Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Keskkonnaameti kodulehel on selline avalduse vorm üleval. Seega, ikka keskkonnaametile ja seejärel juba nemad tegutsevad.
http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/jahindus-4/
http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/jahindus-4/
Jahil juhtub nii mõndagi... ja kõigil pole vaja kõike teada!
- aadu kadakas
- Postitusi: 1469
- Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Just nii, Keskkonnameti jahispetsialist ja siis sealt edasi js...
Mul on sajandivahetusest kogemus, kus üks suurmaaomanik keelas oma maadel jahi ning tolleaegsest Keskkonnateenistusest läks info jahiseltsi. Sealt aga öeldi, et miks siis selle "valge laigu" eest peaks riigile maksu maksma. Jahispetsialist käis siis Mahoni (jahikorraldus) juures ning arvestati välja see osa rahasumma (siiski marginaalne mõnisada krooni), mida js riigile ei pidanud maksma. Tegemist oli huvitava pretsedendiga. Tulemus oli aga see, et maaomanik küll tegi järelvalvet, kuid kõik jahimehed kasutasid maad ikka samamoodi. Omanik asjale "käiku" ei andnud. Maad olid tähistamata, kuid antud loo puhul on see tegelikult ebaoluline fakt, sest juriidiliseks vaidluseks ju ei läinud.
Mul on sajandivahetusest kogemus, kus üks suurmaaomanik keelas oma maadel jahi ning tolleaegsest Keskkonnateenistusest läks info jahiseltsi. Sealt aga öeldi, et miks siis selle "valge laigu" eest peaks riigile maksu maksma. Jahispetsialist käis siis Mahoni (jahikorraldus) juures ning arvestati välja see osa rahasumma (siiski marginaalne mõnisada krooni), mida js riigile ei pidanud maksma. Tegemist oli huvitava pretsedendiga. Tulemus oli aga see, et maaomanik küll tegi järelvalvet, kuid kõik jahimehed kasutasid maad ikka samamoodi. Omanik asjale "käiku" ei andnud. Maad olid tähistamata, kuid antud loo puhul on see tegelikult ebaoluline fakt, sest juriidiliseks vaidluseks ju ei läinud.
- aadu kadakas
- Postitusi: 1469
- Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Seda ka veel, et samas oli kogu aeg see keelaja sellesama jahiseltsi liige ja maksis maksu, jahti aga ise ei pidanud! Markantne lugu...
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
http://www.ejs.ee/et/uudised-ja-teated/ ... datud.html
Õigusloomes tehtavad muudatused peavad olema põhjendatud, kõigile lihtsalt arusaadavad ja eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga.
Uus jahiseaduse eelnõu ei lahenda kahjuks ulukikahjustustega seonduvaid küsimusi, vaid tekitab lisaks erinevaid konfliktsituatsioone. Jahimeeste arvates on uus jahiseadus toimivat süsteemi lõhkuv, uut ja töötavat asemele pakkumata.
Jahimeeste Selts mõistab, et ühiskonna areng toob kaasa ka teatud muudatusi seadusandluses. Eraldi käsitlemist vajab kindlasti ulukikahjustuste temaatika: kompenseerimise süsteem, metoodika ja kahjustuste hindamise korra väljatöötamine.
Uue seaduse poolt kehtestatava olukorra kohta ei ole tehtud arvestavat toimeanalüüsi, sealhulgas ka keskkonnamõjude hindamist. Mis mõju avaldab uus seadus ulukiasurkonnale? Eelnõus rõhutakse jahinduse äriliste funktsioonide osatähtsuse suurendamisele jättes välja nii sotsiaalsed kui ka looduskaitselised aspektid, mis ei ole ka jahinduse arengukavast lähtuv eesmärk.
Eesti Jahimeeste Selts on arutelude käigus teinud mitmeid omapoolseid ettepanekuid koostööks erinevate osapoolte vahel ja kehtiva jahiseaduse paranduseks, viimati 14.06.11 toimunud kohtumisel keskkonnaministriga. Seda kõike arvestades ei ole mõistetav Erametsaliidu hoiatusaktsioon.
