Mis sa hing ikka muud teed pühade ajal kodus, kui väljas veel lumemöll ka, mina tegin süüa.
Mul jupp aega toorvorstid hingel püsinud, kuna klassikalisel viisil ulukilihatoitudest hakkab vaikselt küll saama. Mäletan, et Kaupo kokaraamatus oli sellest juttu ja võtsingi ette selle retsepti, aga nagu ikka modisin selle omamoodi ära. Mul oli põdra ja metssea hakkliha pooleks. Kokku tuli ca 7kg. Soola panin vähem, kui retsept ette nägi ja 6 supilusika täie asemel sai 4 (naine arvas, et võiks isegi veel vähem olla). Pipart ka nõks vähem st 4 teelusikatäit ja on tunda vorstis, et ikka on sees pipart.

Asendasin ise sibula küüslauguga, seda sai 2 mugulat. On mõnusalt tunda küüslauku. ja panin umbes klaas vett segule ja mingi 3-4 supilusikatäit äädikat. Saslõki maitseainet sai ka Sanata-Maria oma sisse pandud ja 4-5 tl suhkurt. Soola lahustasin selles klaasitäies vees ära ja läks lahustunud kujul käiku. Olen näinud, kuidas ema toki ja lehtriga topib verivorste, aga laisa inimesena mõtlesin kasutada hoopis hakklihamasinat. Häda oli selles, et hakksegu tikkus ummistama pidevalt sõela ja siis sai küll, käisin rellakaga vannitoas tiiru ära ja valmis sai tehtud vidin, mis alloleval pildil näha. Siis hakkas asi toimima küll. Kuna polnud varem sooltega kokku puutunud siis oli jupp nuputamist, et kuidas see tehnoloogia välja võiks näha. Niisama soole ots vorstitoru otsa toppida ei töötanud. Segu takistus oli lihtsalt liiga suur. Siis insenerimõistus ütles, et vorstitoru otsa vaja see sool saada, et see ise ühtlaselt sisse jookseks ja oma survega soolt edasi keriks. Niisama jälle soolased sooled ka ei tahnud peale ronida. Kastsin neid vette, et oleks libedamad, aga ka siis ei tulnud ni libedalt toru peale, kui oleks tahnud. Toimima hakkas süsteem, kus lasin masinast tõrtsu segu ja siis see muutis soole libedaks ja tuli toru peale nagu õlitatult. Panen pildi ka sellest alla ja igaüks vaatab seda oma rikutuse tasemega ise ja mõtleb juurde mida tahab.

Siis polnud muud, kui masin käima ja umbes meetripikkused sooled lasin segu täis. Siis tuli naine appi ja sidusime vorstid neist valmis.
Sai esimene ports ära ka küpsetatud praeahjus. Esimene mulje väga positiivne. Võibolla pekki oleks võinud tiba rohkem olla ja kunagi tahaks seda värki ka suitsuahju panna.
Selle jutu panin juurde lihtsalt sellepärast retseptile, et kui keegid teha tahaks siis teavad mis takistused seal ees võivad oodata ja äkki kellegitel paremaid mõtteid juurde panna, kuidas võiks.