Uue JAHISEADUSE väljatöötamise põhjendus

[Ain Aavik]

omaette üllitis on muidugi Jahiseaduse eelnõu seletuskirjas punkt "5.4 Majanduslik mõju Üsna hea ülevaate jahinduse majanduslikust potentsaiaalist annab Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatavates jahipiirkondades korraldatavate oksjonite tulemused. Oksjoni korras renditud riigimetsamaa lahustükkide (ca 2000 ha) keskmiseks hektari hinnaks 20 krooni. Sealjuures ühe põdra, metssea ja metskitse küttimise hinnaks kujunes keskmiselt vastavalt 6863 kr, 3431 kr ja 1715 kr. Kui esitatud numbrid üldistada kogu Eestile, siis Eesti jahimehed oleks maksimaalselt valmis nimetatud ulukite kõttimise eest kokku maksma 77 mln krooni. Kui aga lähtuda ühe uluki hinnast ja kõrvutada seda näiteks 2010. aasta küttimismahuga, on tulemuseks veelgi suurem summa ehk 123 mln krooni. Sealjuures ei ole veel arvestatud punahirve, suurkiskjate ja teiste ulukite (väikeulukite) jahinduslikku potentsiaali."
seega .....

Paistab nii, et asjaoludele hakatakse juba pihta saama ka teise kandi pealt. Ootame veel, ehk keegi jagab veel matsu eri kandi pealt, muidu mul jäigi nagu asi üheülbaseks

[Ats]

siin võib veel mõningad asjaolud välja tuua:

Teisalt omab jahinduslik tegevus üsna suurt majanduslikku potentsiaali ning see oleks maaomanikule üks alternatiivtulu allikas. Jahindusest saadavad erinevat liiki hüved on oluliselt suuremad, kui jahiulukite tekitatud majanduslik kahju põllu- ja metsamajandusele.

[22LR]

Ats ! Milliste kulutustega need tulud saadakse? Miks siis RMK enamuse oma jahimajanditest likvideeris ? Äkki jagad teistele ka kogemusi oma rikkast varasalvest, mulle kuluks marjaks ära, sest vaatamata 35-aastasele jahimehestaazile olen kõvasti miinuses

[Ats]

Ats ! Milliste kulutustega need tulud saadakse? Miks siis RMK enamuse oma jahimajanditest likvideeris ? Äkki jagad teistele ka kogemusi oma rikkast varasalvest, mulle kuluks marjaks ära, sest vaatamata 35-aastasele jahimehestaazile olen kõvasti miinuses

siin pead sa küll oma küsimusega Niittee poole pöörduma, sest mina võtsin selle lõigu Jahiseaduse eelnõu seletuskirjast punkt 5.1 Jahiõigusega seotud probleemide ja lahenduste eelanalüüs

... samuti ei saa ma väita, et oma paarikümmne aastase jahilkäimisega oleks pudrumäed kokku ajanud, jahiga seonduv eelarve miinuses koguaeg

[Eik]

§ 27. Jahiluba (4) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta väikeulukiküttimise loa oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule. Loale kantavad jahiulukid ja loa kehtivusaja jahiaasta piires määrab maaomanik, välja arvatud maaomaniku volitatud isikule antud jahiloale, mille kehtivust on jahipiirkonna kasutajal õigus piirata, kuid mitte vähemaks kui kümme päeva.
- Normaalne. Ära on muudetud see varasem jaburus, kus jahipiirkonna kasutajal polnud nende va volitatud isikute suhtes mingit sõnaõigust. 10 päeva on siiski paljuvõitu ja ka lubatud ulukid võiks siiski jahipiirkonna kasutaja otsustada jääda. Muidu on nii, et kirjutame välja hanelubasid koprakahjustuse likvideerimiseks.

Mind painab nats selle väikeulukiküttimise loa andmise juures see, et kui maaomanik rentis maad jahipidamiseks välja siis võib ta ka edaspidi oma maadel relvaga ringi käia ja ise nimetada mis väikeulukeid ta laseb, sealjuures tasuta ning saab veel ka kompensatsioone...?
Näide: rentisin oma põllud talunikule välja, küsin PRIA'st toetuse omale ja rajan osaliselt sellele põllule oma kapsamaa ka. Mis huvi on põllumehel seda maad rendile võtta ?

[Pauli]

Kas jahipiirkonna kasutajal on kade meel, kui keegid teised kama 2 milliseid väiukeulukeid kütib? Ja pole öeldud kuskil, et seda jahiluba ei või küsida 365/10=ca 36 x aastas.
Aga trahv selle andmata jätmisel on üpriski kopsakas.

