Feinwerkbau 300

[Välek]

Nagu ühes teises teemas lubatud sai, teen kerge ülevaate sellest relvast. Antud mudel on valmistatud 1970 a. Saksamaal. Relva kauplesin oma healt sõbralt. Päris lihtsalt me tehinguni ei jõudnud, põhjuseks sai ilmselt minu selgitustöö, et rõskes garaažis uunikumi hoides jääb ta sellest varsti nagunii ilma ja kuna ta ise seda ei kasutanud lõime käed. Võibolla andis ka tõuke see, et olin valmis uue korraliku vedruka hinna maksma (mida ta ei küsinudki, ja lihtsalt vaatas, et mul on tõsi taga... ) Igaljuhul olen selle eest talle surmani tänulik.
Relva teeb eriliseks see, et raud liigub lasu momendil tagasi ja lasku pole tunda. Päästik on tundlik, kes esimest korda lasevad, päästavad liiga vara või kogemata, nii et peab ettevaatlik olema. Sihik on diopter, varuosasid on võimalik Saksamaalt ja USAst tellida. Algkiirus on hetkel piisav, et kuulid kuuselauda ka 25 m sisenevad. Vedru vahetamisega ma ei kiirusta, kuna 8 a poja jõuab ise relva vinna tõmmata ja mul selle võrra elu lihtsam. Poisil on laskmine nii käpas, et kuni 20 m pealt tikutopsid kukuvad probleemideta. Relva täpsusega olen väga rahul, kasutan JSB exact kuule. Olen jõudnud arusaamisele, et sellest relvast ´JSB moonaga lastes on olemas ainult 1 eksimus- minu eksimus või tuule mõju. Relva ja moona pärast võivad kõik kuulid mõistlikult distantsilt ühte auku minna. Alljärgnevate märklehtede kommentaariks lisan, et relva suue oli juurde lisatud kaugusel märklehest, relv asetses kindlal pinnal, ei värisenud, ja andsin endast sihtimises/ päästmises parima, mis suutsin. 25 meetri märki oli väga kehva lasta, kuna nähtav oli vaid keskmine must täpp ja seda oli väga raske diopteri tsentrisse viia....
Tuul oli muutliku tugevusega lähemalt lastes see oluliselt tulemusi ei mõjutanud (minumeelest).

[Välek]

Lisan veel mõned fotod.

[Välek]

Võibolla see foto veidi kvaliteetsem.

[Delta]

Super... Dioptersihikud on mulle võõras maa, aga see tagumine tundub küll hiiglaslik

Oled sa mõelnud/ uurinud ka, kas ja kuidas püssi taastada? Raua sine taastamine vist lihtsam töö, puiduga nati raksem...

[Välek]

Aeg-ajalt uurin puidukriimustusi ja nende sügavust, midagi hullu ei ole, aga lihtsalt ka ei saa. Küsisin nõu ka mööblirestauraatorilt, tema hinnangul sügavamad krassid jäävad (mida pole õnneks palju), pindmisest kraapimisest saab lahti. Lihvimise teeb raskeks tehase poolt antud range vorm välimuses, kus pinnad on sirged, mitte kumerad-sarnaselt enamuses kasutusel olevatest jahirelvadest. Relva metallosa peaks tõesti lihtsamalt-sinega hakkama saama. Mingit supertöötlust pole vajalik teha, kuna vihmaga märki ei lase, ja raud peaks enamuse ajast kuiv olema. Viimistlemiseks ei ole esialgu aega , kuna muud tööd on käsil. Märki lasen selle eest mõnuga, kuna mõnes foorumis on ära toodud, et see relv laseb 1000 000 lasku( vaevalt seda väidet tõsiselt võtta saab ),- see teeb siis 2000 500kuulilist karbitäit kuule . Relval kuskil loksusid ei ole- järelikult õli näidates ei ole mul võimalust (ja ka viitsimist) oma elu jooksul nii palju lasta, et sellest püssist ront saaks

[Ten]

