Märki laskmine oma metsas.

[Maamees]

tsiteerin:
Sest mitte ükski seadus seda ei keela! Tsivilistil mis ei ole keelatud on lubatud!
Ainult kui laskmisega hakkad teiste kodurahu rikkuma siis selle eest saaks vastutusele võtta ja ongi kõik.

Sellise "tõlgendamise" alusel soovitan sul asi järgi proovida. Ennem tahaks muidugi teada kes on "tsivilist"
Kui õieti arvan, siis mõtled selle mõiste all tavalist kodanikku kes ei ole sõjaväelane (ehk siis militarist ).
Tooks siis mõned näited ka sinu "tõlgendamise" järgi:
-"tsivilistil " ei ole keelatud üheski seaduses EV-s laduda kaupluses ostukorv nodi täis ning mööduda kassast selle eest tasumata.
- "tsivilistil" ei ole keelatud üheski seaduses EV-s kaevata enda kinnistule näiteks 3*3*3 meetrit auk ning katta see okstega (püünise konkreetne kirjeldus seaduses puudub-järelikult ei ole tegemist püünisega )
- "tsivilistil" ei ole keelatud üheski seaduses EV-s peksta 5*15 puuprussiga naabrimees vigaseks kuna seaduses ei ole kirjeldatud 5*15 puuprussi juppi kui relva...

Selliseid näiteid võiks tuua lõputult.
Lisan veel juurde, et samad õigused kehtivad ka "militaristidele" või kellele iganes

§ 218. Varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu

(1) Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, –
karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

§ 361. Loodusliku loomastiku kahjustamine

(1) Jahiuluki, kala või muu loodusliku loomastiku küttimise, püügi või muul viisil kasutamise nõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, samuti jahiuluki, kala või muu loodusliku loomastiku küttimise või püügi ebaseadusliku korraldamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 118. Raske tervisekahjustuse tekitamine

Tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud:
1) oht elule;
2) raske kehaline haigus;
3) raske psüühikahäire;
4) raseduse katkemine;
5) nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus või
6) elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine, –
karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega.

Kõik on ju nagu olemas
Küsige siis mõne tuttava ametniku(konstaabli) käest kes Teid oma kinnistul märkilaskmise eest karistama hakkaks, et mis §te rikkute selle tegevusega?
PS. Militariga ei ole siin midagi pistmist lihtsalt seaduses on erisused kodaniku ja ametniku vahel.

[Pauli]

tsiteerin: Sellise "tõlgendamise" alusel soovitan sul asi järgi proovida.

Küsige siis mõne tuttava ametniku(konstaabli) käest kes Teid oma kinnistul märkilaskmise eest karistama hakkaks, et mis §te rikkute selle tegevusega?

Jah Aivar, on sul mõni tuttav ametnik?

[honkomees]

tsiteerin: Sellise "tõlgendamise" alusel soovitan sul asi järgi proovida.

Küsige siis mõne tuttava ametniku(konstaabli) käest kes Teid oma kinnistul märkilaskmise eest karistama hakkaks, et mis §te rikkute selle tegevusega?

Jah Aivar, on sul mõni tuttav ametnik?

ja-jah, Aivar, küsi
käisin äsja relvaseadusest loengut kuulamas, relvainspektor soovitas lahkelt saata kohalikud konstaablid temalt relvaseadust õppima, kui harja hakkavad nende punktide osas, mida ta meile selgitas ja nö õiguse jahimehele andis

[aivar00]

tsiteerin:
ja-jah, Aivar, küsi
käisin äsja relvaseadusest loengut kuulamas, relvainspektor soovitas lahkelt saata kohalikud konstaablid temalt relvaseadust õppima, kui harja hakkavad nende punktide osas, mida ta meile selgitas ja nö õiguse jahimehele andis


Eks ma siis pean küsima jah
Kui hästi läheb, siis leian mõne tuttava konstaabli või siis ka mõne tuttava relvainspektori .

