Kaugpommitamisest

[Tormis]

Täpsustuseks veel, sihtisin juba teed ületanud põrsast ja kukkus kohe, sest kuul oli läbinud rindkere otse selgroo alt ja veel sead ei tulnud tambiga vaid mõõduka sörgiga. Kütiliinis olen lasknud suurt siga kes tuli maksimaalse kiirusega, ette võtsin 2 meetrit, teine kütt teiselpool siga vajutas samaaegselt nii, et muu seltskond kuulis ainult ühte pauku, siga liikus veel kümmekond meetrit ja käis effektselt kukerkuuti. Teise kütti kuul oli sea tagumikul peki lahti lõiganud. Järeldus, sajalt meetrilt täiskiirusel siga lastes pead kõvasti ette võtma. Ja jooksvale rebasele rebasepikkus ette aga kõrvade vahel olevale ballistilisele kompuutrile on natuke aega vaja, nii murdosa sekundist, et rahulik ja mõtekas lask tuleks. Kaupole olen tänulik, et kümme aastat tagasi, kui Mannlicheri soetasin, soovitas tühja kestaga kuiva trenni teha, et päästiku tunnetus kätte tuleks. Olen pauku teinud paljudest erinevatest relvadest aga parim päästik on Mannlicheri päästik.

[hendrik]

Naaberkütt uhas enda võimaluse saabudes siiski umbes 450m pealt 2 lasku .308 ja 11,7 sellierbelloti sp-ga. Võimsal kuldil muutus vaid minek vihasemaks, viga ei saanud õnneks. Head teed tal minna!

Minu arust veidi vastutustundetu nii lasta. Lastakse ikka siis, kui ollakse tabamises kindel. Mis peaks olema see põhjus niimoodi huupi summida....
Kui sellise laskmise tagajärjel vigane loom minema läheb siis võtaks küll "kõrvad pihku".

Ka laskja nõustus, pärast sõbralikku vestlust. KÕRVAD oleks jäänud puutumata igal juhul... pigem midagi muud oleks ehk käiku läinud. Ka siis kui maha oleks saanud - pea 2km kohati kubemeni lund oli ka häiriv. Õnneks kõik hea, loom terve ja kõik kogemuste võrra rikkamad.

[hundikütt]

hendrik kirjutas:Ma jätsin täna ca 350m pealt Suurele Kuldile lasu tegemata... Rabas kõrges lumes ja asjaolusid arvestades (ca 70cm lund) uskumatu kiirusega liikunud siga oli alul 300m kanti aga aur kulus looma soo kindlakstegemiseks

Ole kena mees ja tee mulle selgeks,kuidas on võimalik teha kindlaks seal sugu sellise distansi pealt ,sellises lumes ja looma on veel äsja lastud.

[hendrik]

hendrik kirjutas:Ma jätsin täna ca 350m pealt Suurele Kuldile lasu tegemata... Rabas kõrges lumes ja asjaolusid arvestades (ca 70cm lund) uskumatu kiirusega liikunud siga oli alul 300m kanti aga aur kulus looma soo kindlakstegemiseks

Ole kena mees ja tee mulle selgeks,kuidas on võimalik teha kindlaks seal sugu sellise distansi pealt ,sellises lumes ja looma on veel äsja lastud.

Looma ei olnud äsja lastud, vaid minust järgmine kütt üritas oma parimat. See soo kindlakstegemise ooper on keeruline jah, õnneks ei liigu ka väga suur kult nii kõrges lumes nii kiiresti kui lumevabalt - 12x suurendusega kvaliteetse sihikuga on võimalik saada 15a kogemustepagasiga kütil ka ca 300-350m pealt tõesti suurest seast mingi arvamus, kellega tegu võiks olla (turi, kogu, . Eks eksimusi võib ikka juhtuda aga kui laskmata jätad, siis need ei ole eriti olulised. Ahjaa, mitte just kaugel olevad koeramehed ning paar põrsapunni lasknud naaberkütt aitas ka oma raadioinfoga, kuhu liikusid põrsad-emised ja kuhu ühe laika eest kuldukene... Loomulikult ei pruugi mul minna nii hästi ka järgmine kord, seepärast üritangi tarkusi koguda ja mitte huupi lasta.