Äkki leiad siit midagi kasulikku?
http://www.youtube.com/watch?v=cdtsa4Sazvw

[Arles]

Su püss on mõeldud 10 m kaugusel olevat märki augustama. Relva täpsus hea kuuliga - kõik kuulid ühes augus. Aga pildil olev kuulivalik ... veider. 10 m kuul on lameda esiotsaga ja sileda sabaga, ilma igasuguste veidrusteta. Katsetamiseks vihjeid - iga tootja täpseimal kuulivalikul on tähiseks match, relva tüüp (rifle/pistol), kuuli läbimõõt (4,48, 4,49, 4,50, 4,51 või 4,52) ning kuuli kaal. Enamuse nende relvadega, mis siin õhuka teema all, pole mõtet FWB 300-t võrrelda - nii teistlaadi ja teise eesmärgiga relv on see. Kui teha relvale täishooldus, peaksid saama kuuli algkiiruseks 170-175 m/s ning väärtus ei seisne mitte triipudes puidul või raua värvitoonil vaid tema täpsuses 10 m peal. 25 m jaoks on teised asjad. Ja kui tahad uue vedruga asja kiireks saada .. parem vali välja teine riist ja küsi selle eest mõistlik hind. Vbl olen ise huvitatud.

[Välek]

Nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi. Seda relva on edukalt ka field targetis kasutatud. Samas see ei ole minu eesmärk. Lasen kaugemalt, kuna 10 m pealt toelt lastes on kõik kuulid ühes augus. Püsti asendis on olukord muidugi teine. Mis puutub vedrudesse, siis pole plaanis relva tuunima hakata , samas 40 aastaga väsib vedru ja tihendid, kuid see 170 - m/s peaks tal ka praegu olemas olema. Kui, siis paigaldan tehase poolt soovitatud vedru. Välimuse kohalt jäi jutt selgusetuks- kas ka naise juures pole oluline välimus, vaid elulised väärtused ja tihe... ? Anna andeks, aga sellega ma ei saa päri olla.

[Arles]

pildil ju ei olnud ühes augus

No kui juba naistega võrdluseks läks, siis FWB 300 pole ka oma noorusaegadel just missivõistluse kandidaatki olnud .. . Muidugi on tore, kui raud must ja puit sile aga viimase peale vaeva näha .. vaba maa ja vaba valik. Ikka saab silmal kenam vaadata ja kui see omaniku eesmärk siis ju tore kui üks kena püss juures.
Remondivihjeks - minu mälu järgi peaks netiavarustest saada olema ka täielik hoolduskomplekt (küll ilma vedruta) - st hunnik erinevaid tihendeid, mis seal kulumas on. Kasutan üht sarnast isendit ka laste õpetamiseks ning julgen arvata, et hoolduseta relval see 170 kiirus vähe optimistlik hinnang võib olla.

[Välek]

Pildil pole 10 meetrilt lastud ka- kaugused ju kirjas. Kui vaikne ilm tuleb, teen 10 meetrilt testi ja riputan tulemused üles.

[Delta]

Aga pildil olev kuulivalik ... veider. 10 m kuul on lameda esiotsaga ja sileda sabaga, ilma igasuguste veidrusteta. Katsetamiseks vihjeid - iga tootja täpseimal kuulivalikul on tähiseks match, relva tüüp (rifle/pistol), kuuli läbimõõt (4,48, 4,49, 4,50, 4,51 või 4,52) ning kuuli kaal.

Minu teada, ei oma lameda otsaga kuul mitte mingit ballistilist eelist nt ümara otsa ees, pigem vastupidi. Küll kasutatakse/ nõutakse 10m võistlustel lapikut otsa, kuna see jätab märklehte kena ümmarguse augu, mis teeb punktide lugemise lihtsamaks. Paranda mind, kui eksin...

Ise katsuksin küll püssi taastada nii palju kui võimalik, kasvõi juba sellepärast, et praegu näeb see suht armetu ja hooldamata välja.

