"Vingu viiul" (uue jahiseaduse eelnõu))

[Ahto Kattai]

Tegin uue teema ,kuna vana on liialt laialivalguv,siin siis analüüsiks põhimõttelisi küsimusi,mis kellegile meeldib/ei meeldi uue eelnõu juures,jättes kõrvale "mikroskoopilise "tähtsusega aspektid.Loodan ,et moderaatorid aitavad teemas püsida ja ,"bla -blaa" lihtsalt kustutatakse!
Lugesin siis ka selle eelnõu ja seletuse läbi ja mis põhimõttelised muutused mind siis häirivad!?
Kõigepealt § seaduse eesmärk.Minuarust ei keela seal toodut miski rakendamast ka vana seaduse kehtimisel.Pigem seadust edasi lugedes tekkib mulje uue seaduse populistlikusest.Tugevalt rõhutakse suurele maaomanike hulgale kelle õigused on ahistatud.Kuna seadust tehakse kiirustades ja kõigi huvigruppide arvamust arvestamata ,jääb mulje ,et reform püüab valimisteks 90000 maaomaniku hääli.Mida muuseas on kinnitanud ka antud parteisse kuuluvad persoonid ,kes on ka jahimeste hulgas autoriteedid.Tagamaid siin välja tuues on selgunud ,et IRL-i vastuseis püütakse vahetada IRL-ile olulise tasuta kõrgariduse reformi vastu
Eelnõus räägitakse nagu vähendataks jahimeeste rahalist koormust asendades praegune ha- põhine maks(1,5 eek/ha) jahipidamisõiguse tasuga 10-20 EUR-i jättes mulje nagu see olekski kogu lugu .Seadust edasi lugedes selgub ,aga et soovitakse ka hektaripõhist tasu kuni 0,5 EUR-i /ha.Kas keegi teab mõnda lubatud kehtestatud suurima piirmääraga maksu,mis oleks väiksem kui see lubatud suurim määr ?Siiani ei seganud kedagi ,et riik kasseeris seda 1,5 EEK-i/ha tasu ka eramaade eest.On siingi foorumis tehtud ettepanekuid ,et maaomanikud peaksid ikka selle pisku ise saama.Siiani see riigile ei sobinud.

[Ahto Kattai]

Jätkan! § 44 Jahiulukite poolt tekitatud kahjude hüvitamise metoodika kinnitab minister! Kas see metoodika ongi see 100 EUR-i /ha.Või kavatsetakse miskine teaduslikult põhjendatud hindamis süsteem luua ja kui ,siis kes selle välja töötab
Edas ! Küttimis mahud jäätakse Jahimaa kasutaja/omaniku otsustada ,väites ,et praegused kasutatavad liimidi määramse alused on iganenud.Siinkohal näen tüli tõusmist maaomaniku ja jahirentniku vahel.Maaomanikule on palju ,kui tema metsatukas elab üks loom ,jahimehe meelest on normaalne kui seal elaks neid kümme.Siin peaks ikka riik oma sõna sekka ütlema ,kuna riigi hallata on teadus ja teaduspõhine see eksisteeriv ulukite hulk peaks olema.Kui vanad meetodid optimaalse arvukuse määramiseks ei kõlba peaks riigil olema kohustus need uuendada.Seda siis kaitseks kellegi suva arvukuse määramise vastu.
Eelnõus püütakse rõhutada ,et looduses säiliks liigi rohkus /mitmekesisus,tuues eeskujuks lääne euroopa maaomaniku põhist jahindust.Minuteada on seal aga näiteks peaaegu täielikult hävitatud suurkiskjate (hunt,ilves ,karu) populatsioon.Kui siiani on pidanud jahimees seletama ,et pole võimalik küttida väljaspool jahiaega tema karja murdvat hunti! Siis mis sunniks arvama ,et meie jahiõiguse saanud maaomanik käitub teisiti ,kui tema ametimees euroopas.Jahindusega äri tegevale maaomanikule on meie suurkiskjad samuti suureks kiusatuseks suurt raha teha.Seades meie suurkiskjad sellest aspektist löögialla.

