Uue JAHISEADUSE väljatöötamise põhjendus

[Jahimees]

Noh, ots on nüüd lahti tehtud ja eks ta lähe üleriigiliselt nõndamoodi.

[sammal.habe]

Ants Varblane laseb Vooremaa veergudel kaheraudsest tontide pihta.

Ants, ole hea, kirjuta siia (kyllap Sa loed siinset arutelu, olen kindel), miks maaomanik ei ole rahul oma olemasoleva ja seadusega reglementeeritud (20ha jne) jahi6igusega? mis n2eb vaikimisi ette, et jahti tuleb ISE pidada, l2bides ka vastavad koolitused ja hankides load. minu jaoks on siin oluline loodusressursikaitseline turvaelement - jahinduskoolituse l2binud maaomanik oskab ulukitega seonduvat sootuks paremini hinnata. koolitus peaks ka s6eluma v2lja t6sise motivatsioonita tegelased, kel vaid rahanumber meeles.
maaomanik ei kasvata ju metslooma ainult oma maal, kust saab ta siis 6iguse seda ressurssi myya...?

[-Ivar-]

Postimehe teemast saan aru et jahiselts hakkab kasseerima jahi eest raha ja maaomanike klubi selle eest, et sa tema maal viibid. Huvitav mis on sümboolne tasu?

[Ats]

On kellegil eelnõu viimast versiooni, paneb siia üles?

[Priidik Õun]

http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=316446

[aadu kadakas]

Kui meenutada 90-ndate teist poolt, siis just Varblane ning Talijärv olid peamised tollase üliliberaalse metsaseaduse lobijad. Tulemuseks oli teadaolevalt siis suht stihhiline metsakasutus (igal juhul mitte jätkusuutlik), mida tänase päevani erineva nurga alt vaagitakse. Küll nimetavad eelpool nimetatud mehed, et juurdekasvu nagu ei ületatud, samas ELF ning teised sisusse süvenejad väidavad õigustatult vastupidist. Kilbil oli siis erametsaomanik, kuid "pakun huupi", et RMK võitis sellest kõige enam. Ning eesmärk oli lühiajaliselt max puidutook tööstustele kätte saada. Miks selle paralleeli tõin?
Samad lobijad, samuti tegemist olulise ressursiga, valitsusvälist tegelaskonda ei kuulata jmt. Taas kilbil eramaaomanik, kelle tarbeks siiski muutused on kahjuks marginaalsed. Kui nüüd veel läheb nii, et võetakse lihtsalt uued tuuled seadusena vastumeelsustest vaatamata vägisi vastu, siis oleks nagu complete. Sammalhabeme poolt viidatud artikkel on just selline, et loe ja loe ning päris lõpuni aru ei saagi, sest ongi selline ümarik jutt. Nii nagu umbes artikli autor metsaseaduse muutuse eel 90-ndatel seminaridel "filosofeeris".
Mis teha, kui võrdlused niipalju "tonti" tekitavad, lase nende pihta või kümneraudsega .

[valgeronk]

Saaremaa on ennegi sünnitanud igasuguseid revolutsionääre,eesotsas riigikukutaja Kingsepa Vikuga.Arvata on,et tegemist, lihtsa kadedusega.Inimene ei ole 60a.omanik olnud ja ei oska ka ilmselt praegu? Kohalikud jahimehed peaksid ilmselt mehele selgitama,seletama ja ültse jahist rääkima.Tuleks kummutada müüdid jahimeeste suurtest rikkustest.

[valgeronk]

Uurisin Saaremaal Lümanda vallas elava mehe tausta,kes keelas jahipidamise oma kinnistul.Ta kutsus üles ka teisi inimesi,ühinema MTÜ-ga.Mees pahane, et jahimehed ei maksa temale jahtimise eest tasu, rööpavad ta maad ja metsad.Üks kohalik mees (ei ole jahimees) rääkis,et mees ruunas oma metsa täiega ära, traktori rattarööpaid mets täis.Nüüd aga mets enam tulu niipea ei anna.Sellest ka mõte kohalikke jahimehi pigistada.Ja jällegi tegemist saamaimuga.

