huvitav hinnang aastast 2002.....kahju et selleaegse õiguskantsleri hinnangu täisteksti e. riive põhjendatust ei ole võimalik täna õk kodulehelt saada (saadaval dok. alates 2005)
samas lugedes mõningaid riikohtu lahendeid kus tegu põhiseadusjärgsete põhiõiguste riivetega..... on väga selgelt toodud välja metoodika mil viisil riigikohus....vaagib seaduste vastavust põhiseadusega...siis eeldades mingitki analoogiat....huvitav huvitav kuidas ikkagi õiguskantsler seda põhjendas? kui üleüldse põhjendas?
ja eks küsimuse esitajast ja küsimuse formuleeringust sõltub ka vastuse aktsent
muideks selles dokumendis ei olnud küsimust ps § 19-le Igaühel on õigus vabale eneseteostusele vastavusest
aga tsiteerin ka mõnd (üld?)huvitavat väljavõtet riigikohtu lahendist 3-4-1-7-01(kikka case).....(muideks järgnevates nn. sarri ja reiljani casedes tsiteeritakse neid korduvalt....) :
*Riigikohus märgib kõigepealt, et Põhiseaduse § 11 mainib küll õigusi ja vabadusi, kuid ei nimeta neist ühtki konkreetselt. See paragrahv on kõiki põhiõigusi hõlmav keskne norm, mis sisaldab põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste tõlgendamise ja kohaldamise fundamentaalseid põhimõtteid. Põhiseaduse § 11 lubab õigusi ja vabadusi piirata ainult kolmel tingimusel. Esiteks tohib õigusi ja vabadusi piirata "ainult kooskõlas põhiseadusega", teiseks peavad piirangud olema "demokraatlikus ühiskonnas vajalikud" ja kolmandaks ei tohi piirangud "moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust". Nende põhimõtete järgimise kontrollimine eeldab seetõttu asjakohase põhiõiguse riive kindlakstegemist
*Üldkogu leiab, et jahipidamine on isiku vaba eneseteostamise viis.
*Ehkki seadusandja on piirangu kehtestanud legitiimset eesmärki silmas pidades, saab põhiõiguse riivet pidada õigustatuks vaid siis, kui on järgitud proportsionaalsuse põhimõtet. Põhiseaduse § 11 sätestab, et õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Proportsionaalsuse põhimõttega peab arvestama mitte üksnes õiguse kohaldaja, vaid ka seadusandja
(vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus 5. märtsist 2001 - RT III 2001, 7, 75, p 16).
) väikest näpukat ei tekitanud?
Kahjuks ei leidnud ülesse A.Jõksi põhjendusi, miks kehtiv Jahiseadus ei lähe vastuollu põhiseadusega...antud aja dokumente pole sisse skännitud ja ülesse riputatud...neid on võimalik saada vaid päringu tegemisel Õiguskantsleri büroosse...kas ka eraisikul on võimalk selliseid päringuid teha on mulle hetkel veel arusaamatu 