Hegne Lump
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht
Õigusloomes tehtavad muudatused peavad olema põhjendatud, kõigile lihtsalt arusaadavad ja eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga.
Uus jahiseaduse eelnõu ei lahenda kahjuks ulukikahjustustega seonduvaid küsimusi, vaid tekitab lisaks erinevaid konfliktsituatsioone. Jahimeeste arvates on uus jahiseadus toimivat süsteemi lõhkuv, uut ja töötavat asemele pakkumata.
Jahimeeste Selts mõistab, et ühiskonna areng toob kaasa ka teatud muudatusi seadusandluses. Eraldi käsitlemist vajab kindlasti ulukikahjustuste temaatika: kompenseerimise süsteem, metoodika ja kahjustuste hindamise korra väljatöötamine.
Uue seaduse poolt kehtestatava olukorra kohta ei ole tehtud arvestavat toimeanalüüsi, sealhulgas ka keskkonnamõjude hindamist. Mis mõju avaldab uus seadus ulukiasurkonnale? Eelnõus rõhutakse jahinduse äriliste funktsioonide osatähtsuse suurendamisele jättes välja nii sotsiaalsed kui ka looduskaitselised aspektid, mis ei ole ka jahinduse arengukavast lähtuv eesmärk.
Eesti Jahimeeste Selts on arutelude käigus teinud mitmeid omapoolseid ettepanekuid koostööks erinevate osapoolte vahel ja kehtiva jahiseaduse paranduseks, viimati 14.06.11 toimunud kohtumisel keskkonnaministriga. Seda kõike arvestades ei ole mõistetav Erametsaliidu hoiatusaktsioon.
Hegne Lump
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Kah paar mõtteavaldust:
* Mida maaomanikud loodavad nüüd uue seadusega saada? Et jahimehed maamaksu kinni taoks + veel pealegi? Jahipindala maamaks/jahimeeste arvuga=??? Maaomanikud kujutavad ette, et jahimehed on kõik miljonärid? Hetkekulusid kokku lüües: sööt, kütus, relv, moon, aeg, analüüsid....kindlasti on odavam liha poest osta. Ja kui nüüd iga maaomanik tahab ka veel raha saada, siis lihtsalt paljud peavad jahipidamisest loobuma ja kes soovivad jahimehed edasi olla, peavad hakkama arvestama päris suurte summadega. Paljud Eesti jahimehed jõuavad siis veel jahti pidada?
Kui maaomanik on kade, et jahimehed käivad tema maal loomi jahtimas, kes siis keelab maaomanikul jahimeheks hakata? Maaomanik hakaku jahimeheks ja jahtigu ise. Keegi ju ei keela! Või keelab? Meediast jääb küll selline mulje, et jahimehed on pahad ja ei luba maaomanikul jahti pidada? Miks sellist jama aetakse?
Nii oleks ehk veel parem lahendus!?
* Maaomanikul/metsaomanikul oleks võimalik oma maa registreerida jahimaaks, sellega annaks loa oma maal jahti pidada. Jahisektsioone pole. Kõik load võiks oksjonile panna. Vaat siis saaks riik alles raha
.Kui loom tabatud, märgitakse hiljem metsatukk/põld(maa peaks olema märgistatud, millest kindlasti ka nüüd maaomanik huvitatud oleks, vastasel juhul jääks kõik raha riigile) ja maaomanik saab loast mingi % raha. Terve Eesti oleks üks suur jahimaa
.Riigiisad võiks jahimaale ka kohe korraliku maksu panna ( riik saab jälle raha
), sest jahindusega saab ju maaomanik suurt tulu
Tegelikult oleks ju päris tore kui maaomanik ise ehitaks söödakoha, toidaks, ehitaks puki jne. ning jahimees saaks tasu eest tulla ja jahti pidada.