[Kellapoiss]

Valgeronk.Kui viitsid,uuri lähemalt.Küla teadmised ei ole alati parimad.Räägi mehe endaga.Nagu ütles metsasõber Villu-info võib olla kallutatud.

[aadu kadakas]

Pigem on äkki siin see lugu, et vanal läks "püss enneaegu lahti". Nimelt on minu kõrvu kostunud võimalus, et maaomanikud võiksid/peaksid tegema nagu miski mtü, et siis nagu kurjadele jahimeestele vastu astuda ning ise asja ajama hakata . Ning juttu pole aetud mitte metsaühistutest. Ehk vaid selline ideefix.

[kraavik]

Ants Varblane laseb Vooremaa veergudel kaheraudsest tontide pihta.

See artikkel ilmus ka erametsaliidu poolt väljaantavas õppelehes "Sinu Mets", aga seal oli lisatud ka herr Talijärve kommentaar, kus viimatinimetatu leidis, et uut jahiseadust on vaja selleks, et olemasoleva alusel puuduvad maaomanikul õigused. Täna olla maaomanikul õigus ainult jahipidamist omal maal keelata, aga uue seaduse järgi võib ta ka kaasa rääkida jahipidamise korraldamises omal maal ja nõuda ulukikahjude kompenseerimist.

Vat ei näe mina ka tänase seaduse raames mingit takistust, mille tõttu ei võiks maaomanik jahimehega mingeid eritingimusi kokku leppida:

§ 3. Jahiõigus
(1) Jahiõigus on maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada (küttida) või jahipidamist keelata.

Sama jutt ulukikahjude korvamise kohta:

§ 24. Jahiulukikahjustuste heastamine

(1) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud maaomaniku või tema volitatud esindaja nõudmisel heastama jahiulukikahjustused, kui:
1) tema tegevuse või tegevusetuse tõttu ületab jahiulukite arvukus maksimaalse lubatud arvukuse;
2) ta ei ole hooldustöid teinud kasutusõiguse loaga määratud mahus;
3) ta on jätnud täitmata kasutusõiguse loas nimetatud kohustused jahiulukikahjustuste vältimiseks.

(2) Maaomaniku või tema volitatud esindaja ja jahipiirkonna kasutaja kokkuleppel heastatakse jahiulukikahjustused kas rahas või muul viisil.

Kõik hr Talijärve mainitud maaomanike õigused on kenasti ka tänases seaduses sees. Ehk on uue seaduse loomise põhjuseks ikka midagi muud?

[sammal.habe]

T2nases P2rnu Postimehes saavad jahimehed j2lle nahutada:
Artikli t2istekst allj2rgnev:

Metssigade tekitatud kahjud jäävad heastamata
01.10.2010 00:00
Tõnu Kann, reporter

Jahiseaduse järgi peavad metssigade tekitatud majandusliku kahju maaomanikele hüvitama jahimehed. Jutt on hävitatud hernepõldudest, ülessongitud kartulimaadest, segipööratud koduõuedest. See seadusesäte jääb enamasti paberile.

“Kui siseriiklikult või Euroopa Liidu loodusdirektiivi kaudu looduskaitseliselt oluliste suurkiskjate, aga ka hanede, laglede, kotkaste ja hüljeste tekitatud kahju hüvitab riik looduskaitseseaduse alusel, siis jahiulukite, näiteks metssigade või põtrade kahjustuste heastamise kord on sätestatud jahiseaduses,” selgitas keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi.

Jahiseadusest tulenevalt on ulukikahjustusi kohustatud hüvitama vastava jahipiirkonna kasutajad ehk jahimehed, kui nende tegevuse või tegevusetuse tõttu jahiulukite arvukus ületab selles piirkonnas lubatud maksimumi.

“Sellest tulenevalt on jahiulukikahjustuste heastamine maaomaniku ja jahipiirkonna kasutaja vahelise kokkuleppe küsimus,” sõnas Talvi.