Kui nüüd asja tõsiselt võtta- olen seda ka ennem maininud- Eesti on hiiglama suur riik (USA on EV kõrval nagu kärbsemust aknaklaasil ). Tegemist siis igas Eesti nurgas erineva(vastavalt oma suvale) seaduse tõlgendamisega kuigi "juriste" tuleb meie kõrgkoolidest nagu Vädrast saelaudu
Enda praktikas on "tuttavad" konstaablid karistanud mehi ainult relvaloa pikendama jätmise ja valede hoiutingimuste pärast. Need nn. relvaloa kehtivuse peatamise otsused teeb siiski relvainspektor. Oli alles hiljuti isegi enda praktikas juhus, kus minu poolt sai inimeselt kahtlustus kuriteo sooritamise kohta maha võetud(sellega langes ka ära relvaloa andmisest keeldumise alus), kuid "kaugemad pädevamad instantsid" nii ei arvanud. Korraliku juristi abil saadi asjad joonde. Erinevaid juhtumeid on jõudnud ka Riigikohtuni. Eks seal siis peab "sündima" õige otsus. Aga seda, et Eesti politseil on arenguruumi(muideks nn. relvainspektorid on samuti osa politseist ) nagu ka ülejäänud ühiskonnal- see on tõsi
Omaette küsimus on veel Keskkonnainspektsiooni töötajate tõlgendused , kuid see ei haaku antud hetkel teemaga.

tsiteerin: . Militariga ei ole siin midagi pistmist lihtsalt seaduses on erisused kodaniku ja ametniku vahel.

Äkki Maamees selgitab minusugusele kas ametnik ei olegi kodanik
Parem veel kui selgitaks kes see "ametnik" üldsegi on
Relvaseaduse järgi ma sain aru, et :
§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus kehtestab relvade ja nende laskemoona käitlemise, tsiviilkäibesse lubamise, tsiviilkäibes olemise ning tsiviilkäibest kõrvaldamise õiguslikud alused ja korra, nõuded lasketiirule ja laskepaigale ning nendes valdkondades riikliku järelevalve teostamise alused ja korra.
Ehk siis tsiviilkäibes olevateks ja tsiviilkäibes mitteolevateks. Mis see kodanikuks olemine siia puutub - järelikult olen vist

[Joosep Käba]

tsiteerin:
Kui nüüd asja tõsiselt võtta- olen seda ka ennem maininud- Eesti on hiiglama suur riik (USA on EV kõrval nagu kärbsemust aknaklaasil ). Tegemist siis igas Eesti nurgas erineva(vastavalt oma suvale) seaduse tõlgendamisega kuigi "juriste" tuleb meie kõrgkoolidest nagu Vädrast saelaudu

Kui tõsiselt võtta siis on raske seda tõsiselt võtta. Aivariga EV suuruse kohalt päri. Minu väikesesse peakolusse ei jõua näituseks, mis krdi pärast ma ei saa omi asju "firmas" nimega Eesti Politsei ajada seal kus mulle mugavam. Relvi hoian just turvalisuse pärast seal kus põhiliselt jahis käin. Ehk jahi ajal elan seal.
Asutus Politsei on aga avatud sel ajal kui inime peab töötama kohas kus ta jahis ei käi ja kus relvi hoida seepärast ka ei taha ja seepärast seal asju ajada ka ei saa. Ehk töö ajal elan vahel mujal. Raiska oma päev ja 500 km sõitu ja teinekord nii 3x enne kui mõne formaalsuse aetud saab.
EV on tõesti ca 3 tundi sõitu otsast teise aga tundub nigu Austraalia tühemaa. Kõik ikka kodaniku "heaks".

[Maamees]

Relvaloa mitte õigeaegne pikendamine või valed hoiutingimused on ju mustvalgelt seaduses reguleeritud ja kas nüüd konstaabel karistab või ei karista selle eest on juba teine asi.

Kes on ametnik - KORRUPTSIOONIVASTANE SEADUS § 4. Ametiisik

Jah ametnik on kodanik.

Nt. Lisaks Politseiniku (ametiisiku) tulirelvakasutamise õigusele PPS §32 märgiga 3, on politseinikul ka nn. igainimese õigus(kui mingil põhjusel ei saaks relva kasutada PPS§32 3 tingimustel) tegutseda hädakaitseks ja hädaseisundis!

