
Kas sellised väljaütlemised on tingitud kartusest, et plaanitavate muutuste toimumise järel peab jahimees hakkama ka ise rohkem oma hobisse panustama ja suhtlema maaomanikega, kelle maadel ta jahti pidada soovib

Arutleks pisut sel teemal:
Oletame, et plaanitud muutused saavad teoks. Maaomanik saab võimaluse oma maadel jahipidamise korraldamises kaasa rääkida. Miks eeldatakse automaatselt, et maaomanik oma külamehed kohe kõrvale lükkab ja suure raha lootuses rikkaid välismaalasi ainult oma maadele jahti pidamas näha tahaks?
Rikkale kliendile orienteerumine on võimalik ainult kohtades, kus maaomanikul juba sadu hektareid maad ja metsa ühes ringpiiris. Et hoida oma maal elujõulist ulukipopulatsiooni, eeldab see maaomanikult arvestatavate kulutuste tegemist ulukihooldele ja jahi korraldamisele.
Turist tuleb ju kohale ja maksab ainult jahipidamise, reaalse saagi ja trofeede eest!
Kes vähegi jahiga kokku puutunud, peaks aru saama: pole sugugi lihtne saada ulukit kindlal ajahetkel määratud kohas turisti püssitoru ette poseerima

Esialgses tuhinas võivad paljud maaomanikud seda ju üritada, aga see tuhin läheb suure tõenäosusega üle

Usun, et enamusel juhtudel on kohalikel meestel võimalus oma piirkonna maaomanikega normaalsele kokkuleppele jõudmiseks ja üheskoos edasi tegutseda.
Probleemid jahimeeste ja maaomanike vahel tekivad suure tõenäosusega meie nn turismijahi piirkondades. Samuti piirkondades, kus praeguse jahimaa kasutaja puhul on jäme ots mujalt tulnud jahimeeste käes, kes kohalike arvamusega siiamaani arvestada ei taha ja neist nagu teerulliga üle sõidavad.