Vastutus maandub maaomanikule

Kõrgelennuliselt seadusse kirjutatud mõte, et kui metsseakari sügisel talvekartuli nahka pistab, heastavad selle kodupiirkonnas jahipidamise õigust omavad harrastuskütid, maandub tegelikkuses ülessongitud põllule. Ei keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni jahinduse spetsialist Aleksander Siimenson ega Pärnu jahimeeste liidu juhatuse esimees Jaan Liivson teadnud korrapealt nimetada juhust, kus viimastel aastatel oleks rahaliselt hüvitatud mõnele põllupidajale saagi lörtsimise majanduslik kahju.

“Võib-olla on mõnele väiketalupidajale talvekartul asemele toodud, jahimehed on ju tihti omakandimehed,” arvas Liivson.

Viljandis töötav Siimenson rõhus samuti jahimeeste ja kohalike talupidajate headele suhetele, kui jutuks tuli jahimeeste kohustus kaitsta põlde ja õueaiamaid ul ukikarjade rünnakute eest.

“Kui maaomanik kurdab, et metssead talle tüli teevad, korraldavad jahimehed sealkandis jahi loomade arvukuse vähendamiseks,” ütles Siimenson. “Mina soovitan maaomanikel jahipiirkonna kasutajaga leping sõlmida, kuid, olgu öeldud, ega ulukikahju hindamise metoodika ole lõplikult selgeks tehtud ja olukord on siin keeruline.”

Samal ajal tähendas Liivson, et põllupidaja ei käitu alati mõistlikult. “Kui ikka asulatest eemale, metsade vahele külvatakse suur põld hernest, on see metssigadele nagu tordi küpsetamine ja see põld süüakse saagist tühjaks,” lausus ta.

Hüvitamise kohustus on nõrk

Metssigade tekitatud kahjustuste hüvitamise nõude aluseks võiks olla väide, et jahipiirkonnas on lubatust rohkem loomi ja jahimehed on laisad neid maha laskma.

Selleks peaks maaomanik teadma, mis jahipiirkonnas ta maa asub, kellel seal on jahiõigus ja mitu metssiga sinna piirkonda elama on lubatud. Lihtne! Häda on, et keegi ei tea täpselt, kui palju metssigu mingis metsas elab.

Sigu on enneolematult

Metssigade loendusandmed tulevad järjepidevalt keskkonnaametisse jahimeestelt endilt, kellel on ühest küljest vaja näidata, et ulukeid on jahtimisväärselt palju, kuid mitte nii palju, et peaks ulukikahjustuste eest vastutust kandma.

“Teisalt kogutakse ulukiseire andmed peamiselt talvisel-kevadisel ajal, kui jälgi on kergem avastada ja toimub aktiivne küttimine,” selgitas Siimenson. “Talvel võib loomi olla üle lubatud normi ja karjad kütitakse kiiresti normi piiresse, tulevaks sügiseks võib seapopulatsioon olla juba taastunud, sest sead on väga sigivad ja varaküpsed loomad.”

“Kevadel sündinud emisepõrsas võib sügisel juba paarituda,” tõi Liivson elulise näite. Sigu võib küttida aasta läbi ja soovitavalt rohkem emaseid, kesikuid ja põrsaid.

Mullu 1. septembrist 31. detsembrini täitsid jahipiirkondade kasutajad üle Eesti kokku 515 metssigade vaatluskaarti, mille alusel loendati riigis kokku 36 896 metsas elavat kärssnina. “Nii suur pole vaatlusandmete maht kunagi olnud,” öeldakse seirearuandes.

Nõnda suur pole olnud siinne populatsioon kunagi. Kõiki seiretulemusi hindav keskkonnaamet annabki metssigade arvukuseks jahimeeste pakutust väiksemad numbrid – 23 451 mullu ning 22 642 tänavu. Kümme aastat tagasi loendati Eestis 5342 metssiga.