[Isapull]

Tere,

Lubasin vahepeal teema algatuseks lastud loomast vorstivabrikust kättesaadud kuuli pildi üles panna, siin ta on:



Tegemist Sellier Bellot 11,7 g SP seeria kuuliga mis surmas looma 273-lt meetrilt, kommentarid teemal kas on ilus seen või mitte, nagu muiste vahepeal jutuks oli, on oodatud.

IP

[Feen]

No, seen on, aga "ilusa" seene jaoks liiga vähe avanenud.

[Kaupo Kindsigo]

Jah, liiga va'he avanenud!

Vulkani avanemine

http://www.norma.cc/content.asp?Typ=26& ... ik=Hunting bullets&Title=Norma Vulkan

[kakuke]

Ma arvasin kohe, et peale isapulli pilti tuleb reaktsioon, kus kärss kärnas ja maa külmanud. Elu näitas, et seda avanemist oli ikka piisavalt, kui loom selle läbi oma lõpu leidis ja see ka kätte saadi.

[Isapull]

Sellieri SP on eriti tömbi otsaga kuul, sellest ka suurem õhutakistus, väiksem energia pikema maa pael, suurem takistus. Huvitav minu jaoks asjaolu selle tehtud lasu juures oli kuidagi väiksem tagasilöök, võrreldes nt sama kaalu Sako Super Hammerheadiga laetud moonaga, mida kasutan tihemini. Samas, pärast pauku nägin ära loom nõksatuse, enne kui ta sihilt kadus, ehk tabamises polnud kahtlust. Tolle lasu pehme-tummine tagasilöök tundub siiani kummalisena. Kas targemad mehed võivad kinnitada Sellieri laengu varieeruvust? Ega tavapraktikas keegi poemoona avama ei hakka, et rohu kaalu kontrollida. Mõtlen, kas tömbi otsaga (a la SP seeria) kuuliga laetud Sellieriga on mõtet kaugemalt kui 200m võtta? Seesama Sellieri pauk oli salves esimene, et üldjuhul lähemalt tuld anda, sedavõrd pikka lasku ei osanud ette näha ja moona vahetada. Sama moonaga sai mu lugupeetud esivanem kolm talvet tagasi pulli mootoripauguga maha 330m pealt, ehk lasu hetkel tuginesin ka varasemale praktikale, mispärast sõrm päästikut vajutas.

IP

[Kaupo Kindsigo]

Kakuke (või Janek Kuld), võta nüüd näiteks mingi mõõdik ja mõõda kuuli avanemine (mitu korda-1,1-1,2X? algsest diameetrist) ära, saad teada kas on korralikult avanenud või mitte!

Kui kuule ei ole, võin ühe kotitäie juba "ära töötanud" poolmantelkuule anda, see on ju nii lihtne: vaadata ja hinnata kuidas kuul on avanenud.

Surmas jah seekord uluki, sest kuul tabas täpselt "õiget" kohta. Aga teinekord enam ei surma mis siis teha? Äkki kasutada paremini avanevaid kuule?

[Eohippus]

Lasen ise ka põhiliselt Sellier Bellot 11,7 g SP seeria kuulidega juba 3a, siiamaani on kõik loomad just nende kuulidega mahajäänud. Võib-olla on mul lihtsalt vedanud Avanemise kohapealt ei oska väga palju öelda, sest olen suht vähe kuule kätte saanud ning pole olnud mahti neid veel uurida.

[kakuke]

Kakuke (või Janek Kuld), võta nüüd näiteks mingi mõõdik ja mõõda kuuli avanemine (mitu korda-1,1-1,2X? algsest diameetrist) ära, saad teada kas on korralikult avanenud või mitte!

Kui kuule ei ole, võin ühe kotitäie juba "ära töötanud" poolmantelkuule anda, see on ju nii lihtne: vaadata ja hinnata kuidas kuul on avanenud.

Surmas jah seekord uluki, sest kuul tabas täpselt "õiget" kohta. Aga teinekord enam ei surma mis siis teha? Äkki kasutada paremini avanevaid kuule?

