kakuke kirjutas:See lisasöötmine on jah selline kaksipidi asi, aga kuna ise tunnen metsa ees võlga, siis jätkan lisasöötmist ka see talv vanas vaimus.
Aga, Kakuke, sellest ma ju räägingi. Sina tunned metsa ees võlga. Aga kas mets tunneb, et sina talle võlgu oled? Kahtlen selles suuresti. Ja siis Sa lähed ja teed midagi, mis rahustab Sinu südametunnistust. Aga Sa ainult arvad nii, et Sa teed sellega head. See ei pruugi Metsa silmis ju üldse nii olla.
Jätame kõrvale selle, mida teadlased tõestanud on ja tugineme ainult loogikale.
Metskits on meie aladel elanud meie mõistes aegade algusest peale. Ta on suurepäraselt hakkama saanud väga paljude karmide talvedega - palju karmimatega, kui oli meil tänavune. Oma arvamuses mainid Sa, et tsiteerin
"Mina tuginen omam mõtetes jälle loetud teadlaste jutule, kus varem uuritud hukkunuid loomi, kelledel magu täis oli, aga ikkagi vedelikuvaegusesse ära surid."
Kui me nüüd mõtleme sellele, milline on metskitse looduslik talvine toit, siis see ei tohiks küll vedelikuvaene olla. Igasugused puuvõrsed (külmunud, kuid veerikkad), mustikavarred, kanarbikuvarred jne - kõik nad on vedeliku poolest üsnagi rikkad. Veevaegus võib kummitada siis, kui Sa meelitad metskitse mingit heina või põhku sööma. Jah, siis ta ei saa võibolla oma veetagavara ilma lund söömata kuidagi täis. Looduslikult toitudes on tal vett juurde vaja väga vähe või, võimalik, et seda pole üldse vaja.
Seega jään ikka oma seisukohale, et ainus asi, mida metskitsele karmil ajal vaja on, on võimalikult palju rahu, et ta ei peaks end veevaeseks jooksma ega oma jalaluid tugevas lumekoorikus murdma. Ülejäänuga saab ta ise suurepäraselt ise hakkama.
Aga lisatoitu - ok, võtame jõuluajal oma lapsed kaasa ja viime metsa kapsapea või heinatuusti - no kuidas sa ikka muidu suudad lastele seletad, et issi loodust armastab
