No kassikakku ja kanakulli ärge küll süüdistage. Mitte et nad jäneseid ei sööks, aga esiteks on tegu 99% metsaliikidega, kes oma nägu kultuurmaastikule ei näita. Seega saavad nad sisuliselt üksnes valgejänese arvukust mõjutada, aga too on meil alati (st viimased paarsada aastat) vähemarvukas olnud. Teiseks on nii kassikakk kui kanakull nii haruldaseks jäänud, et nende mõjuga arvestada pole mõtet. Ilves, ronk, toonekurg on teine asi. Aga isapulli jutust võiks loogiliselt järeldada, et paneme põldudele rohkem mürki, tulevad jänesed tagasi
Ei, see ei ole Rio de Janeiro, see on hoopis midagi hullemat.
Arvan,et kullid kakudikka väga vähe mõjutavad jäneste arvukust.Üks süüdlane muidugi on rebane aga põhiline elukas on toonekurg.Vaadake mis põldudel toimub.Peale heina niitmist on kümned kured lagetatel väljadel ja kõik ära õgitakse.Olen mitu korda näinud kuidas jänesepojale lajatatakse lagipähe ja siis neelatakse alla.Võrreldes paari kolmekümne aastataguse ajaga on ju kurgede arvukus kasvanud mitu korda.Mingi ime siis,et jäneste arvukus väike.
mosse kirjutas:... Seega saavad nad sisuliselt üksnes valgejänese arvukust mõjutada, aga too on meil alati (st viimased paarsada aastat) vähemarvukas olnud. ...
ise pole viimasel ajal muud kui valget näinudki, nii vähe kui jänest näha on, tea kas halljänesed on sootumaks ära hävinud
Ma ei tea, Kõlleste maadel siblib küll jäenesid peaaegu alati. Vähemasti Liivalt-Krootuse-Maaristsa lõigul, ka sellel aastal. Pidasin seda piirkonda päris heaks jänesekohaks ning mõtlesin, et näe kuidas Honkomehel on jäneseid liikvel (halljäneseid).
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Kui jäneste vaenlasi pingeritta sättima hakata, siis minu ettekujutus oleks selline: 1) suurpõllundus (elupaikade kadumine) 2) haigused (esmajärjekorras leptospiroos ja BHV, või mis ta oligi) 3) suurpõllundus (mürgid) 4) väikekiskjad (esmajärjekorras rebane) 5-7) suurkiskjad 5-7) röövlinnud (ronk, merikotkas) 5-7) toonekurg Ehk siis, ärge toonekurest nüüd kõigi hädade allikat kah tehke. Muidugi ta sööb jänesepoegi, aga pigem on see erand. Lihtsalt kuna toonekurgi on nii palju ja nad tegutsevad nii "avalikult", siis need erandid torkavad paratamatult silma. Ehk siis, kahtlemata on toonekurg oluline jäneste vaenlane, aga mitte nr 1.
Ei, see ei ole Rio de Janeiro, see on hoopis midagi hullemat.
Lisaks veel Mosse postitusele, et suurpõllundus mõjutab loomulikult eelkõige halljänest. Lisaks annab suurpõllundus (ehk vaenlane nr 1) võimaluse toonekurele ja väikekiskjatele (ehk vaenlastele nr x) parema võimaluse poegade hävitamiseks, kuna puuduvad varjepaigad, mis muidugi omakorda ongi elupaikade kadumisena mõistetav.
Olen korra üritanud jänesepoega kinni püüda, kui see auto tulede valguses teel "surnut" teeskles. No ei old surnud ja kätte teda ei saand, iga hüpe oli eri suunda, no ei näinud sellist igas suunas hüppamist ette. Ja päästis jänku end ujudes üle laia ja sügava triiki vett täis kraavi. Vot seda ma pole enne näind ja ei osand sellist "haagitamist" ja veel vähem ujumist ette näha. Järeldus, plaanid jänest püüda veekogu kaldal, ujumis varustus kaasa, nii igaks juhuks.
Jänes ujub ja üsna nobedalt.Päris mitmel korral hagija eest üle jõe ujunud.Arvata võiks,et see loom viimases hädas vette läheb aga kui koer paarsada meetrit tagapool ja jänesel võimalus põgeneda igas suunas,siis ei ütleks ,et ta väga vastumeelselt vette läheks.