“Pärnumaal arvan praegu elavat ligikaudu 3000 metssiga,” pakkus Liivson. “Sealjuures jaotuvad sead maakonnas küllalt ebaühtlaselt, eelistades rohkem mereäärseid tiheda roostikuga alasid, näiteks Vändra on üsna metsseavaene kant, samuti Lavassaare ümbrus.”

Vaieldav lisasöötmine

Mullu tapeti Eesti metsades 20 072 siga. Liivsoni väitel on salaküttimise protsent imeväike ega mõjuta üldist olukorda.

“Täiskasvanud metssea laskmisluba maksab 150 krooni, ainult loll läheks riskima,” sõnas Liivson sigade salaküttimise kohta.

Salaküttimise koosmõjuga või ilma selleta näitavad loendusandmed ikkagi metssigade arvukuse kiiret kasvu viimase kümne aasta jooksul.

Seda imelikum on, et jahimehed, kellele heidetaksegi ette metssigade üle pea kasvada laskmist, tegelevad talvest talve sigade lisasöötmisega, kandes selle nimel kulutusi ja tehes tööd.

“Talvel õppisid juba hundidki metssigu söötmiskohtades varitsema,” muigas Liivson, kes ütles Pärnumaa jahimeeste liidu juhatuse esimehena, et ei pea enam lisasöötmist õigeks.

Metssigade lisasöötmisse suhtub kriitiliselt ka keskkonnateabe keskuse veebilehel avaldatud ulukite seirearuanne, kus on kirjas, et lisasöötmisega on metssead muudetud poolvabalt peetavaiks farmiloomadeks, “kelle keskkonnamõju looduskoosluste teistele liikidele, sh kaitsealused taimed ja loomad, võib paiguti paisuda talumatuks”.

[aadu kadakas]

Kogu selle uue jahiseaduse väljatöötamise põhjendus on jätkuvalt segasevõitu nagu õhtuhämaruski, kui silmale tundub, et mättad, kännud ja kuused liikuma hakkavad, ometigi aga on endiselt samas kohas .
Nali naljaks, kuid taspisi on mõtted hakanud liikuma selles suunas, et milline saab olema riigi roll kogu plaanitava raames. Muidugi on ju kirjas, et strateegiate väljatöötamine, õigusloome, liigi ohjamiskavade koostamine, ulukiseire ja rakendusuuringute korraldamine, aga samas ka jahipiirkondade moodustamine ja kasutusse andmine ning muu jahindusliku tegevuse korraldamine, järelevalve. Pealtnäha ju kenasti kõik olemas.
Samas aga on riik ju nö andnud oma funktsioone viimasel ajal üha enam ära. Mõtlen siin EJS. Ja siis üritatakse läbi metsa- ja maaomaniku üldse luua süsteemi, kus ilma riigi osaluseta justkui saadakse ulukite kahjustuste kompenseerimised tehtud ning jahiseltsid loodud jne. Samas on ju RMK ehk nö "meie kõigi" mõjusfääris ju jätkuvalt segane seis: kas tehakse ise miskit või hakatakse kõrget renti küsima maa jahindusliku kasutamise eest. Samas on ju segane ka see, kas maaomanik nagu riik võrdsustatakse tavalise eramaaomanikuga või allub ikkagi see mõnele teisele regulatsioonile? No igaljuhul küsimusi on ja ega ma usugi, et neid teemasid palju väga avalikult tahetakse läbi käia.
Ja olen leidnud ennast ikka mõttelt, et kui riik ennast tegelikult paljus oma kohustustest taandab, miks siis üldse seda riigisektorit sellises meeletus mahus vaja on? Olgem ausad, ka metsaseaduse puhul oli ju tegemist deklaratsiooniga, kuid praktikas metsakasutus sai oma äärmusliku tahtmise siis ja ka nüüd.

