Lapua kest 308-le

[Sarvik]

Äkki keegi iselaadija teavitab,mis see õige laadimiskordsus on.Kas 5x või 50x per kest.Mul 4 karpi x20 tk 6,5x57R,originaal oli laetud RWS .Harjutamiseks,võistlusteks ja jahiks koos sisselaskmistega pole probleeme olnud,v.a.kesta mõranemine ühel originaalil peale esimest pauku.Nüüd küsiks,kas siis "limiit" peaks täis olema või kuidas?
Ette tänades/Jüri

mingit "limiiti" ei ole ...pole küll eraldi arvestust pidanud aga arvan et mul on ringluses kesti mis on laetud üle 20X
.....kult kirjeldas väga hästi tervest talupoja mõistusest tulenevat praktikat ....lisaks vaid et kui mõne kesta juures jääd kahtlema....siis viska see otsekohe minema

kui nüüd kesta firmast rääkida siis mulle tundub et kõige rohkem kordi kannatab laadida normat ja kõige vähem kordi lapuat(eriti viletsad on lapua 243-d) ja pmc-d(see koreakas)....

ja veel ....laadimiseks grupeerige kestad firmade järgi nii et terve seeria (st vähemalt 10 tk) saaks ühe firma omad....põhjuseks see et tegelikult on erinevate firmade kesta ruumala veic erinev ja seeria hajuvus tuleb väiksem....see kogemus saadud nn täishülsi (täysi hylsy) laadimisel kus mõnesse kesta mahub ja mõnesse ei mahu sama kogus rohtu

[Ahto Kattai]

Eesti sõjaväe snaiprid kasutavad ka Lapua moona.Kas need kestad on kasutatavad.Ei ole neid ise käes veeretanud veel.

Aga miks ei peaks kõlbama? See milline kest sobib on ju visuaalselt tuvastatav .Vaata kesta sisse ,kui keskel üks auk ,on kest sobilik .Kui põhjas näha kaks väiksemat ,tsentrist pisut väljas auku on kest sobimatu.Eks muidugi saab ka neid kesti laadida ,aga siis vaja teist tüüpi sütikud ja sütik kuidagi teistmoodi kätte saada ja kalibreerimisel siis matriitsist nõel välja võtta.
Jyrile. Kesta kasutamis kordi määradki iga kesta uuesti laadides visuaalselt kontrollides.Kui kuskil pragu(tavaliselt kesta kaelal) praagid välja,kui sütik läheb lohvkalt taha ,siis järgmist korda pole seda kesta mõtet laadida.Minul on olnud juhus,kus süttik on padrunil taskus tagant ära tulnud.4-5 x kesta laadida pole mingi näitaja,pole arvet pidanud ,aga peaks ikka üle 10x kannatama.See oleneb paljudest asjaoludest ,mida kõvemaid kärakaid laed ,seda vähem kest vastu peab.Kui laed oma relva kestasi,oma relvale ,siis kesta säästmse huvides oleks mõtekas kalibreerida ainult kesta kaela,et kuul otsas püsiks.Selleks on eraldi matriits .Ise kasutan seda varjanti 222 REM laadimise juures,pole isegi kesta sealjuures määrinud.Kesta üleni kalibreerides surutakse kesta iga laadimisega kokku ja laskmisega jälle padrunipesa järgi laiemaks ,mille tagajärjel kest venib pikemaks ,üleliigne freesitakse maha.See pikkuse suurenemine tuleb kesta paksuse arvelt,seega jääb kest iga korraga õhemaks.On endalgi nii õhukesteks lastud kesti ,et lähevad lõpuks lastes keskelt pooleks.308 w-ga seda juhtunud pole ,aga 222 rem-iga küll.Millegi pärast venivad 308 -a kestad vähem ,pärast esimest ,teist lasku pole sealt isegi pikkusest midagi trimmida.

[kaidojaht]

Need LAPUA kestad mis olid suuremad ja enam mõõtu ei läinud olid lastud teise kaliibriga relvaga, ma ei ütle millega muidu keegi proovib ise ka. Mees kes lasi ütles, et odavamad kui originaal ja siiani pole midagi juhtunud. Lapua kestad mis on kaitseväele tehtud on jah kolme valtsimis joonega sütiku jaoks muidu kannatavad laadida küll. Kõige halvemad kestad olid mul FNM kaliiber 8x57. Neid sai ainult 6-7 korda laadida ja kõigil läksid kaelad mõraseks. Need olid mul saksast tellitud. Sealt võimalik saada väga erinevaid kestasid väidetavalt korra lastud. Ise laen tellitud kestadesse juba 7. või 8. korda ja pole midagi viga. Hiljuti tellisin 8x57 randiga kesta, väga hea kvaliteet ja hästi läks mõõtu.

[draiwer]

Kui kestad pärit oma püssist siis täiskalibreerimine pole vajalik ja piisab kaela kalibreerimisest.Kas aga tuleb ette,et ainult kalibreeritud kaelaga padrun ei lähe padruni pesasse kuigi kasutatud hüls oma püssist.Ja oletame,et kõik muud toimingud on laadimisel tehtud õigesti.

[Ahto Kattai]

Kui kestad pärit oma püssist siis täiskalibreerimine pole vajalik ja piisab kaela kalibreerimisest.Kas aga tuleb ette,et ainult kalibreeritud kaelaga padrun ei lähe padruni pesasse kuigi kasutatud hüls oma püssist.Ja oletame,et kõik muud toimingud on laadimisel tehtud õigesti.

Tavaliselt on siis press valesti reguleeritud ja kestakaela ülemineku osa suruakse pisut kortsu/jämedamaks.Võimalik ka, et kortsu pressib kesta, kuuli paigalduse matriits.Igal juhul on tegu pressi mingil etapil vale reguleerimisga.Kumb matriits kesta rikub-proovi iga etapi järel kesta oma relva!
NB. press peab olema nii reguleeritud,et iga etapi käigus liigub press lõpuni /ÜSS-i,mingi vahepealse varjandi korral saame kogu aeg erineva tulemuse.

[Sarvik]

Kui kestad pärit oma püssist siis täiskalibreerimine pole vajalik ja piisab kaela kalibreerimisest.Kas aga tuleb ette,et ainult kalibreeritud kaelaga padrun ei lähe padruni pesasse kuigi kasutatud hüls oma püssist.Ja oletame,et kõik muud toimingud on laadimisel tehtud õigesti.

ühelt poolt võib osaline kalibreerimine anda rahuldava tulemuse....teisalt ex ta üks poolpeeretus ole....näit. jahil hädas sõbrale padrunit laenata nagu ei tohiks siis

soovitan jälgida kuldi nõuandeid ....ja teha täiskalibreering

[draiwer]

Kas keegi laeb ka 308win Lapua Palma kestadesse ja kas annavad need kestad siis täpsema,ühtlasema jooksu.Täpsuslaskjatele see kest olevat valmistatud.