[Arles]

jah muidugi, kõik ISSF laskurid valivad pigem ilusama auguga, kui täpsema kuuli ...

Kuuli kujule ei ole ISSF reeglites nõudeid ning juba ammu loevad suurematel võistlustel punkte masinad, kel üsna kama kuuli kujust. Täpne tekst: "lubatud on igasuguse kujuga seatinast või muust sarnasest materjalist valmistatud viskekeha".

Ma ei saa aru, miks peab mõtlema mingit pagana jama välja ja siis tarka mängima? ilus auk...nõue no maeivõi. Ahjaa, reeglid on kättesaadavad maakeelsetena laskurliit.ee lehel.

Kuulide testimisega näevad laskurid aga päris hullu vaeva. Ostavad relva, lasevad veidi, testivad, läheb aega mööda, testivad jälle. Muutuda võib nii tehase toodangus pisiasju kui relval kuluda imevähe mõni tihend. Minu väljend ühes augus tähendabki seda, et 10 lasku jätavad ühe lasu jälje, mitte 1,3 või 1,5 kuuliaugu suuruse mulgu.

[Delta]

Küll on hea, et vähemalt leidub neid, kes tarka mängima ei pea

Aga hea küll, ehk oskad siis seletada, milles seisneb lapiku kuuli eelis nt ümara ees? Disainist tulenev eelis, mitte tootmiskvaliteedist...

Ma riskin nüüd Olümpse meelepahaga, aga selgitan "auguteooriat" pisut lähemalt. Kui ma nüüd ei eksi, siis nende samade issf reeglite järgi arvestatakse tulemusi selliselt, et kirja lähevad kõrgeimad punktid, mille ala kuul riivab.

Enne elektroonilist punktilugemist loeti tulemusi käsitsi (suurvõistlustele jõudsid õhkrelvad vist läinud sajandi 60ndate teises pooles?) ja seega olid laskurid huvitatud, et auk märklehes oleks võimalikult selge ja suur. Kuigi augu hindamiseks kasutati mõõdikutest vidinaid, siis milleks riskida kumerast vm disainiga kuulist jääva ebaühtlase auguga ja sealt tuleneva mõõtmisveaga, kui lapik ots viib selle riski miinimumini?

Ehk lapikut disaini kasutati just selle tõttu, et nad jätsid selge perforeeritud augu märklehte. Ma olen korduvalt proovinud otsida paremat selgitust lapikute kuulide kasutamisele, kui peale "auguteooria" pole ma midagi leidnud. Kui vaja võin sellekohaseid linke siia peoga visata.

Eraldi teema on tootmiskvaliteet. Kui medalid on mängus, siis loomulikult panustati/ panustatakse võistluskuulide arendusse ja kvaliteeti rohkem, et lõpptoodang oleks võimalikult homogeenne ja väikeste hälvetega, sest pole täpsust ilma stabiilsuseta.

Miks aga jätkuvalt kasutatakse lapikut otsa? Vb traditsioonid ja tootmisel aastakümnetega omandatud kogemus? Või siis on lapikut otsa lihtsam stabiilse kvaliteediga toota?

Ühesõnaga, kui tead tegelikke tagamaid, miks eelistada lapikut disaini (jättes kõrvale traditsioonid ja toomiskvaliteedi), siis anna aga teada. Minu jaoks on see küsimus olnud juba pikemat aega õhus ja uute teadmiste valguses korrigeerin seniseid meeleldi.

