

Isiklikust kogemusest oli juhus, kus kasutasin 308 11,7g accubondi, distants 150m, tabamiskohas verd ei olnud (kuulsin, et tabasin) ja jälgi mööda minnes ka verd ei olnud, loom jooksis metsa tabamiskohast mingi 50m. Tabamispiirkond 10. Lahkamisel oli kuul südame täiesti pudiks teinud ja kuul oli läbi jooksnud. Sissemineku ava kuuli suurune ja väljaminek sama suur.
On olnud tabamusi nö. tavalise kuuliga esikäpa üles(selgroo piirkond) ja kõik on kukkunud jalalt!
Isiklikult liigitaks tabamispiirkonna kaheks:
LIIKUV LOOM:
Räägitakse ja õpetatakse laskma nö. nr. 10 tabamispiirkonda (esikäpa taha, süda). Liikuva looma puhul (ajujaht), tundub see ainus ja õige. Kui ei taba südant, siis suure tõenäosusega ikka kopsu piirkonda. Sellise tabamispiirkonnaga suudab suur loom veel joosta päris pika maa!
SEISEV LOOM:
Seisva looma puhul eelistaks efektiivsemaid tabamispiirkondi, kus loom kukub nö. jalalt. Selleks on aju (kõrva taga), kael ja esikäpa ülemine osa (selgroo piirkond). Esimest kahte (aju,kael) tabamiseks võiks teha kindlaks distantsi, kust oled suuteline tabama. Selleks näiteks väike harjutus: 10 lasku, 10 tabamisega 1 EUR suuruse ala pihta! Ja natuke uurida looma anatoomiat, et kus asub aju, mitte ei lase lõualuusid minema. Kolmas tabamispiirkond (selgroo piirkond) on natuke suurem, see on siis umbes 10 cm ala.
Sea skelett: http://www.pikk.ee/est/Loomakasvatus/li ... eletiskeem
Lamba skelett( praktiliselt sama mis kitsel): http://www.pikk.ee/est/Loomakasvatus/li ... letiskeem/