7mm rem mag & 30-06
Siiani olen kasutanud 30-06 Sako Super Hammerheadi 9,7 g suurte ja Gameheadi 8 g väiksemate ulukite puhul.
S.H. 9,7 kardab kõrt küll, aga see on ka ainus etteheide ( alati peab puhta laskekoridori leidma ) sellele kuulile.
Nüüd tekkis küsimus selle Lapua Mega 12 g kohta - kas see kaldub kõrrest kõrvale vähem selle pärast, et on 2,3 g raskem ja kiirus on aeglasem ? Samuti tekkis küsimus verevalumite kohta - on nad tõesti märgatavalt väiksemad kui Sako S.H. ?
S.H. 9,7 kardab kõrt küll, aga see on ka ainus etteheide ( alati peab puhta laskekoridori leidma ) sellele kuulile.
Nüüd tekkis küsimus selle Lapua Mega 12 g kohta - kas see kaldub kõrrest kõrvale vähem selle pärast, et on 2,3 g raskem ja kiirus on aeglasem ? Samuti tekkis küsimus verevalumite kohta - on nad tõesti märgatavalt väiksemad kui Sako S.H. ?
No mina selle pärast läksingi suve teisel poolel just selle pärast 12 gr.Lapua Mega peale, et Sako SH 9,7gr.-ga soku laskmine kõrges heinas muutus problemaatiliseks.Verevalumid on veidi väiksemad küll (kui võrrelda näiteks sokule rindkere lasku).
Sako 8 gr. Gamehead tegi näiteks väljumisel sokule jubeda augu-minu arvates ainult trofeekütile sobilik, tapab hästi aga järgi jäävad vaid esi- ja tagajalad.
Sako 8 gr. Gamehead tegi näiteks väljumisel sokule jubeda augu-minu arvates ainult trofeekütile sobilik, tapab hästi aga järgi jäävad vaid esi- ja tagajalad.
- Patterdale
- Postitusi: 195
- Liitunud: L Nov 06, 2004 12:32 pm
-
- Postitusi: 1354
- Liitunud: E Okt 18, 2004 9:57 am
-
- Postitusi: 1059
- Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am
Lapua
Kas keegi on kätte saanud ulukit tabanud 12 g Lapua Mega? Mõõtke ära ja kirjutage kui lai on "seen" kõige laiemast ja kõige kitsamast kohast. (Pole ise kunagi seda kuuli kätte saanud-läbi on lennanud, paljude teiste kuulide kohta on "pilt", näidised ja mulje kogunenud) Öelge kuuli kaliiber ka! Tänan!
Kas keegi on Lapua Naturalist kah kasutanud?
Kas keegi on Lapua Naturalist kah kasutanud?
-
- Postitusi: 1354
- Liitunud: E Okt 18, 2004 9:57 am
Täna käisin jahiseltsi majas. Uuel aastal lubati ka Naturalist tehase laetuna. Oli olemas ka lastud kuuli näidis 30 kaliiber. Ja ei ole läbinist vaskkuulil nii et 100% kaalust säilib. See ilus reklaamijutt. Täpselt näha kuda laiali läind osast pool puudu. A muidu pidi tihedamalt lendama kui Mega. Väiskuju suht sarnane.
Vennas lasi elu esimese põdra 30-06 tehase laetud 12g Megaga nii umbes 30-40 sammu pealt, tiheda noore kuusiku vahelt. Käpa taha pauk, kuuli sain naha alt kätte ja seisab mehel aukohal
kapi peal. Nädalavahetusel mõõdan ära. Tõsi, kaaluda vist pole millegiga. 
Vennas lasi elu esimese põdra 30-06 tehase laetud 12g Megaga nii umbes 30-40 sammu pealt, tiheda noore kuusiku vahelt. Käpa taha pauk, kuuli sain naha alt kätte ja seisab mehel aukohal


-
- Postitusi: 1354
- Liitunud: E Okt 18, 2004 9:57 am
-
- Postitusi: 1059
- Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am
Mega
Tere! See mõõdetud Mega andis kül hea tulemuse, ilmselt purustas enne rümba läbimist abaluu vms.! Tänud!
-
- Postitusi: 1354
- Liitunud: E Okt 18, 2004 9:57 am
Joss kirjutas:Panime pead kokku ja meenutasime tõesti, et kas aba puutus ka või ei. A vat ei tule enam meelde.
Äkki keegi teab mis rohuga Lapua oma Mega laeb. Kui muidu vindipadrunit raputades kuuled kuda rohi sees liigub, siis Mega nagu otsast-otsani täis oleks???
12g annab laadida alates N150-.... ja algkiiruse 800m/s annab laadida juba millega iganes. Hädapärast isegi N140. Ideaalne oleks N5.. seerirohi. Padrunifirma lähtub aga seisukohast - võimalikult odavalt. N150 oleks kõige odavam, samas Sako kasutab massiliselt N160. Pakun N1(5)60