* Kui uus jahiseadus vastu võetakse on päris suur tõenäosus, et osad jahisektsioonid kaovad lihtsalt ära. Sest kui metsaomanik saab ise majandada, mis mõte siis üldse jahisektsioonil on? Rebaseid lasta?
Kui jaht päris äriks(kalliks) aetakse, siis rebaseid, kährikuid jne. kalli raha eest enam küll jahtima ei hakata.
* Kui kits ja metssiga väikeulukiks, nagu maaomanikud soovisid, siis seda võiks võrrelda "Teeme ära", kus tehti metsaalused puhtaks. Siis saaks tõesti öelda, et näe:" Nüüd on metsad päris puhtad, isegi loomi pole!" See oleks ikka väga suur viga!
Elame, näeme!
* Mida maaomanikud loodavad nüüd uue seadusega saada? Et jahimehed maamaksu kinni taoks + veel pealegi? Jahipindala maamaks/jahimeeste arvuga=??? Maaomanikud kujutavad ette, et jahimehed on kõik miljonärid? Hetkekulusid kokku lüües: sööt, kütus, relv, moon, aeg, analüüsid....kindlasti on odavam liha poest osta. Ja kui nüüd iga maaomanik tahab ka veel raha saada, siis lihtsalt paljud peavad jahipidamisest loobuma ja kes soovivad jahimehed edasi olla, peavad hakkama arvestama päris suurte summadega. Paljud Eesti jahimehed jõuavad siis veel jahti pidada?
Kui maaomanik on kade, et jahimehed käivad tema maal loomi jahtimas, kes siis keelab maaomanikul jahimeheks hakata? Maaomanik hakaku jahimeheks ja jahtigu ise. Keegi ju ei keela! Või keelab? Meediast jääb küll selline mulje, et jahimehed on pahad ja ei luba maaomanikul jahti pidada? Miks sellist jama aetakse?
Nii oleks ehk veel parem lahendus!?
* Maaomanikul/metsaomanikul oleks võimalik oma maa registreerida jahimaaks, sellega annaks loa oma maal jahti pidada. Jahisektsioone pole. Kõik load võiks oksjonile panna. Vaat siis saaks riik alles raha




* Kui uus jahiseadus vastu võetakse on päris suur tõenäosus, et osad jahisektsioonid kaovad lihtsalt ära. Sest kui metsaomanik saab ise majandada, mis mõte siis üldse jahisektsioonil on? Rebaseid lasta?
Kui jaht päris äriks(kalliks) aetakse, siis rebaseid, kährikuid jne. kalli raha eest enam küll jahtima ei hakata.
* Kui kits ja metssiga väikeulukiks, nagu maaomanikud soovisid, siis seda võiks võrrelda "Teeme ära", kus tehti metsaalused puhtaks. Siis saaks tõesti öelda, et näe:" Nüüd on metsad päris puhtad, isegi loomi pole!" See oleks ikka väga suur viga!
Elame, näeme!
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Huvitav, miks septembrisse on kavandatud ? Miks mitte juulis või augustis? Aga vot juulis ja augustis peavad jahimehed viljapõldudel korda looma. Erametsaliit võiks ikka selgitada neile maaomanikele, keda nad ullitavad, et isegi omal maal jahtides on jahitunnistus vajalik. Väga paljud maaomanikud ei tea sellest midagi, arvavad, et kui mingi tukk on kodus siis võivad omal maal jahti pidada.