No aga äkki siis Paikuse lõpetanud "jurist" tõlgendaks kõigile õigesti seadust ja vastaks lihtsale küsimusele, et mille alusel karistada loaga relvast märki laskmist omal kinnistul?

[aivar00]

Sa isegi juba tark ja oskad seadusi tõlgendada nii kuidas endale meelepärane on. Ja teadmiseks- Paikuse lõpetanud politseiametnikud ei ole juristid- nemad on lihtsalt kutsehariduse saanud politseiametnikud
Juristi haridus saadakse teadaolevalt tänapäeval vastava kõrgkooli lõpetamisel
Kui palju neid hetkel Eestis eksisteerib- ei hakka kokku lugema, kuid minu silmis on jurist, kes on lõpetanud TRÜ juriidikumi

[aitummeri]

Politseiametnike erinavast seadusetõlgendusest 1 näide.

Tuttaval oli sooritatud relvaeksam ja väljastatud relvakandmisluba ja soovis teha isiklikku relvakandmisluba sama liiki relvale.
Kui seda asja ajada Tallinna/Harjumaa piires, saadetakse sind kohe uuesti relvaeksamile (riigilõivud pead kah veelkord maksma), kuid ülejäänud Eestis saad loa kätte ilma eksamita, kui Tallinnas lubadetalituses miskit vaidlema hakkad, ütleb ametnik sulle, et meil on korraldus ülevalt ja j.o.k.k
Imelik on see, et kui seadus pole muutunud peaksid asjad ühtemoodi käima, aga tegelikkuses on nii, et vahetuvad ülemused, siis ka muutub seadusetõlgendus, kõik sõltub ametnike suvast.
Antud näite põhjuseks võib olla soov täita eelarvet järjekordsete riigilõivudega.

Laskmise tegin omal maal ära, nägin ohutus suunas üht marutaudis kassi, põrutasin talle 100 pauku, pihta kahjuks ei saanud, enamus läksid kõrval seisnud märklehe pihta, aga põhiline on see, et see oli enese ja vara katseks, j.o.k.k ju

Selle õppetunni sain ma tuttava kaudu politseist, kui neil ei ole piinlik j.o.k.k skeemiga inimestelt 2 nahka koorida, siis pole ka minul piinlik.

[aivar00]

Eesti riigis on kõik võimalik ja ka banaanid kasvavad meil.
Seda nn. tuttava juhtumit ei hakka mina kuidagi kommenteerima, sest iga inmene väänab asja ikka enda kasuks ja teise osapoole kahjuks.
Annan lihtsalt ühe vihje - kui arvad, et sulle tehakse liiga, siis pöördu väheke kõrgema instantsi poole. Antud juhul on selleks Politsei ja Piirivalve amet kus on ka vastavad "spetsialistid" kes ütlevad kuidas asjad käivad. Kõik kontaktandmed on kodulehel olemas.
tsiteerin: Tuttaval oli sooritatud relvaeksam ja väljastatud relvakandmisluba ja soovis teha isiklikku relvakandmisluba sama liiki relvale.

Siin juba näide faktide moonutamisest sees. Kui ma õigesti aru saan, siis inimesel on olemas kehtiv teenisturelva kandmise luba (olgu selleks siis näiteks G4S töötaja või mis iganes) ja soovib saada isklikku tulirelva.
Samaliigilise relvaloa väljastamisel näiteks enese ja vara kaitseks ei ole vaja mitte mingit eksamit sooritada. Maksta tuleb ainult riigilõiv soetamisloa ning loa enda väljastamise eest.
Kui tegemist aga Kaitseliidu poolt väljastatud kehtiva relvaloaga ning isik soovib relva enese ja vara kaitseks, siis asjalood teised. Siis tegemist militaar ja tsiviilrelvade registritest tulenevate erisustega kuigi minu pilgu läbi ei ole vahet kus sa oled eksami teinud - peaasi, et oleks omandatud vastavad teadmised-oskused.