Võta padrun lahti ja vaata või osta EJS tark raamat. Arvesta see suht pikk kuul. Rohuterade suurus on ju erinev. Mul rohi (N135, N160) lihtsalt ilma markeeringuta klaaspurkides.
-
- Postitusi: 1059
- Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am
Rohust
Eeru-poiss! Kirjutad: "Mul rohi (N135, N160) lihtsalt ilma markeeringuta klaaspurkides."
Ära neid segi küll aja, pane parem kenasti sildid peale! Küsimus: miks oli püssirohtusid üldse vaja hermeetilistest originaalpakenditest välja kallata?
Ära neid segi küll aja, pane parem kenasti sildid peale! Küsimus: miks oli püssirohtusid üldse vaja hermeetilistest originaalpakenditest välja kallata?
Re: Rohust
Kaupo Kindsigo kirjutas:Eeru-poiss! Kirjutad: "Mul rohi (N135, N160) lihtsalt ilma markeeringuta klaaspurkides."
Ära neid segi küll aja, pane parem kenasti sildid peale! Küsimus: miks oli püssirohtusid üldse vaja hermeetilistest originaalpakenditest välja kallata?
Hermeetiliseks muutusid Viht. rohupurgid minuarust alles hiljuti (keeratavad) need algusaastate klõpsuga (93-95a) purgid olid peale esmakordset avamist küsitavalt hermeetiliselt suletavad


-
- Postitusi: 1059
- Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am
Rohi
Eeru kirjutas: Kui hoida näit. 1kg purgis aasta 300-400g püssirohtu on kõik ülejäänu seal õhk ja rohi muudab kiirelt värvi. N135, N160 rohi on juba väliste tunnuste järgi määratav. Seepärast ongi lahtivõetud padrunis olev püssirohi määratav eriti kui on millega võrrelda
Ütlen, et 1-2 aastat pooliku purgiga (õhuhapnikuga ja õhuniiskusega kokku puutunud rohuga) laadimist ei muuda püssirohu omadusi. Olen veel teinud niimoodi, et seganud "vana" Vihtavuori nr 140 ja "uue" VV nr 140 omavahel dosaatoris kokku, igaks juhuks. Tulemus on ikka ühesugune.
Väliste tunnuste järgi määratav? Vau! Hea silm!
Ma võtsin Tallinna Linnakohtu poolt määratud eksperdina 2004 a lõpus osa ühest ballistikaekspertiisist. (Väga meeldiv kogemus!) Saladuskatte all võin öelda, et selliseid mehi on Eestis vähe kes silma järgi eristavad/määravad püssirohtusid!
(Seda tehakse tegelikult elektronmikroskoopia abil, selline ekspert on meil olemas)
Eeru! Pakun sulle mõttes väikse "kokteili", kujuta ette, et klaaskausikestes on välja kallatud (noh, juhuslikult mul kapis sellised on) püssirohud Vihtavuori nr 120, 130, 133, 140, 540, 560. Huvitav, mitu sa õigesti ära arvad? Ma proovin ise kah!
Ütlen, et 1-2 aastat pooliku purgiga (õhuhapnikuga ja õhuniiskusega kokku puutunud rohuga) laadimist ei muuda püssirohu omadusi. Olen veel teinud niimoodi, et seganud "vana" Vihtavuori nr 140 ja "uue" VV nr 140 omavahel dosaatoris kokku, igaks juhuks. Tulemus on ikka ühesugune.
Väliste tunnuste järgi määratav? Vau! Hea silm!


Eeru! Pakun sulle mõttes väikse "kokteili", kujuta ette, et klaaskausikestes on välja kallatud (noh, juhuslikult mul kapis sellised on) püssirohud Vihtavuori nr 120, 130, 133, 140, 540, 560. Huvitav, mitu sa õigesti ära arvad? Ma proovin ise kah!
-
- Postitusi: 663
- Liitunud: K Mär 03, 2004 10:03 am
Kaupo sa räägi meestele lahti selle püssirohu numbrite olemus ja millega seda süttimise kiirust reguleeritakse (krafiidikihi paksus, tera suurus, kuju jne). Endal on enam-vähem asi selge aga mitte nii, et siin teistele oskaks oma teadmisi edasi anda. Minuteada on vihtavori rohi kõik sama koostisega aga süttimise aeglustamiseks kaetud erineva paksusega krafiidi kihiga, kui eksin siis paranda aga seda silmaga hinnata...? mina ei julgeks
naised saunas rääkisid