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
mnjah, siin foorumis võime me jahuda selle uue seaduse teemadel lõpmatuseni aga fakt on see, et praegu kostab avalikkuse kõrvu EEML-i ja ka teiste seadust läbi suruda üritajate hääl märksa kõvemini kui seaduse vastaste oma. EJS on antud asjas tõesti kas uimane ja hambutu või siis valinud jahimeeste huvide kaitsmiseks natuke teistsuguse taktika. See aga ei muuda olematuks fakti, et praegu jääb tavainimesele mulje nagu hetkel oleks jahinduses kõik pahasti aga uue seadusega saabub õiglus ja helge tulevik, maaomanik hakkab teenima meeletuid kasumeid jne. Sestap võtsin ühendust oma hea sõbraga, kes töötab ühes suuremas uudisteportaalis ja ta pakkus välja, et sinna peaks kirjutama arvamusloo, mille ta siis proovib läbi suruda avaldamiseks. Kuna ma ennast eriliseks kirjatšuraks ei pea ja arvan, et ise selle kirjutamisega hakkama ei saa, siis otsingi inimest, kes selle loo valmis kirjutaks või siis võiks selle ühiselt kokku kribada koos antud teemas esitatud faktidega Erametsaliiduga liitunute arvu jne kohta ja siis jutu ühiselt esitada avaldamiseks. Andke endast privas teada. Kui me avaliku arvamuse muutmiseks ja laiema publiku silmade avamiseks ise midagi ette ei võta, siis ei võta keegi.
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
http://www.maaleht.ee/news/uudised/arva ... d=48736977
Esimene siis ikka erametsa varasalvest, Valdu Reinaas autoriks
http://www.maaleht.ee/news/uudised/arva ... d=48734613
Ja teine Viio Aitsami sulest, osa asju selgelt välja öeldud toimuva ja toimunu kohta.
Jätkub artiklite ilmumine.
Esimene siis ikka erametsa varasalvest, Valdu Reinaas autoriks
http://www.maaleht.ee/news/uudised/arva ... d=48734613
Ja teine Viio Aitsami sulest, osa asju selgelt välja öeldud toimuva ja toimunu kohta.
Jätkub artiklite ilmumine.
Viimati muutis Ain Aavik, L Juul 02, 2011 6:59 pm, muudetud 1 kord kokku.
Mida rohkem olen inimeste loomust tundma õppinud, seda rohkem kuulub mu poolehoid metsale ja metsaelanikele.
- aadu kadakas
- Postitusi: 1469
- Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Eks neid peabki tulema, kui tahta kõvasti ikkagi asi läbi suruda. Sõltumatut muidugi palju pole, sest kommenteerijad ikkagi ühe "tiimi" mehed. Mõnel muidugi töökoht nõuab samuti kaasarääkimist. Kurb on see, et ega ikka sisu ei räägita, vaid rõhuasetus on rämedalt kaldu ainuüksi lakoonilise küsimuse "no miks me nüüd seda-mingit-noh-uut-tänapäevast-teate ju küll juba vastu ei võta" poole. Olen juba ammu oodanud, kuna tuuakse sisse nö "targemate" aspekt piiri tagant. Üheks kogukondliku jahinduse segilööjaks on ju meil turismijaht või välismaalastest maaomanike siiras arusaamatus, miks nad ei saa siin Eestis oma maadel vabalt jahti pidada ... nagu Rootsis-Taanis-Soomes-Saksas või mujalgi. Pange veel mõni eelpool nimetet riikide mees kaamera ette kah, kes räägiks, kuidas neil kodus asi käib ja siis ärge seletage Eesti konteksti jumala pärast auditooriumile lahti.
Kirjutan mõne sõna ka Skandinaavia jahindusest (nagu Valdu täienduseks või nii). Riikidest siis tegemist Rootsi, Taani, Soome ja Norraga. Eriti oluline, et oleks õige eristada jahinduses kahte tahku: üheks on jahimeheks olemise kriteeriumite pool ning teiseks on jahimaade pool ehk kus saaks realiseerida oma jahimeheks olemist.
Jätkub...
Kirjutan mõne sõna ka Skandinaavia jahindusest (nagu Valdu täienduseks või nii). Riikidest siis tegemist Rootsi, Taani, Soome ja Norraga. Eriti oluline, et oleks õige eristada jahinduses kahte tahku: üheks on jahimeheks olemise kriteeriumite pool ning teiseks on jahimaade pool ehk kus saaks realiseerida oma jahimeheks olemist.