[Ain Aavik]

Olen siin mõtisklenud ja analüüsinud ja teinud märkmeid...
Toon siia juurde natuke täiendatud lehekommentaari

Kuskil rääkis Ando Eelmaa ''metsaomanike eestkõneleja'' jahindusest Euroopas, oli see vist telesaates. Seal oli üks selline kild muu jutu seas ... ''et jahimaa kasutajat poleks kuidagi mõeldav välja vahetada'' ...
Nüüd võtab ette selle 2/3 pindalapõhise näilise ''võimaluse'' väljavahetamiseks meie uue saabuva seadusega.
Kusjuures ausalt omi asju jahimaadel toimetavad jahimehed ja selleks moodustatud MTÜ-d või mis iganes ühistud, nende tegevuse vastu pole ju kellelgi midagi...
Eestimaalt on teada üks looke, kus jahipiirkonna kasutaja läks oma tegevustega liiale ja sekkuma pidid nii inimesed, kes kogusid allkirju ning ka sekkus omavalitsus, et lõpetada taoline jahiseltsi tegevus.
Omavalitsused ju enam ammugi sekkuda ei saa. Oleme ausad, pole ju sekkumist märgata riiklikutest institutsioonidest ja järelvalvet pole teostamas keegi. See mis toimub osades jahipiirkondades on küll mitte enam jaht vaid tapatalgud. (Talijärv ka teatas ju, et puudub ülevaade tegevustest ''Praegu ei ole selget ülevaadet, millisel viisil satuvad välismaalased jahile ning kui palju ja kellele nad looma laskmise eest maksavad.''- need on Talijärve sõnad ), kõik need asjad paistavad olevat omavahel seotud nagu ''sukk ja saabas''
Ja kui uus säädus kehtima hakkab, siis suuromanikud ja turismijahti pidav jahiäri käsikäes + ka kindlasti RMK, ongi ju kinnistatud sellel jahimaal ilma võimaluseta sekkuda kellelgi. Ammuks veel midagi nõuda. Ja riik, kui institutsioon, on käed puhtaks pesnud igasugusest vastutusest põhjendades asja siis juba seaduslikult - ''maaomanikud peavad aru saama, leppima jahiorganisatsiooniga kokku tingimustes, ja koostöös '' (samuti Talijärve sõnad )

Hea küll, keelamistega saavad nagu väiksemad maaomanikud endale näilise õiguse, kuid samas annavad ka käest ära õiguse hüvitisele, kui tõesti peaks midagi juhtuma ... Nii palju siis välja pakutud ''võimalusest'', kus jäme ots on ikkagi metsafirmade ja RMK käes ning suuremate maa ja metsaomanike käes.
Või on mu analüüs selle koha pealt väga ühekülgne ja puudulik.
Vaadates seda kodumaist ''Landlord klubi'' ja selle liikmeskonda selles valguses ning uut jahiseadust, mis tulekul, kaldun arvama, et jäme ots on üha rohkem sellise äri käes ja seaduste abil lausa kinnistatakse sinna.
Kohalikud saavad heal juhul miinimumtasuga teostada tõid, mida äriinimesed kohe kuidagi teha ei taha. Näiteks kindlustada jahiuluki resurss ja nende toitmine. Olla ''koeraks'' ajujahtidel põhjendusega ja väljavabandustega äri poolt, et ise te ju tahate ka jahti pidada - nüüd ongi see teie ''võimalus''... nagu ka ''võimalus'' korraldada väikeuluki jahti, mis polevat jahimeestele eriti atraktiivne (jälle Talijärve sõnad )

Mida rohkem ma seda Talijärve küsimustele vastamist analüüsin (ka eelmiseid sõnavõtte sama inimese poolt samal teemal), seda üheülbasemaks kogu see tants selle uue seaduse koha pealt muutub. Meist, kõigist lihtsatest jahimeestest ja naistest ning ka maa ja metsaomanikest sõidetakse lihtsalt üle. Jutt igasugu arutelust ja koostööst on kõva mullipuhumine.
Aga ilmselt on see ainult siinkirjutaja poolne nägemus selle uue seaduse koha pealt...

[Karmo]

Mina kohe ootan huviga järgmist pistiseskandaali.