[Ahto Kattai]

Jätkan! Kõigile ,kaasaarvatud valitsusele, on väga OK ,et euroopa liidus on võrdne hääl kõigil liitlastel ,mitte ei olene see riigi suurusest(rahakoti paksusest).Selles eelnõus aga tahetakse just rahakoti paksuse järgi hakata selekteerima ,kes peab jaht ja kes ei .Kussjures ka riigi maa kasutajal on õigus kaasarääkida 2/3-tiku pindala põhise jahirentniku moodustamise/väljavahetamise protsessis.Milline võimalus on siin siis külakogukonna jahimeestel,kelle kinnusvara jääb tavaliselt mõnekümne ha suurusjärku, vastu rääkida kodu-ja välismaiste suurkapitalistide tahtele.Nendest mõnekümnest külakogukonna maaomankust sõidetakse lihtsalt üle.Eelnõu koostajad aga väidavad ,et seadust tehakse just kõigi maaomanike huvide kaitsks.
Seletuskirjas on toodud näited jahinduse kõrge tasuvusest,kasutades näitena RMK oksjonile pandud maatükkide hinnast mida on jahimeeste poolt makstud.Antud hindasi on siis laiendatud kogu eestis kütitavate ulukite arvule ja on saadud astronoomlised hinnad,mida jahindus endas peidab.Siin ei oskagi nagu muud ölda,kui et sama hästi võiksime kõrvutada/ühele tasandile tõsta kinnisvara hinna Tallinna kesklinnas ja kuskil eestima kolkakülas.See lihtsalt on absurdne.
Kahtlemata on seaduse ka häid aspekte ,aga need olid siis MINU nägemust riivavad kitsaskoha.Jutt sai pikk ,aga meile kõigile peaks ju see olema oluline.
Ps. Antud eelnõu valguses on organiseerimisel kodanikualgatusel põhinev protestiaktsioon Tallinnas ,veel sellel kuul.Üritusega on suure tõenäosusega ühinemas ka Järvama Jahindusorganisatsioon.Millal täpselt,kus toimub ja kes üritust toetavad annavad vast ka siin foorumis korraldajad teada.

[kakuke]

Makroskoopilise tähtsusega aspektina tooks ise ära pos. poolena, et on kuidas on, aga enam tuleb suhtlema hakata maaomanikuga ja seda igal rindel. Kas või läbi selle, et jahiselts annab talle välja väikeulukiluba. Enda kogemusest julgen küll väita, et mida endam dialoogi arendada, seda enam tekib mõlemal pool arusaam, et tegemist pole mingi tondiga.

[Pauli]

Tümitamist on selle uue seaduse juures nii palju, et ei viitsi praegu uuesti endale vastukarva käivaid punkte välja tooma hakata. Selle asemel vaidlen natuke kuldile vastu.

Küttimis mahud jäätakse Jahimaa kasutaja/omaniku otsustada, väites, et praegused kasutatavad liimidi määramise alused on iganenud. ... Kui vanad meetodid optimaalse arvukuse määramiseks ei kõlba peaks riigil olema kohustus need uuendada.

Pole see asi nii lihtne ühti. Praegune metoodika pole mitte iganenud, vaid lihtsalt ei tööta. Pole kunagi töötanudki. Ma arvan, et igal jahimehel tuleb naer peale, kui ta vaatab oma piirkonda määratud optimaalset arvukust. Minu seltsi maadel tohiks elada ca 20 siga näiteks. Tegelikult elab neid seal loomulikult kordades rohkem ja kahjustused on veel täiesti talutavad. Panna riigile kohustus uue metoodika väljatöötamiseks oleks võrdväärne sellega, kui kuulutada, et eesti teadlastel on iga 5 aasta tagant kohustus Nobeli preemia võita. Leiutisi ei saa ette planeerida. Ja eks seda uut metoodikat ole vaikselt juba 20 aastat leiutatud, aga siiamaani pole keegi veel täpse, lihtsa ja odava programmiga välja suutnud tulla.
Jahimeeste ja maaomanike vahelist nägelemist soodustab jahimaade korralduse kaotamine tõesti, aga ma ei näe, et pea liiva alla peitmine (st. praeguse korraldussüsteemiga jätkamine) oleks oluliselt parem.