Mis seal salata, on jah kade meel. Sest on ju elukaid, kelle puhul on ainult hea meel, kui keegi neid küttida aitab. Ja on elukaid, keda endalegi ei jätku, rääkimata tuttavate tuttavatest. Aga ma ilmselt reageerin natuke üle hetkel.
Mis puutub loa kesvusesse, siis loomulikult võidakse seda 365/n küsida, aga mida lühem on loa kestvus, seda väiksem on tõenäosus, et seda teha viitsitakse.

[kakuke]

Eks ta selle peale või minna, et kes visam ja kummal enne üle viskab. Ja palju neid selliseid küsijaid on. Kujutan ette, et jonni ajades saabki küsida vaid tähitud kirja vahendusel ja printer ikka trükib hoolega välja blankette.

[aadu kadakas]

Käesoleva eelnõu eesmärk on tagada ulukiasurkondade säästlik kasutamine ning liikide vaheline ökoloogiline tasakaal, arvestades ulukite looduslikku juurdekasvu ja säilimist võimalikult pikaks ajaks. Seejuures võetakse arvesse eri huvigruppide ootused ning jahinduse rekreatiivsed, sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid. Senisest enam tähtsustatakse maapiirkondade arengut, sh sotsiaalset sidusust, ühistegevust ja materiaalsete väärtuste suurendamist jahindustegevuse kaudu. Jahinduse integreerimiseks muu maamajandus¬tegevusega ning ökosüsteemide komplekse majandamise eelduseks on omandiõiguste väärtustamine vastavalt põhiseaduse §-le 32, mille kohaselt igaühel on õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kui see ei ole vastuolus üldiste huvidega. Jahindusest saadav sotsiaalne (rekreatiivne) ja majanduslik kasu on olnud ajendiks, miks enamikes riikides maaomanik panustab jahiulukivaru taastootmisse ning sealseid ökosüsteeme majandatakse komplekselt. Omandiõigus loodusressurssidele ja jahindusest saadav kasu on motiveerinud maaomanikke panustama looduskaitsesse. See on oluline kogu jahinduse tasakaalustatud ja pikaajalise arengu seisukohalt. Ühtlasi ei ole eenõu koostamisel jäänud tähelepanuta vajadus leida kompromiss elanikkonna eri osade erinevate ootuste, väljakujunenud traditsioonide jms vahel.

Ma tooks JS eelnõu seletuskirjast välja minuarust selle nö kohustusliku osa, mis on nii ilus, et kohe vesi tuleb silma. Eriti tore koht on see: "Omandiõigus loodusressurssidele ja jahindusest saadav kasu on motiveerinud maaomanikke panustama looduskaitsesse." Põhimõtteliselt siis nii perfektne seadus ongi nüüd plaanis, et lähendab ühiskonda ja loob "sotsiaalset sidusust".
Nii vastuolusid täis üllitist muuseas oligi oodata.
Jahindusnõukogu protokollist aga Eesti Erametsaliidu jõuline avaldus jahmatas. Selline ultimatiivsus arutelu faasis on aga iseenesest väga kõnekas. Sealt loeb ju lausa selle välja, et EJS tarbeks on tehtud ühepoolseid kompromisse, aga hakkab vastu ikkagi!
RMK aga on oma oodatud kohustusliku osa rahakriteeriumites ära teinud.
m.o.t.t.

[Ain Aavik]

Ats ! Milliste kulutustega need tulud saadakse? Miks siis RMK enamuse oma jahimajanditest likvideeris ? Äkki jagad teistele ka kogemusi oma rikkast varasalvest, mulle kuluks marjaks ära, sest vaatamata 35-aastasele jahimehestaazile olen kõvasti miinuses

Saab selgemaks ehk asjalugu, kui on aega lugeda läbi

http://www.maaleht.ee/news/mets/metsuud ... d=23963477

selgub, miks likvideeriti,

Küsida tuleb selle ''rikkuse varasalve kohta'' ja korraldatud oksjonite kohta ning selle kohta, kes need jahimehed olid, kes olid nõus neid hindu maksma, mis on seletuskirjas üldistusena välja toodud, kui ''fakt'' umbes a-la, et Eesti jahimehed on nõus maksimaalselt maksma jne ... sealt

http://www.rmk.ee/meist/kontakt/jahimajandusosakond

Sellest kõigest saab järeldada, millistele Eesti jahimeestele on suunatud uus jahiseadus ja kes on suunav jõud koostamisel, kus ühe käega nagu antakse ’’võimalus’’ ja teisega see kibekiirelt ka tühistatakse. Asi on ju tegelikult rahavoogude suunamises ja selle suuna seaduslikustamises. Sellele viitab lõik seletusest/põhjendusest
... jahindus on muutumas üha olulisemaks majandusharuks ning sellest saadav sotsiaalne (rekreatiivne) ja majanduslik kasu ei pruugi jõuda maaomanikeni, vaid läheb maaomandiga sidumata jahindusorganisatsioonidele.