Jätkub...
- aadu kadakas
- Postitusi: 1469
- Liitunud: T Veebr 16, 2010 2:21 pm
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Niisiis on Skandinaaviamaades jahialane koolitus (sh. bioloogilised, looduskaitselised teadmised) tähtsal kohal, mis kulmineeruvad erinevate teadmiste kontrolliga (teooria+praktika). Igasugune teavitamine, ülevaade tegelikust olukorrast omal kohal ja veelkord teavitamine. Kes juba jahimeheks kõige nõutavaga saanud, maksab aastase nö jahimaksu (mis küll pigem selline "ulukihooldemaks" - ja siin pole mõeldud mingit lisasöötmist üksnes, vaid pigem ulukiasurkondade seisundi seiret ja muud ühistehtavat, mille eestvedajaks loomulikult riik).
Jahimaadega on asi raskem, kui eelpool nimetatud poolega, kuid on võimalik siiski leida. Kõikides Põhjamaades on jahiõigus maaomaniku õigus ning ilma omaniku kontaktita põhimõtteliselt võimatu (täpsustada tuleb, et vaatamata urbaniseerumisele on tegemist enamasti maaomanikega, kes paljudel juhtudel on veel seotud oma kinnisasjaga). Jahimaad leitakse ennekõike isiklike suhete kaudu (pere-, sõprussuhted), kuid on loomulikult ka arenenud selline korraldatud jahtide väljapakkumine kogukonna vastaval otsusel. Ehk siis kohalik kogukond, kes kokku hoiab, määrab ka selle. Jahimaade rentimine samuti arusaadav tegevus, kuid rõhutada tuleb siinkohal sisemaist rentimist ja põhimõttel: ennekõike omad inimesed. On sedagi juhtunud, et riigimaadel renditakse jahimaid välismaalastele, kuid siinkohal käib jutt enamasti Põhjamaadest. Tavapärane on, et Põhjamaades renditakse riigimaal jahiõigus esmajärjekorras kohalikele, siis omamaalastele ja vast siis muud variandid. Välismaalased saavad alles siis jaole, kui endal huvi pole või miski ala kipub jahiliselt kasutamata jääma. Loomulikult erineb välismaalase loa hind palju omainimese omast.
Kuna omamaiseid jahimehi on palju ning jahimaid niivõrd-kuivõrd napib, siis on täiesti arusaadav nähtus, et väga populaarne on väikeulukijaht - väljund jahipidamiseks põhimõtteliselt kõigile, kes jahindusest rekreatsiooni otsivad.
Jahimaadega on asi raskem, kui eelpool nimetatud poolega, kuid on võimalik siiski leida. Kõikides Põhjamaades on jahiõigus maaomaniku õigus ning ilma omaniku kontaktita põhimõtteliselt võimatu (täpsustada tuleb, et vaatamata urbaniseerumisele on tegemist enamasti maaomanikega, kes paljudel juhtudel on veel seotud oma kinnisasjaga). Jahimaad leitakse ennekõike isiklike suhete kaudu (pere-, sõprussuhted), kuid on loomulikult ka arenenud selline korraldatud jahtide väljapakkumine kogukonna vastaval otsusel. Ehk siis kohalik kogukond, kes kokku hoiab, määrab ka selle. Jahimaade rentimine samuti arusaadav tegevus, kuid rõhutada tuleb siinkohal sisemaist rentimist ja põhimõttel: ennekõike omad inimesed. On sedagi juhtunud, et riigimaadel renditakse jahimaid välismaalastele, kuid siinkohal käib jutt enamasti Põhjamaadest. Tavapärane on, et Põhjamaades renditakse riigimaal jahiõigus esmajärjekorras kohalikele, siis omamaalastele ja vast siis muud variandid. Välismaalased saavad alles siis jaole, kui endal huvi pole või miski ala kipub jahiliselt kasutamata jääma. Loomulikult erineb välismaalase loa hind palju omainimese omast.