[Ahto Kattai]

Mosse ,olen muidugi su jutuga üldiselt nõus,aga kui riigile käib see ülejõu,kuidsamoodi siis nüüd see maaomanik ja jahimees peaksid selle kiriku keset küla saama?Minuarust hakkab see rentniku ja maaomaniku vahel ikka paksu verd tekitama küll ja mitte vähe.Kuskohalt läheb see "optimaalne" piir ,on kindlast keeruline määratleda ,seda enam ei tohiks riik sellest oma käsi puhtaks pühkida.

[baddmann]

Hmm, Mosse juttu ja mõtet täiendades ütleksin, et riik või maaomanik/JP kasutaja toimivad sobiva/talutava ulukiarvukuse määramisel erinevalt:

1. riik üritab tuvastada (välja uurida), milline oleks keskkonnale ja ühiskonnale kõige sobilikum tase;

2. maaomanik ja JP kasutaja lepivad kokku, et vot see kindel tase X ongi nendele kokkuleppinud osapooltele kõige sobivam tase.

Ehk siis 2 täiesti erineva sisuga otsust, mis ideaalmaailmas (kuid kahjuks AINULT ideaalmaailmas) langeksid ehk isegi kokku. Enne nende kahe otsuse põhimõttelisest erinevusest arusaamist ei olegi põhjust uue JS kallal väga pead vaevata vist.

BM

[aadu kadakas]

Nendest mõnekümnest külakogukonna maaomankust sõidetakse lihtsalt üle.Eelnõu koostajad aga väidavad ,et seadust tehakse just kõigi maaomanike huvide kaitsks.

Kult korraliku sooloesinemise teinud ja tuleb enamusega samuti nõus olla. Aga ega see uus teema ilmselt ka väga raamides püsida ei taha, sest seaduse eelnõu täis vasturääkivusi ning karjub elementaarsetegi analüüside järele. Kogu see "fundamentaalne" muudatus jahisektoris aga peab/peaks praktikas katseeksitusmeetodil paika loksuma. Igati jaburavõitu.
Valisin pikast jutust ühe lõigu, millega ka nõus olen. Tahan sinult Kult lihtsalt küsida arvamust, kas siis praegu külakogukonna maaomanikust samamoodi üle ei sõideta?

[Ahto Kattai]

Tahan sinult Kult lihtsalt küsida arvamust, kas siis praegu külakogukonna maaomanikust samamoodi üle ei sõideta?