Veel üks huvitav asjaolu on see, et uus seaduseelnõu küll nagu viitab probleemile,
• Piirkonniti on teravaks sotsiaalseks probleemiks asjaolu, et jahindusorganisatsioonid (MTÜd ja äriühingud) tõrjuvad jahindusest eemale kohaliku elanikkonna ning jahindus on muutumas suhteliselt kitsa kildkonna tegevusalaks;

kuid samas kardab väiksemaid maaomanikke nagu tuld. Sellele viitab 2/3 pindalapõhine otsustusõigus, kus näiliselt antakse küll kätte vahend, kuid see on juba ette ära piiratud suurmaaomanike eelistustega, keda on praktiliselt igas piirkonnas pindalaliselt rohkem, kui väikeomanikke.

Veel üks huvitav asjaolu samast valdkonnast on järgmine

Seega säilitatakse olemasolevad jahipiirkonnad ning maaomanikel puudub ka edaspidi võimalus vabatahtliku ühinemise kaudu moodustada uusi jahipiirkondi, mis arvestaks maaomandi paiknemist. Kehtivate jahipiirkondade säilitamine on ühtlasi kompromiss kehtivate regulatsioonide ja maaomanike valikuvabaduse vahel.

Mis mõte on siis sellel valikuvabadusel, kui kohalikud jahimehed-maaomanikud on leidnud, et jahipiirkonna kasutaja on nad välja jätnud ja kaasa rääkida pole võimalik muul moel, kui seda kitsast huviringi piirata keelamisega. Antud piirkonnas justnimelt kohalikul kogukonnal puudub mingisugunegi võimalus (jälle see ilus sõna) ise moodustada uus jahipiirkonna kasutaja kohalikest jahimeestest/maaomanikest olemasolevale alale. Uut jahipiirkonda nagu pole kavatsusteski moodustada, kuid maaomandi paiknemist arvestades antagu siis kohalikele maaomanikest jahimeestele õigus luua olemasolevates jahipiirkonna piirides isikupõhiselt, mitte pindalapõhiselt uus jahiselts, mis koosneks kohalikest jahimeestest maaomanikest keda on rohkem arvuliselt, kui senine kasutaja ehk kitsas huvigrupp.
See on ka juba ette ära piiratud suurmaaomanike tahtega. Leian, et 2/3 pindalapõhisust on ikkagi vaja asendada maaomanikepõhisusega, et saavutada kompromiss antud teemas.

[Pauli]

Ma vastan veel kakukesele: too volitatud isikute värk on üks pagana keeruline asi. Põhimõtteliselt olen ma selle poolt, sest kui ikka rebane koera õrritamas või kobras õunapuid närimas käib ja kohalikud jahimehed ei jõua või ei viitsi avitada, siis mis on halba selles, kui mõni tuttav asja joonde ajab. Ma olen pidanud nii mõnedki tuttavad maaomanikud kohalike jahimeeste juurde suunama ja pärast on oldud minu peale pahanegi, et "sõber või asi, oleks selle eluka külili tõmmanud ja asi tahe, aga nüüd jända mingite võõraste jorssidega". Et oleks nagu hea idee. Aga probleem tekib siis, kui mõni maaomanik seda klauslit jahiturismiks hakkab kasutama - pole mingit kontrolli, kes, kus, millal ja mida laseb (ma üritan küll inimeste headusesse ja aususesse uskuda, aga no igasugu rahvast leidub ikka). Töötavat kompromissi ei paista ka nagu kusagilt - kas see oleks lahendus, kui volitatud isikute arv aastas ära piirata? Muidugi praegu on ka see seadusest puudu, kuidas see volitamine üleüldse välja näeb. Suuliselt?

[aadu kadakas]