Ei aitähh, olen ise neid terve posu tiirus kataloogidest välja kookinud ja sama moodi ka loomadest, aga tahtsin öelda seda, et kui ikka mootorivärki selle sisse suudad ajada (ja kuul sel määral avaneb nagu pildil), siis maha ta sellest ka jääb. Ja kui teed s..ta lasu siis ei aita see premium ka. Samas elu üllatab. Sõber ajas suurele kuldile 150gr mega (mis teadagi pole mingi premium) vähemalt 200m kauguselt 30-06´st taha vaagnaluuse sisse ja suur siga oli sellest matsust paarisaja m pärast maas.
Muideks mul on liiga hästi avanenud kuule ka.
Ma ei vaidlegi vastu, et premium klassi kuul poleks parem, kui tavakuul, aga üle seda ka ei maksa tähtsustada. Ma pigem panustaks jätkuvalt laskeosavusse, et olla võimeline tabama seda masinaruumi.

[Isapull]

Kakuke mainis liiga hästi avanenud kuule. Tollesama SP seeria kuulid kipuvad lähemalt lastes sedavõrd avanema, et tinasüdamik lendab kuuli seest välja ja nt. seast läbi, pronkskoorik jääb loomale sisse. Kuul peaks ikka sama kaalu jääma, seega annab paremini oma energia ära, tekitab nn hüdrolöögi, mis lõhub kudesid ... aga see pole enam kaugeltlaskimise jutt.

See on õige küll, et mida kaugemalt lasta seda täpsemalt peaks mootoriruumi kuuli sokutama, siiski suurest luust mööda. Selgroost võib kaugelt lastes kuul minna alt läbi, samuti on tükk tagaajamist, kui juhtub maopauk või mujale, ...kannikasse nt. Pähe ja kaela vast kaugelt lasta ei tasu.

IP

[jyri]

Üleval 2 tükki Mega 6,5mm,al 7,62.Kõik lastud 100...150m.Pole tähtsust,kuidas kuul avanes,kui see kerest leiti.Leitud kerest kuul tähendab vaid ühte-kogu energia jäi keresse,vastasel juhul oleks kuul lendu jätkanud.Pildil olevatel näidistel pole kaal muutunud,ehk traektoor pole poolitunud nii,et vask jätab ühe kanali,tina teise.Korra sai terve kamp pead murda,et saada aru,kuidas ühest tabamusest kaks kanalit keresse jäi,aga see polnud Mega

[kirp]

Kuhu lasta ei ole küll otseselt antud teema, aga kaudselt siiski. See südamesse laskmine kui ilus ideaal heast lasust on aegade hämarusest jahimeeste usus ja raamatute kivis kinnistunud. Ise ei ole miskipärast arenenud "südametemurdjaks". Ju jääb laskeosavusest/kindlusest puudu (au ja kiitus Kakukesele õilsa eesmärgi - täpsuse- poole püüdlemisel). Ise püüan teha kopsupaugu, eriti kaugele lastes. Minu senisel kogemusel on see mõnevõrra kindlama peale minek (ju on muidugi vastuvaidlejaid), sest lubatud viga on suurem (on ju kasvõi kitse süda võrreldes kopsudega võrreldamatult väiksem) ja miskipärast on mul südamelaskude puhul suhteliselt suur protsent jalaluu tabamisi liikuva looma puhul (ju sihin liiga ette). Vaat see viimane on üks tõsine probleem kiiresti avanevate või pihustuvate kuulide puhul. Lased esijala luu katki, kuid kuul lendab vastu tugevat luud kildudeks ja elutähtsad organid võivad jääda puutumata. See nn. penetratsioonivõime võib probleem olla ka suure kuld jooksuaegse kilbi puhul iseäranis kui loom ei ole päris risti. Muid paksunahalisi meil õnneks pole. Vastupidine mure on mul õrnade loomade lähedalt laskmisel. Vahel juhtub, et pääsed sokule paarikümne meetri peale ja püüad siis kõrte vahelt vaba kohta leida. Tea kas vaid minu nn. vedamise (loe: laskeosavuse) probleem, aga endale tundub, et suure energiaga ja kiired kuulid ei avane nii lähedalt ja nii väikest takistust kohates ja töötavad kui täismantlid. Sestap imestangi, et paljud mehed saavad hakkama vaid üht kuulitüüpi ja padrunit kasutades kogu hooaja jahtide ja loomadega, nii lähedalt kui kaugelt.