p
Pidasin silmas,et praegu on jahindusest huvitatud maaomanik enamasti ise jahimees ja seega ise tüüri juures,keda jahindus siiani ei ole huvitanud ,sellest ei saa ka "üle sõita".Samas kui naabrimees jääb näiteks kahjustustega kimpu siis ikka tullakse olukorra lahendamisel vastu küll.Vähemalt loodan ,et see nii on enamuses eestima kohtades.Usun ,et need omanikud keda siiani pole jahindus huvitanud ei tunne selle ala vastu ka edaspidi erilist huvi. Ei hakka ka edaspidi suured rahvamassid jahimeheks pürgima,kuigi eelnõu järgi nagu pool vägisi kandikul seda kõigile püütakse kätte serveerida.Küll võib olla ,et mõningad ahnemad kodanikud ,kes suurt "raha lõhna" haistavad algul ju võivad üritada ,aga arvatavasti pettuvad peagi ja loobuvad.Minu nägemust pidi on need tõelised "ülesõitjad" ikkagi kohalikud ja välismaised rikkurid,kes peale oma metsade maha saagimist tahavad ju ka vahepeal raha teenida.Ja nende rahakottide vastu kohalik külamees ei saa.Kindlasti läheksid suurema surve alla just kõige magusamad jahimaad ,kuna need on jahinduseks atraktiivsed.Hakkab üks lõputu maadega sahkerdamine jälle pihta.Seevastu keskmise ja viletsama jahindusväärtusega jahtkonnad võivad ilmselt üsna rahulikult edasi vegeteerida.Vaadake millistes jahinduslikult atraktiivsetes metsades meie riiklikud jahimajandid paiknevad/sid,sealt on mida võtta.Olen mõelnud ,et kuna riik (tgelt RMK)on oma jahimajandeid viimasel ajal sulgenud ja nüüd tuuakse eelnõus kindla võimalusena sisse ka RMK roll jahimaade rendile andmises v miks mitte kasutusele võtmises,siis kas viimati pole kavatsust nende kaotatud riigijahipiirkondade uuele ,veel ulatuslikumale jahimajandite loomisele ,ümber paigutamisele minna? Loodava seadusega saaks ju sellele päris korraliku põhja rajada!? Vanad piirkonnad on ehk aastakümnetega devalveerunud ja silmapiirile on tekkinud uusi perspektiivseid jahialasid Muidugi on need ainult minu ,võibolla ulmelised mõtted,aga kui see nii peaks olema,siis pakuks riik ikka praegusele jahiseltskonnale ebavõrdset konkurentsi küll!

[Pauli]

riik või maaomanik/JP kasutaja toimivad sobiva/talutava ulukiarvukuse määramisel erinevalt:
1. riik üritab tuvastada (välja uurida), milline oleks keskkonnale ja ühiskonnale kõige sobilikum tase;
2. maaomanik ja JP kasutaja lepivad kokku, et vot see kindel tase X ongi nendele kokkuleppinud osapooltele kõige sobivam tase.
Ehk siis 2 täiesti erineva sisuga otsust, mis ideaalmaailmas (kuid kahjuks AINULT ideaalmaailmas) langeksid ehk isegi kokku. Enne nende kahe otsuse põhimõttelisest erinevusest arusaamist ei olegi põhjust uue JS kallal väga pead vaevata vist.

Ma arvan, et kult sai sellele erinevusele pihta küll. Tema etteheide tunduski olevat see, et kuna variant nr 2 võib kokkuleppe asemel lõppeda verevalamisega, siis ei tohiks loobuda variandist nr 1, kus riik rohkemal või vähemal määral otsustab osapoolte eest.
Ja minu vastus oli, et kuna meil puudub metoodika variandi nr 1 jaoks, siis ainus veidikenegi töötav variant ongi nr 2, millel on siiski hulka puudusi.

[jyri]

Sain just Järvamaalt kõne,et homme Paide JS-s on kogunemine ja uue JS eelnõu nö.diskuteerimine.Kas keegi oskab täpsemat infi jagada,kuulujutte juba ammu ei usu
Ette tänades/Jüri

[Ahto Kattai]

Mis infi sa täpsemalt soovid?Kui kutsuti siis vast öeldi kus ja millal .Ka minu mailile on klubist analoogne teade.Homme siis kell 18.00 Paide JK .Paide Parkali 29 A ,vist on selline aadress.

[Eik]

Ei tea kas on ka tõsi, et Jahiseaduse eelnõuga tegelevad Erki Nool ja Katrin Karisma ??!
Kui see nii on siis on väga lihtne seadus jahikaugete inimeste abiga valesse rööpasse aidata.

[aadu kadakas]

Nii sellel kogunemisel väideti jah. Et varem oli Villu, kuid nüüd nagu polekski enam kedagi mõjuvõimast ja asjatundlikku jahinduse eesrääkijana.