Tänud Uugametsale taas "puust ja punaseks" postituse eest!
Tahan pisut vaadata ka seda poolt, et mismoodi siis kujutatakse ette js eelnõu valguses seda uut süsteemi praktikas toimivana. Ennekõike on loodud süsteem, mida võiks nimetada "kilbilepaneku" süsteemiks. See tähendab, et näiteks kilbile on jõuliselt pandud eramaaomanik, kuid seadus sisuliselt välistab massi väikemaaomanike kaasarääkimisvõimaluse ning RMK samas sobitub suurepäraselt nö tavamaaomaniku kriteeriumitesse. Kilbile on pandud kährik koos karusnaha säilitamise vajadusega, et põhjendada ära näiteks ääretulepadruni kasutamine. Ühe näitena veel helisummuti põhjendamine, mis põhjendatakse ära muuhulgas ka lasu täpsuse parandamiseks neile, kes tagasilööki kardavad. Okei, näiteid läheb paljuks. Püüan luua sellest loodavast monstrumist ühe pildi, mis tegelikult jube sogane tuleb.
Niisiis idee olla, et riik taandab ennast maaomaniku ning jahimaa kasutaja vahelistest asjadest, delegeerides paljud oma ülesanded valitsusvälisele organisatsioonile. Samas säilitab õiguse igal hetkel, kui "on ilmnenud vastavad asjaolud", sekkuda (ministri määrus on ju seadusest tegelikult kõrgem ehk tegelik seadus). Kõige juures riigisektor seejuures ei vähendu. Muuhulgas kaob jahikorraldus põhendusega, et see ei vasta tänapäeva nõuetele (kilbile pannakse, et 60-ndatel juurutatud süsteem on iganenud, kuid uut isegi ei arutata). Seireandmeid ning jahipiirkonna moodustamine samas jääb Keskkonnaameti tehtava nimistusse, ehkki alguses jääb mulje, et riik üksnes väljastab jahimaa kasutusloa, kui ettepanek lauda jõuab. Ja inspektsioon inspekteerib...
Kuidas esialgu tundub see süsteem hästi toimival kujul? Siia võiks veel hunniku segast juttu kirjutada eelnõu valguses, sest minuarust polegi ilmselt eesmärk selles läbipaistvust ja praktikas toimuvust näidata.

[aadu kadakas]

Muidugi praegu on ka see seadusest puudu, kuidas see volitamine üleüldse välja näeb. Suuliselt?

Tegelikult oleks meite ühiskonnas ainuõige, kui oleks juriidiliselt maaomanikuga võrdsustatud seis. See tähendaks ilmselt notariaalset volitust. Sest kui Fernando oma koeraga ükskord mamma maja taha kopraid püüdma tuleb, siis tõepoolest ei ole võimalik vahet teha, kas see siis on turismijaht või lihtsalt probleemi heatahtlik lahendus.

[Feen]

Nt mina ei viitsiks mööda notareid joosta, et siin ja seal koprakahjustustega tegeleda. Mulle meeldiks pakkida koer ja varustus autosse ja minna. Paber juurde ja jahti. Nagu teada, notar tahab raha, riik tahab siis ka. Lõpuks taandub asi sellele, et kahjustused jäävad likvideerimata ning turistidega makstakse notar kinni.

[Joosep Käba]

Seoses uue jahiseaduseg palu räägitud maaomandist, maaomanikest ja RMK-st.
RMK kui selline ei ole ju maaomanik või on?
Maaomanik peaks ikka riik olema. Kas hoopis selleks on mingeid volitamisi sisse vaja kangesti kirjutada?

[aadu kadakas]

§ 10. RMK õigused ja kohustused



RMK-l on järgmised õigused ja kohustused:
1) saada oma majandustegevusest tulu seaduse nõuetele vastavaks riigimetsa majandamiseks ja riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmiseks;
2) sõlmida riigi nimel riigimetsa kasutusõiguste, kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali, teiste metsasaaduste, nende töötlemissaaduste, metsataimede kultiveerimismaterjali, dekoratiivtaimede ja puuseemnete võõrandamise lepinguid;
3) (Kehtetu - VV m 29.01.2009 Nr.21 jõust.06.02.2009 - RT I 2009, 8, 57)
4) sõlmida riigi nimel lepinguid vara omandamiseks, RMK valduses oleva vara kasutusse andmiseks, piiratud asjaõigustega koormamiseks, võõrandamiseks ja vahetamiseks;
5) sõlmida riigi nimel RMK tegevuseks vajalikke, käesoleva lõike punktides 1–4 nimetamata lepinguid;
6) korraldada iseseisvalt oma personali- ja palgapoliitikat;
7) teha maakorraldus- ja ehitustöid RMK valduses oleva riigivara osas;
võtta laenu nõukogu otsusega määratud piirides;
9) täita Vabariigi Valitsuse antud lisaülesandeid;
10) välja töötada oma arengukava ja tegevussuunad;
11) koostada aastaeelarve, aastaeelarve täitmise aruanne ja majandusaasta aruanne;
12) pidada tema valduses oleva vara, sealhulgas bioloogilise vara arvestust;
13) koostada või tellida riigimetsa majandamiskava ja finantseerida selle koostamist;
14) kanda puhaskasumist riigieelarvesse Vabariigi Valitsuse määratud summa;

(VV m 29.01.2009 Nr.21 jõust.06.02.2009 - RT I 2009, 8, 57)

15) täita metsaomanikule seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega pandud muid kohustusi ning teostada metsa majandamisest tulenevaid metsaomaniku õigusi;
16) teha keskkonnaministrile ettepanekuid metsandust reguleerivate õigusaktide muutmiseks ja uute vastuvõtmiseks.