Kuna omamaiseid jahimehi on palju ning jahimaid niivõrd-kuivõrd napib, siis on täiesti arusaadav nähtus, et väga populaarne on väikeulukijaht - väljund jahipidamiseks põhimõtteliselt kõigile, kes jahindusest rekreatsiooni otsivad.
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Miks on Erametsaliidu koduleht riikliku sihtasutuse Erametsakeskuse hallata? Kas toimub tõeline tulude maksimeerimine, et Erametsaliit ei suuda oma liikmemaksudest ise kodulehte teha? Miks kutsutakse SA Erametsakeskuse kodulehel osalema 31.septembri nimelisel hoiatusaktsioonil? Riik ja riigiasutused peaksid olema erapooletud.
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Et siis riigiasutus ja Erametsaliit kutsuvad koos aktsioonile,noh tore küll.Siis peaks EJS sellele oma küsimustega reageerima.
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
Kah paar mõtteavaldust:
* Mida maaomanikud loodavad nüüd uue seadusega saada? Et jahimehed maamaksu kinni taoks + veel pealegi? Jahipindala maamaks/jahimeeste arvuga=??? Maaomanikud kujutavad ette, et jahimehed on kõik miljonärid? Hetkekulusid kokku lüües: sööt, kütus, relv, moon, aeg, analüüsid....kindlasti on odavam liha poest osta. Ja kui nüüd iga maaomanik tahab ka veel raha saada, siis lihtsalt paljud peavad jahipidamisest loobuma ja kes soovivad jahimehed edasi olla, peavad hakkama arvestama päris suurte summadega. Paljud Eesti jahimehed jõuavad siis veel jahti pidada?
Kui maaomanik on kade, et jahimehed käivad tema maal loomi jahtimas, kes siis keelab maaomanikul jahimeheks hakata? Maaomanik hakaku jahimeheks ja jahtigu ise. Keegi ju ei keela! Või keelab? Meediast jääb küll selline mulje, et jahimehed on pahad ja ei luba maaomanikul jahti pidada? Miks sellist jama aetakse?
Ülaltsiteeritud herr ütles välja ka ausalt selle, miks muudatusi tegelikult ei taheta. Ehk kui maaomanikule pannakse pahaks kasuahnust ( tasu, tasu, tasu; nagu üks lugupeetu oma postis korrutas), siis maata jahimehe puhul on esmatähtis, et kulud ei tõuseks, ja ETKVL ( elan teiste kulul väga lõbusalt ) süsteem jätkuks. Ja siin peitubki tõde...
Kui paljud jahimehed poleks, ülaltoodud lõigule tuginedes, keskmisest kehvema sissetulekuga, siis võiks nad hakata maaomanikeks, mis on kordades lihtsam, kui jahimeheks saada, köhi vaid pappi välja.
Ja nüüd tõdege, miks EJS ei tee suuremat lobi, vaid läheb oma teed. See on klassivahe ja erinevad huvid.
Minu soovitus eelmainitud mõttemaailmaga härradele: jätke mõned jahid vahele, tehke rohkem tööd ja ostke endale maad.
* Mida maaomanikud loodavad nüüd uue seadusega saada? Et jahimehed maamaksu kinni taoks + veel pealegi? Jahipindala maamaks/jahimeeste arvuga=??? Maaomanikud kujutavad ette, et jahimehed on kõik miljonärid? Hetkekulusid kokku lüües: sööt, kütus, relv, moon, aeg, analüüsid....kindlasti on odavam liha poest osta. Ja kui nüüd iga maaomanik tahab ka veel raha saada, siis lihtsalt paljud peavad jahipidamisest loobuma ja kes soovivad jahimehed edasi olla, peavad hakkama arvestama päris suurte summadega. Paljud Eesti jahimehed jõuavad siis veel jahti pidada?
