töötamas näinud ja mille valmistamine peaks ka jõukohane olema. Riputasin selle ka ülesse
http://www.hot.ee/janekkuld/automaat.jpg
http://www.hot.ee/janekkuld/automaat.jpg
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
-
- Postitusi: 206
- Liitunud: R Nov 21, 2003 4:42 pm
Selle vastu on ka rohtu,nimelt mujal maailmas kasutatakse taimeritega söötjaid.Söötma hakkab vastavalt seatud kellaaegadele ja teine sort mudeleid töötavad valgusanduritega,söödavad päikese tõusul ja loojangul.Sellisel moel töötavatel söötjatel on seega söödakulu kontrolli all
ja endal täpselt teada,millal juurde peab viima.Kasutatakse 200 vaati ,see tõmmatakse rippu ja põhja tehakse auk,mille alla kinnitatakse söötja.

-
- Postitusi: 206
- Liitunud: R Nov 21, 2003 4:42 pm