[baikal]

Einohh....Arles versus Delta ! Paganama hea oli lugeda! Välek esitas küsimuse ja kaks võrdselt asjalikku meest sattusid omavahel vaidlema. Okei, loen ühe korra, kaks korda ja lai naeratus ei taha lahkuda mu huulilt Conclusion: ärge hakake vaidlema sportlastega, võib-olla isegi meistritega või meistrikandidaatidega. Pole mõtet. Kohe selgitan. Asjaarmastajana sai hiljuti "vaadeldud" ahvenapüügi võistluseid. Tipp-kalamees püüdis summa-summaarum 2,4 kg, teine-kolmas koht 400-500 grammi. Tipp-kalamees loomulikult oma püügivõtteid, veel enam, lanti vms. võidu toonud peibutist teistele osalistele ja laiale avalikkusele ei demonstreerinud. Ja õigesti tegi. Otsite paralleele? Laskespordiga tegelev tõsine meister e. võib-olla meistrikandidaat (?) ei teeks seda samuti. Et siis milline kuul, lapiku otsaga, ümara otsaga 10-lasku-ühte-auku võidu toob Ma ei taha näidata lugupidamatust mitte kellegi vastu aga üks nüanss jäi ikkagi piinama. Nimelt ühe-augu teooria. Kui 10 lasku lastakse ühte auku ja augu suurus ei ole mitte 1,3 või 1,5 kuuli läbimõõdust, siis kui suure täpsusega tekkinud auku ikkagi mõõdetakse? Sajandik millimeetri täpsusega? Tuhandik millimeetri täpsusega? Andestage mulle mu irooniline küsimus, kuid teema algataja küsis siiski teatavat sõbralikku nõu. Ja siinkohal tundub mulle, et Delta seda ka andis. Usun, et ligi 90% siin (õhukate) foorumis olevatest inimestest ei kandideeri ei meistriks ega ka mitte kandidaadiks Pigem on nad asjaarmastajad, muidu väga osavad sellid, nn. poolprofid või kuidas iganes meid nimetada. On kogenud ja vähemkogenud asjaga tegelejaid. Isiklikult arvan, et kui Välek pani kõigile vaatamiseks oma saavutused avalikult välja, siis on see teatud uhkus ja rõõm oma üha paranevatest saavutustest. Kiidame inimest ja anname soovitusi. Seda mees ju tegelikult ootaski. Ma ei võta siin just ise tihti sõna, kuid Delta on küll kuldaväärt spetsialist. Võib-olla just mitte meister või meistrikandidaat, kuid üks asjalik mees küll, kes juttu mitte jutu pärast ei tee

[Arles]

Nojah, Olympose meelepaha

Nii palju aega, kui mina seda mäletan, on õhupüssi märklehti kontrollitud kaliibriga. Ja silmaga mõõtjad (nn jäme esialgne hinnang) vaatavad hoopis augu kaugust väiksema ringi servast ... Sel juhul annaks väiksem auk ju eelise lausa. Pealegi kehtib laskmises lihtne põhimõte - kui tulemuses kaheldakse, loetakse tulemus laskuri kasuks.

Aga kui mingi teise kuulitüübi aerodünaamika on oluliselt parem, siis mille pärast toota teistsuguseid kuule? Tootmishind? Huvitaval kombel ei ole näinud kalleid, küll aga odavaid ümaraotsalisi. Kuule disainitakse ja optimeeritakse arvutis ning see peaks ju näitama, kui miski tüüp on täpsem. Ja täpsema kuuli saab alati kallimalt maha müüa, seega ei usu hästi hinnakomponenti.

Lähenedes asjale füüsikalisest küljest, julgen oletada (sest tõesti ei tea) praeguse kuju põhjused:
* pea peab olema veidi raskem, saba kergem- seega saba tühi
* saba peab puutuma rauaga kokku, et oleks juhitavus ja pöörlemine, samas tühimik kuuli keskosas vähendab hõõrdepinda
* lapik esiots toimib samamoodi nagu auguga kuul vintrelvast - kuuli ette moodustub õhust teravik, mis on oluliselt ühtlasema kujuga kui ümardused või teravikud

Ise katsetades ei ole veel täpset erikujulist näinud.

Lisaks, koolitarkusest oleme ju kuulnud kõige väiksema takistusega "asjast" nimega vihmapiisk. paraku on piisa suurimaks puuduseks juhitamatus ja mõjud külgsuundadest ... seega ei näe me ka tulevikus päris piisakujulisi autosid ja kuule.