Kui maaomanik on kade, et jahimehed käivad tema maal loomi jahtimas, kes siis keelab maaomanikul jahimeheks hakata? Maaomanik hakaku jahimeheks ja jahtigu ise. Keegi ju ei keela! Või keelab? Meediast jääb küll selline mulje, et jahimehed on pahad ja ei luba maaomanikul jahti pidada? Miks sellist jama aetakse?
Ülaltsiteeritud herr ütles välja ka ausalt selle, miks muudatusi tegelikult ei taheta. Ehk kui maaomanikule pannakse pahaks kasuahnust ( tasu, tasu, tasu; nagu üks lugupeetu oma postis korrutas), siis maata jahimehe puhul on esmatähtis, et kulud ei tõuseks, ja ETKVL ( elan teiste kulul väga lõbusalt ) süsteem jätkuks. Ja siin peitubki tõde...
Kui paljud jahimehed poleks, ülaltoodud lõigule tuginedes, keskmisest kehvema sissetulekuga, siis võiks nad hakata maaomanikeks, mis on kordades lihtsam, kui jahimeheks saada, köhi vaid pappi välja.
Ja nüüd tõdege, miks EJS ei tee suuremat lobi, vaid läheb oma teed. See on klassivahe ja erinevad huvid.
Minu soovitus eelmainitud mõttemaailmaga härradele: jätke mõned jahid vahele, tehke rohkem tööd ja ostke endale maad.
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
PS Te pole siiani vastanud küsimusele palju Teil maad on, et nii kangesti jahituluga tahate rikkaks saada!
Pole looma, pole probleemi!
-
- Postitusi: 2633
- Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm
Re: Kui kuidagi ei saa, siis kasvõi vägisi surun ...
PS kirjutas:Ülaltsiteeritud herr ütles välja ka ausalt selle, miks muudatusi tegelikult ei taheta. Ehk kui maaomanikule pannakse pahaks kasuahnust ( tasu, tasu, tasu; nagu üks lugupeetu oma postis korrutas), siis maata jahimehe puhul on esmatähtis, et kulud ei tõuseks, ja ETKVL ( elan teiste kulul väga lõbusalt ) süsteem jätkuks. Ja siin peitubki tõde...
Kui paljud jahimehed poleks, ülaltoodud lõigule tuginedes, keskmisest kehvema sissetulekuga, siis võiks nad hakata maaomanikeks, mis on kordades lihtsam, kui jahimeheks saada, köhi vaid pappi välja.
Ja nüüd tõdege, miks EJS ei tee suuremat lobi, vaid läheb oma teed. See on klassivahe ja erinevad huvid.
Minu soovitus eelmainitud mõttemaailmaga härradele: jätke mõned jahid vahele, tehke rohkem tööd ja ostke endale maad.
PS. Jahimehed maksavad praegu jahipidamise eest ja on ka nõus tulevikus maksma. Küsimus lihtsalt selles, kui palju. Praegusel hetkel maaomanike ootused on kordades suuremad, kui jahimehed maksta jõuavad. Kindlasti leiab hulganisti jahimehi, kes on nõus korralikku hinda maksma põdra- või seajahi eest. Kui neid koheldakse siis kui turiste: Söödetakse, joodetakse, viiakse metsa siis, kui nemad seda soovivad(loomulikult mitte oma autoga), varitsusse minnes garanteeritakse ka loom - nii nagu turistid ikka ootavad. Kui pead aga maksma suurt renditasu, ise söötma loomi, söödapõldusid tegema, jahihommikutel luured jne, siis suur enamus jahimehi ei ole lihtsalt võimeline seda kinni maksma. Ühisjahi päeval hommikune luure väiksemal seltsil meeste peale kokku 100km tuleb ilusti ära. Söödaringi tegemiseks kulub päris mitukümmend liitrit kütet. Ja sööta ei veeta kuus korra või nädalas korra. Suvel seajaht viljapõldudest: jälle kümnete liitrite kaupa kütet. Lisaks sellele peab tegelema ka kitsede, kobraste, kährikute jne jahiga. Seda kõike peab tegema ja see kõik neelab väga palju raha.